EESTI METSLOOMI Referaat REBANE : Euraasia ja PõhjaAafrika parasvöötme koerlane. Rebase keha on kuni 85cm ja saba kuni 50cm pikk, ta kaalub kuni 9kg. Eestis on rebane tavaline loom. Elupaigaks eelistab ta väikesi kultuurmaastikus asuvaid metsi. Ta kraabib endale uru või kohendab sobivaks mõne mahajäetud mägraurustiku. Jahile läheb rebane pimedikus, ta toitub peamiselt närilistest, kuid murrab ka teisi väikesi loomi. Rebane on taiplik, tal on erakordselt hea kuulmine ja haistmine : näit
tähendus ja tähistaja e. sõna ise. Nt:liiklusmärgid. Keelemärgid jagunevad liht ja liitmärkideks. POLÜSEEMIA e. mitmetähenduslikkus on nähtus, mille puhul ühel sõnal on mitu üksteisega tihedalt seotud tähendust (nt.klaas). HOMONÜÜMIA e. samakõlalisus on nähtus, mille puhul kahe või enama samakõlalisesõna tähendused ei ole omavahel seotud(aas, tee). SÜNONÜÜMIA e. samatähenduslikkus on nähtus, mille puhul ühel tähistataval on mitu erinevat tähistajat(koerlane). Häälikud:vokaalid(e. täishäälikud tagavad kõne kõlalisuse: a,e,i,o,u,õ,ä,ö,ü) ja konsonandid [e. kaashäälikud(ahtushäälikud:j,l,m,n,r,v. moodust. Koos vokaalidega helilised häälikud)(helitud ahtushäälikud(s,h,f,s,z,z) ja sulghäälikud)]. amadal tagavokaal. e,ökeskkõrged eesvokaalid. i,ü kõrged eesvokaalid. okeskkõrge tagavokaal. ukõrge tagavokaal. õkeskkõrge tagavokaal. ämadal eesvokaal. Keele häälikusüsteemi uurimisega tegelevad kaks teadusharu:1
mujal kaks pesakonda aastas. Pojad on suhteliselt hästi arenenud ja silmad avanevad neil juba ühe päeva vanuselt. Imetatakse poegi kuu aega. Vanemate juurest lahkuvad ja iseseisvat elu alustavad noored pähklinäpid pooleteise kuu vanuselt. Sigima hakkavad järgmisel kevadel. Keskmiselt elavad nad kolme (aga võivad ka viie) aasta vanuseks. 5 Kährik Kährik on pika karmi karvaga koerlane. Ta on jässaka kehaga, lühikeste jalgadega, lühikese koonu ja sabaga rebasesuurune loom. Pea külgedel moodustab tal karvastik põskhabeme. Värvuse üldtoon on tal määrdunud-hallikaspruun. Näol on
Liite abil saame täpsustada tuletusaluses märgitud tähendust. (Laulja lauljanna) Liide võimaldab muuta tuletusaluse sõnaliiki vastavalt sellele,millise lauseliikmena sõna esineb. (arukas om, arukus nim, arukalt määrus) Tuletise tähendus. Tuletustüve tähendus Kontekst Tava, kokkulepe (põlvik, sõrmik, malend) -lane. Lane- tuletised märgivad isikut, eeskätt isikut rahvuse, päritolu või elukoha järgi. Eestlane, rootslane. Aga mesilane, koerlane, pärdiklane. Omadussõnatuletus. -ne, -line, -lik -tu, -kas, -jas, -ik, -lane, -s -ne määrdumine, väline, juhuslik, ajutine kokkupuude millegiga. piima+ne, pudru+ne, tolmu+ne suurus, maht, ulatus vms. tunni+ne, majakõrgu+ne, vaksane (vaksapikkune) -line 1. Tuletised, mis näitavad mingi olulise, olemusliku tunnuse olemasolu. joone+line, täpi+line 2. Tuletised väljendavad üldist seost millegagi, ka mingisse valdkonda kuulumist.
