sekkumismeetodeid. Sekkumine on vajalik ning see on eesmärgipärane tegevus, et leevendada, vähendada lapse probleemi, selle sagedust, intensiivsust või täiesti see probleem täiesti kõrvaldada. Sekkumine oma sisult on lühiajaline protsess, ent oluline on võrgustikutöö selles vallas; eeskätt kolleegide abi ja nõuandmine. Sekkumisstrateegiaid on kokku neli: biheivioristlik, psühhoanalüütiline, kognitivistlik ja ökosüsteemne lähenemine. Biheivioristlik lähenemine tundub olevat kõige efektiivsem, kuna see sekkumismeetod ei nõua väga laiapõhiseid ning professionaalseid teadmisi ning tegutseda tuleb nüüd ja praegu. Probleemiga tuleb tegeleda lähtuvalt stiimulist ja reaktsioonist. Kui laps käitus kohatult, nagu antud probleemisituatsioonis, peab täiskasvanu reageerima koheselt ning samas ümbruses. Kohe tuleks peas analüüsida käitumist antud situatsioonis ning tuletada meelde
sünnib õppimine. Õppimine kui reflektsioon. Reflektiivsel õppimisel senistest väärkäsitlusest ning sõltuvusest vabanemise teel jätkuv iseseisvumine. Biheivioristlik paradigma oli 70.aastateni peaaegu ainuvalitsev. Õppimist nähti kui käitumise muutmist, kus õpetus on mõju ja käitumine reaktsioon. Õppimisest tähtsam on õpetamine, õpilane on passiivne vastuvõtja, kes oma töö eest ise ei vastuta. Alates 60. aastatest hakkas tähelepanu võitma kognitivistlik paradigma. See põhineb teadmisel neist inimtunnetuse protsessidest, mis õppimisega kaasnevad: mõtlemine, mälu omadused, tegevus, info sisemised läbitöötamise protsessid. Õppija on aktiivne ja eesmärgiteadlik teabe vastuvõtja, tõlgendaja ja tootja, kes suhestab uut sellega, mida teadis varem. Neist kahest paradigmast lähtudes võib rääkida kahesugusest õpetamise kultuurist. Üks neist võtab
Väidete ja tegude õigustamine Kui õigustatakse tegu, siis esmalt tegu tõlgitakse/tõlgendatakse otsuslauselisse vormi=kirjeldusse, kuidas on. Ei õigustata mitte inimest, vaid õigustatakse, miks inimene nii tegi või naa ütles. Südametunnistus on see, kui inimeste ühiselus toimunud tegude mustrid on kordumise teel kinnistunud inimese psüühikasse ning toimivad seal just nagu virtuaalne kogukond, mis hoiab isiku tegudel silma peal, kiidab või taunib neid. Kognitivistlik meta-eetika Kognitivism eetikaväidetel on tõeväärtus ja on võimalik teha kindlaks, uurida välja, saada teada, milline see on. Kognitivismi kujusi: Subjektiivne naturalism - Tõesus põhineb indiviidi otsusel või sotsiaalsel otsusel. Objektiivne naturalism Moraaliväidete tõesus on individuaalsest või sotsiaalsest otsusest sõltumatu (looduslik paratamatus). Moraaliteoorias (eetikas) tehtavaid järeldusi ei ole õige ega võimalik tuletada empiirilisel alusel väidetest
nimetatud majanduslikud põgenikud). Agressiivsus Teisele inimesele või esemele tahtlik kahju või viga tegemine. 11 Sekkumisstrateegiad 24.oktoober 2011 1. Biheivioristlik Teoreetiline alus 2. Kognitivistlik Meetodid 3. Psühhoanalüütiline Sekkumisstrateegiad 4. Ökosüsteemne Kokkuvõte Biheivioristlik lähenemine: ,,Parim aeg probleemidega tegelemiseks on nüüd ja otsekohe ning selles ümbruses, kus need ilmnevad ehk siin ja praegu". Biheivioristile omane ütlus. Kui probleem ilmneb, siis koheselt sellega tegelema hakata.
Subjektivistid Moraalilausungitel pole tõeväärtust, tegemist on hinnangutega, mis väljendavad meie TUNDED millegi suhtes Objektivistid Moraalilausungitel on tõeväärtus, sest on olemas EETILISED FAKTID, mis teevad nad tõeseks. 21. Mida väidab naturalism, emotivism, preskriptivism, mittenaturalism? NATURALISM See on teooria mis väidab, et eetikaterminid on määratletud faktiterminite kaudu. Tees: Eetikaterminid osutavad naturaalseid omadusi - see on kognitivistlik arusaam eetikast ja ta väidete tõesusest. Usutakse (st on inimesi, kes usuvad= on kindlad), et uurimise teel saab teha kindlaks, mida eetika mõisted tähistavad ja kas nad tähistavad oma designaati (=tähistatavat) õigesti või ei! MITTENATURALISM See on teooria, mis väidab, et moraalifaktid on olemad, kuid nad pole naturaalsed. Eetika mõistetega me osutame mittenaturaalseid (st. looduslikult =iseenesest mitte-esinevaid) väiteid.
