et ta annab objektile oma äranägemise järgi enda valitud ,,tähenduse", mis järgmisel hetkel võib ka jälle muutuda. Üks puutükk võib näiteks olla triikraud, siis trompet, siis klaver jne. Kujutlusjõud ja algatusvõime saavad areneda ja toimida mängus rahulikul moel. Mängu käigus kujuneb välja kindel koordineeritud liikumine, tasakaal ja taktiilne tundlikkus, mis on aluseks arenevale teadvustatud maailma kogemisele ning kui laps saab mängus oma fantaasiat rakendada ning end vabalt välja elada, siis tugevneb temas võime teha tulevikus oma tööd täie kaasaelamise ja inimlikkusega. Samuti ei tohiks mängu süvenenud last järsult katkestada, sest laps peab saama oma mängumaal vabalt toimida, kuna lapse tegevuse sage katkestamine võib häirivalt mõjuda arengule tervikuna. Lisaks sellele on aju-uuringud tõestanud vaba
"Kunstiteose mõiste ja esteetilise hindamise mõiste on loogiline paar ja käivad koos, tähenduses, et oleks vastuoluline kõnelda millegi hindamisest kunstiteosena, kuid mitte esteetilisest vaatepunktist". P. F. Strawson (1966: 9). 2. Esteetiline ja pertseptuaalne: Esteetiline hindamine on loomult pertseptuaalne (tajumisse puutuv): Esteetilised omadused nõuavad vahetut tajumist. Erinevalt moraaliotsustustest, peavad esteetilised väärtusotsustused tuginema objektide eneste otsesele kogemisele (the acquaintance principle) (Wollheim 1992). 4. Milliseid funktsioone on kunstiteose vahetule kogemisele omistatud? Näiteks kahe eelmise küsimuse vastust annab siia alla paigutada kui vaja. Vahetule kogemisele omistatud mitmeid funktsioone: 1."õigeks elamuseks" 2.Tõlgendamiseks/hindamiseks 3.Kunstikriitilise teksti mõistmiseks 4.Kunstikriitiliste erimeelsuste lepitamiseks NB! Mõnikord rõhutatakse seoses kunstikogejaga, teisalt seoses kunstikriitikuga. 1
saavutati kirjeldatud katse tulemuses. See puudutab teooria seisukohta, et sisemine erutatus võib viia ükskõik millise või kõigi emotsioonide kogemiseni, sõltuvalt sellest, kuidas isik antud olukorda tõlgendab. Mõned hilisemad uuringud eeldavad, et niisugune emotsiooni kogemine pole üldsegi nii paindlik nagu arvati. Seega, epinefriini süstimine viib suurema tõenäosusega negatiivsete emotsioonide (hirmu ja viha), kui positivseteemotsioonide (eufooria) kogemisele, olenemata olukorra kontekstist, milles isik viibib (Marshall ja Zimbardo, 1979; Maslach, 1979; vastuväidet vt Schachter ja Singer, 1979).Vaadeldav väljaanne on kahtlemata end kehtestanud, kuid selle usutav positsioon jääb kuskile JamesLange ja erutus atributsiooniteooria seisukohtade vahele. Nagu me näeme, käivitab lähenemine asjale SchachterSingeri erutusatributsiooniteooria kohaselt oletuse, et kõik inimlikud emotsioonid
Uurib teatrikeele eripära, mis seisneb lavateose üksikosadeks liigitamises, esemete semiotiseerumises teatrilaval (st teatrimärk on mingi märk), iga väljendusvahendi asendamises teise väljendusvahendiga teatris (st teatrimärk on mobiilne ja polüfunktsionaalne). f) Teatrifenomenoloogia kerkis esile 1980.90ndatel teatrisemiootika kriitikana. Teatrifenomenoloogia keskendub sellele, mida laval näeme, tajutavale materiaalsusele, laval toimuva kogemisele. ,,Tagasi asjade endi juurde!" seotud kehalisusega inimene on kehaline: näitleja tuleb lavale ja on füüsiline, ruum on ka füüsiline. g) Teatriantropoloogia tegeleb teatri tekke, piiride ning funktsioonide uurimisega. - teoreetiline uurib pigem ajalugu - praktiline otsib praktilises teatritegevuses teatripiire lavastamis- ja etendamispraktikates. Erinevad etendamispraktikad, mitte-argised kehatehnikad. Interkultuuriline teater.