Paju Pajud (Salix) eelistavad kasvada veekogude ääres. Pajusid kasutatakse väga palju ilupuudena. Paju on väga laialdaselt kasutuses rahvameditsiinis. Tüüpilised loomad Looduskaitsealal on palju erinevaid loomaliike, imetajatest-limusteni. Vesirott Vesirott (Arricola terrestris) ehk mügri on pisinäriline kes elab soos. Kährikkoer Kährikkoer (Nyctereutes procyonoides) on koerlane, rebase kehaehitusega ja pesukaru näoga. Toiduahelad Põõsas Metskits Ilves Pilliroog Mügri Kärp Rebane Looduskaitsealade tihedus ja nende kaitse Eestis on palju suuri ja ilusaid looduskaitsealasid. Tuntuimad on Viidumäe, Nigula ja Endla. Siin on autor maininud ka Alam-Pedja. Kasutatud kirjandus www.google.ee www.bio.edu.ee www.envir.ee Tänan tähelepanu eest
Tihti kõnnib ta mööda veekogude kaldaid ja koolmekohti. Pehmesse lumme vajub ta sügavale sisse ning tekitab sinna oma lühikeste jalgade ja kõhuga vao. Toidu suhtes ei ole kährikud valivad. Nad söövad õigupoolest kõiki, kellest jõud üle käib: peamiselt närilisi, kuid ka linde ja nende mune, konni, roomajaid, putukaid, uimaseid kalu ja limuseid, samuti raibet. Palju võivad nad süüa niisugust taimset toitu kui marju, puuvilju ja teravilju, eriti kaera. Kährik on ainus koerlane, kes teeb taliuinakut. Kährikul on palju looduslikke vaenlasi. Neid murravad hundid, ilvesed, rebased ja hulkuvad koerad. Ohu korral eelistab kährik vastupanule peitupugemist ja kisategemist, nii et isegi krants võib temast jagu saada. Sigimine Kährikud on monogaamsed. Neil moodustuvad paarid juba oktoobris-novembris, mistõttu innaaeg möödub enamasti rahulikult ja isastevahelisi võitlusi tuleb harva ette. Innaaeg on veebruaris kuni aprillis
Käsitöölised täitsid vaarao või ülikute tellimusi, olid veits paremas olukorras kui talupojad. Orjad olid teisejärgulised, endised talupojad, käsitöölised või vangid, neid kasutati erinevatel töödel vaarao , templite ja ülikute majapidamises, suurtel riiklikel ehitustel ja sõjaväes. Olulisemad jumalad: 1) Ra-päikese jumal=Amon(oinapeaga) 2)Osiris-viljakuse, surnute jumal 3)Isis-viljakuse jumalanna(lehma sarvedega) 4)Seth-kõrbejumal(koerlane) 5)Horos- taeva- ja päikesejumal(pistriku kujuga) 6)Anubis-surnute jumal(saakali peaga) 7)Bastet-ilu ja harmoonia jumal(kass) 8)Hathor-tantsu ja laulu(lehm) 9)Apis-ennustaja(pühahärg) Kirjaoskus ja teadus- kirjaoskus on privileeg, tulevased vaaraod, ülikute pojad, enamasti rikkad pered. Teadus oli praktilise suunaga, Arstiteadus-tegid keerulisi silmaoperatsioone, õige diagnoos ja kohane ravi, Päikesekalender-täheteadus, avastasid et on 365-päeva, Geomeetria-ehitustöödel vaja