`Hea' = `soovitav' võib olla sünteetiline tõde. Emotivism · Esindajad: Stevenson, Ayer. · Väärtuslaused ei ole tõesed ega väärad. Nad väljendavad emotsioone ja on võrdväärsed selliste hüüatustega nagu ,,Fui"! Või ,,Hurraa!" · Ingl. k kutsutaksegi emotivismi ka: boo-hurrah theory Preskriptivism · Objektiivne preskriptivism: R. M. Hare · On vaieldav, kas see teooria on kognitivistlik või mittekognitivistlik. · Kognitivism seisukoht, mille järgi moraaliväidete tõesust ja väärust on võimalik teada. · Hare: "Moraaliväited saavad olla tõesed ja väärad ning meil on nende tõesust ja väärust võimalik teada". ("Objektiivsed ettekirjutused", 1993, eesti k. Akadeemia 1/2003, lk 30) Objektiivne preskriptivism · Moraaliotsustused kujutavad endast objektiivseid, universaliseeritavaid ettekirjutusi.
TEGEVUSSTRUKTUURIS KÕIGE OLULISEM ON TOIMING, KUNA SEE ON TEADVUSTATUD!! Toimingu sooritamisel on olulised järjestikused etapid. KÕNETEGEVUS- .... On keele kasutamine suhtlemiseks ja tunnetustegevuseks. · keel on vahend, seda kasutatakse mõtlemises, meenutamisel, suhtlemisel, mõistmisel. ... ilmneb peamiselt operatsioonide või toimingutena, on osategevus. Kõnevõime · biheivioristlik pidas individuaalseks · ratsionalistlik pidas kaasasündinuks · kognitivistlik pidas mitte kaasasündinuks vaid EELDUSTEGA kõnelema hakkamiseks. (nt suulaelõhega lapsel ei kujune kõne- lapse üldine kõneareng võib maha jääda)- bioloogilised eeldused- aju, kõne perifeersed, kuulmine (vt kõne funktsionaalsüsteem) korras · Selleks, et kõne hakkaks kujunema on vaja sotsiaalset keskkonda. Selleks, et kõne areks hästi, tuleb sotsiaalne olla 1-3 aastal.
analüüsida erinevalt: A: "W on hea" =" mulle meeldib W" [subjektivism]; B: "W on halb" = "W väkk, vuihh!" [emotivism ]; C: "W on kesine" = "W rahuldab standardit x" [objektivism]. Hoolimata pealiskaudsest ilmest, pole need hinnangud omavahel vastuolus! Probleem: Strateegia on triviaalne, sest K-tõlgenduste eneste kognitiivne staatus on määratlemata! Samas, kui tõlgendusväited ja hinnangud on sümmeetrilised, kas siis saab deskriptivist (kognitivistlik) K-tõlgenduste suhtes, pooldada hinnangutes non-deskriptivismi (non- kognitivismi) (sobida pluralismiga)! 2. Vaatepunkt: ,,Asju ja isikuid saab hinnata erinevatelt alustelt: moraalselt, legaalselt, intellektuaalselt, poliitiliselt, majanduslikult, esteetiliselt, spirituaalselt jne. Asjad võivad olla head või halvad ühelt, või rohkem kui ühte liiki põhjendustelt" (Diffey 1991: 204). A: "W on hea" [esteetiline vaatepunkt]; B: "W on halb" [moraalne vaatepunkt]; C: "W on keskpärane"
Tugevdada enesesse usku. SEKKUMINE: 1. Loovteraapiad, kunstiteraapiad mängu, kunsti, liikumis, tantsuteraapia, draama, muusika. Loovteraapa laiem termin kui kunsti. Hõlmab kunstiomadele lisaks mänguteraapiat, luule, liivakastiteraapiat. Kunstiteraapia neli valdkonda: visuaalkunst, muusika, draama, tantsu-liikumis. 8.loeng SEKKUMISSTRATEEGIAD III - KOGNITIVISTLIK LÄHENEMINE Teoreetiline alus Milised on lapse taju, hoiakud, väärtused jms. Kui midagi on neis ,,vildakat". Kognitiivsed moonutused põhjustavad selle, et inimesel on käitumisprobleemid. Vaatame käitumist siin ja praegu ning kuidas see käitumine tulevikus kujuneb. Selleks, et probleemidega hakkama saada, peame muutma lapse taju, väärtusi, hoiakuid jms. Hinnangumeetodid 1. Intervjuu (kiirintervjuu) 1.küsimus Mõtle parimast inimesest, kes võiks sinust saada
annaabi.ee 