Langus: 1950. aastatel geograafiasse joudnud kvantitatiivne poore norgendas kultuurigeograafia tahtsust kuna maapirkondade kirjeldamisel ei olnud võimalik statistilisi meetodeid rakendada. Geograafias sai valitsevaks uurimisvaldkonnaks sotsiaalsete ja majanduslike aspektide iildistatud loogika ruumis. Indiviid ei olnud oluline. Vastukaaluks tekkis 1970 a. Humanistlik geograafia, mis uuris inimeste teadlikkust, algatuslikkust, loovust. Ning keskendus maastiku ja ruumi kogemisele inimese poolt. Tuntumad esindajad on David Lowenthali (1961, 1985, 1996), Yi-Fu Tuani (1971, 1974, 1991), Nicholas Entrikini (1991) ja Edmunds Bunkse. Viimane on läti päritolu ja kirjutanud raamatu ,,geograafia ja elamise kunst". Uus kultuurigeograafia- nüüdisaegne samas ajalool põhinev. Kultuuri kesksus iniemse tegutsemises. Keskenduti tähendsute seostele, liikumisetle ja ringlemistele globaalses maailmas. Uus kultuurigeograafia kui vastus repressentatsioonikriisile
Tulevikus on plaanis pakkuda ööbimist rehielamus ja muudes ajaloolistes hoonetes. Ettevõte lähtub võimalikult palju autentsusest, aga peamine eesmärk ei ole kooli ja muuseumi laadne ajaloo õpe. Kui koolis keskendutakse suuremalt jaolt makrosündmustele (sõjad, presidendid, aastaarvud jne.), siis teemapargis kogetakse meie eluajale eelnenud aegade igapäevaelu. Rõhutakse mitte teadmiste edasi andmisele, vaid isiklikult situatsioonide kogemisele. Teemapargi külastuse eesmärgiks on elamus. Kuidas elu ja olu tegelikult minevikus oli, selle üle vaidlevad isegi ajaloolased. Teemapargi mõte ei ole mitte ajaloofaktide edasiandmine, vaid võimalus olla ja tegutseda nii, nagu meie esivanemad võisid olla ja tegutseda - riietus, töövõtted, vahendid, ööbimine, toidu valmistamine jne. Teemapargi peamisteks sihtgruppideks on lastega pered, ettevõtted ja organisatsioonid,
Näiteks mets võib varjata üsna palju inimesi, metsadel on suur nn visuaalne koormustaluvus ja metsad on sageli pigem vastupidavad maastikud. Niidud, rohu- ja heinamaad võimaldavad avatud vaateid, jalutuskäike, telkimiskohti, mitmekesist loodust. Sood ja rabad pakuvad piiratud võimalusi, rohkelt hammustavaid putukaid ja nad on madala taluvusega (Bell 2001). Puhkerajatiste kavandamine Puhkus/rekreatsioon kaitsealadel keskendub loodusmaastiku kogemisele. Kui külastajatele looduspuhkuse meeldivamaks muutmiseks on vajalik puhkerajatiste olemasolu, tuleb silmas pidada, et see on maastiku kõrval alati teisejärguline. Loodusmaastik on kõige atraktiivsem külastusobjekt, rajatiste/infrastruktuuri paigutus ja kujundus tuleb allutada maastikule. Nö rusikareegel inventari hulga kohta on: nii palju kui vajalik ja nii vähe kui võimalik. Väljaspool linnalisi asulaid – maapiirkondades ja eriti kaugemal asuvatel kaitsealadel tuleb arvestada, et
Näiteks, tunne äratab mõistuse ning hakatakse otsima asja kuju(image) totaalsust. Teisisõnu, Kujutlusvõime üritab üles kutsuda mõtet, et hindamisvõime saab toetuda tunnetusele. Juhul, kui Kujutlusvõime ei tule selle loomisega toime, võib tunnetada ületavat/väljapaistvat Mõistuse jõudu/võimu, mis seejärel viib ülevuse tunnetamisele. b. Dünaamilene Ülev sarnaneb eelnevalt nimetatule, kuid kerkib esile vastuseks Looduse (mitte Mõistuse) vastupandamatu jõu kogemisele. 5. Esteetilised ideed Kujutlusvõime produtseerib mõtted, mida ei saa püüda spetsiifiliste (determineeritud) kontseptsioonide kaudu. (See on üks kunstiloovuse iseärasusi.) 38 Kanti kunstifilosoofia puudused ja mõju. KANTI MAITSEOTSUSTUSE KRIITIKA ilusa määratlust: meeldib mõisteta meeldib huvita otstarbekohasuse vorm ilma
reaalsus Eestimaal. Toon näitena vaid ühe lõigu Plowdeni komitee raportist (Hytönen 1993), millega anti informaalse kooli levikule nn roheline tee. Kool püüab pakkuda lastele soodsat kasvukeskkonda, kus lapsed võivad rahulikult areneda endale sobiva kiirusega ja viisil. Kool püüab anda võrdsed võimalused ja kõrvaldada arengutakistused. Kool pöörab erilist tähelepanu õpetuse individualiseerimisele, nähtuste vahetule kogemisele ja loova töö tegemise võimalustele. Kooli eesmärk on, et teadmised ei kuhjuks õpilaste poolt vaadatuna üksteisest eraldiseisvatesse lahtritesse ning et töö ja mäng ei vastanduks teineteisele. Lapsel, keda kõigil tasemetel kasvatatakse ülalkirjeldatud õhkkonnas, on lootus areneda tasakaalukaks ja küpseks täiskasvanuks, kes suudab elada ning areneda ja vaadelda kriitiliselt ühiskonda, mille osa ta on. Etteheited informaalsele koolile
annaabi.ee 