Nii hall- kui ka polaarebaseid on tahetud liita perekonnaga Vulpes. Üks ettepanek on vaadelda perekondi Vulpes, Fennecus ja Urocyon, kuid mitte perekonda Alopex) koera perekonna (Canis) alamperekonnana. Põhjaameerika punarebast on mõnikord nimetatud eraldi liigiks Vulpes fulva, kuid enamasti arvatakse ta punarebase alamliigiks (Vulpes vulpes fulva). (Punarebase levik) Kokkuvõte Rebane ehk punarebane on koerlane, kes elab Euraasias ja Põhja.Aafrikas. (euroopa punarebane) ning Põhja-Ameerikas(ameerika punarebane). Rebane on väikese koera suurune ja pika koheva sabaga. Joostes hoiab saba horisontaalselt. Eestis on rebane tavaline loom. Seljakarvad on oranzid. Eelistab mitmekesist elupaika, Eestis metsatukkasid. Toitub peamiselt väiksematest selgroogsetest, eriti närilistest. Rebane on ettevaatlik ja oskab hästi põgeneda. Rebase urul on alati mitu väljapääsu
(http://et.wikipedia.org/wiki/Fennekrebane järgi). Fenneki hiigelsuured kõrvad töötavad nagu radiaatorid. Nad annavad ära kuumust, hoides nõnda selle kõrberebase kehatemperatuuri normis. Ka kuuleb nende kõrvadega suurepäraselt väikeste loomade ja lindude liikumist, kui fennek õhtuhämaruses oma urust välja jahile suundub (Dr. John Feltwell, 1988 "Loomad ja nende elupaigad"). Keha: Fennek on kõige väiksem rebane ja ühtlasi pisim koerlane (Jinny Johnson, 1999 "Laste Loomaentsüklopeedia"). Keha ja pea pikkus on kokku 2441 cm, saba 1831 cm. Täiskasvanud fenneki kaal algab ühest kilogrammist ega ületa isaste puhul 1,75 kg. Emased on kergemad (http://et.wikipedia.org/wiki/Fennekrebane). Karv: Karv on pehme ja pikk, seljapool on liivakarva kollane, kõhupool on valge, et vari ei tekitaks värvierinevust. Sabaots on tumepruunikas. Fennek on rebastest kõige heledam. Karva hele
Aasia Riigid: Afganistan, Kabul, Armeenia, Aserbaidzaan, Bahrein, Bangladesh, Bhutan, Birma, Brunei, Egiptus, Filipiinid, Gruusia, Hiina, Iisrael, Jeruusalemm, India, Indoneesia, Iraak, Iraan, Jaapan, Lõuna-Korea, Malaisia, Mongoolia, Tai, Türgi, Venemaa. Loomad: Rengaali tiiger ta on üksik loom. Elab Lõuna-Aasias. Ta on kiskja. Komodvaran pikkuseks on 3m ja kaalub 200g. Elab Indoneesias. Ta on kiskja. Amuuli tiiger elab kagu idas. Ta on kõige suurem tiiger, kaslane ja röövloom. Hunt koerlane ja kiskja. Elab karjas põhja poolkeral. India elevant elab Indoneesias, Aasias, Indias. Suurim Aasia loom. Elavad karjas ja taimetoitlased. Reljeef: Aasia on väga mägine ¾ on mägine maa. Aasia ja euroopa ühine Uraania. Seal on leetmullad, kesk osas hallmullad, lõunas punamullad ja vihmametsad. Taimestik nigel, okasmetsad. Loodus: Seal on väga palju erinevaid taimkatte vööndeid: tundrad, metsavöönd, metsastepi- ja
Viies tase ka elevandid. Leidub ka rebaseid ja kährikkoeri, kes hulguvad talude ümbruses ja kes on tegelasteks jaapani muinasjuttudes. Kährikkoer - tanuki sake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Kährik on pika karmi karvaga koerlane. Ta on jässaka kehaga, ne tase lühikeste jalgadega, lühikese koonu Kolmas tase ja sabaga rebasesuurune loom. Pea Neljas tase Viies tase külgedel moodustab tal karvastik põskhabeme. Värvuse üldtoon on tal määrdunud-hallikaspruun. Näol on
jalgadega, lühikese koonu ja sabaga rebasesuurune loom · pea külgedel moodustab tal karvastik põskhabeme · üldtoon on tal määrdunud- hallikaspruun · näol on must mask nagu · pika karmi karvaga koerlane pesukarul · · võib elada nii leht- ja tüvepikkus 50...80 cm segametsas kui ka · 12...25 kg taimestikurikastel veekogude · Eestis üle 6000 kallastel · segatoiduline · tegutseb peamiselt öösel ja · Eestis tavaline jahiloom videvikus · esineb ainsa koerlasena taliuinak
karvkate muuab ta rohus saaki varitsedes peaaegu nähtamatuks. Gepard on maismaa kiireim imetaja. Lühiksel vahemaal võib ta arendada kiirust 115 km tunnis, 2 sekundi jooksul saavutavat kohalt liikumise kiirus on 70 km tunnis. Gepard on savanniavarustega hästi kohastunud kiskja, seal saab ta arendada suuri kiirusi. Sageli ronib ta kuivanud puudele ja kaljudele, et saakloomi paremini märkata. Hüäänkoer Hüäänkoer on Aafrika suurim koerlane. Tal on pikad jalad, ümmargused kõrvad ja suurte laikudega karvastik, mis muudab ta rohusees märkamatuks. Hüäänkoer elab 7-25 isendist koosnevas karjas. Koos käivad nad jahil, koos kaitsevad end ja koos kasvatavad järglasi. Igaüks täidab karjas oma kohustust. Sel ajal, kui ühed on jahil, valvavad teised urgudes väikesi. Karja sees toimiv käitumismall süvendab sõprust isendite vahel. Hommikul pärast ärkamist tervitavad hüaankoerad üksteist: liputavad
karja teised liikmed võtavad osa poegade hooldamisest. Tiinus kestab ca 2 kuud, pojad sünnivad märtsis-aprillis www.jahindusinfo.ee Täiskasvanu: 110-160 cm; 40-45 kg Üksikjälg: nagu koeral aga piklikumad; jäljerida on sirge. Jälje pikkuse ja laiuse suhe on isashundil 1,3 ning emashundil 1,5 Punarebane on pika saleda keha, suhteliselt lühikeste jalgade ja koheva sabaga koerlane. Karvastiku värvus on rebasel väga varieeruv, kuid enamasti ikka punaka varjundiga (harva on leitud pruunjas-albinootilisi isendeid). Koonu küljed, alalõug ja lõuaalune on valged. Kohaneb kiiresti erinevate elupaikadega, kuid eelistab põõsastikke, metsade ja põllumajandusmaadega mosaiikseid maastike. Enamasti öö ja hämarikuloom, kuid häirimise puudumisel tegutseb ka päeval. Territoriaalsed loomad, kes märgistavad oma elupaiga piire uriini ja väljaheidetega
tõttu mõtted väikesele karul. Tänasel päeval elutseb kukkurkurat vaid tasmaanias, kus on tal looduslikud vaenlased puuduvad. Kukkurkuradi ainus vaenlane on inimene. Kukkurkuradi pikkus on 50-60 cm ja kaalub 6-8 kg. Tema uriseb, sisiseb ja klähvib valjusti. (Parish 2005:17) 1.3. Kiskjaliste selts Austraalias ei ole põliseid kiskjalisi loomi. Tänapäeval on Austraaliasse sisse toodud Koerlate sugukonda kuuluvad dingo ja rebane. 1.3.1. Sugukond: Koerlased Dingo on koerlane, kes on Austraalia kuivades piirkondades elanud juba kiviajal. Dingo toodi siia põliselanike (aborigeenide) poolt ning ta on tänasel päeval üks Austraalia suurimaid imetajaid. Vanimad tänaseks leitud dingoskeletid on 3000 aastat vanad, kuid siiski arvatakse, et esimesed dingod tulid koos inimesega Austraaliasse juba 8000 aastat tagasi. Dingol on lihaseline ja võimas kehaehitus. Tema karvastik võib olla erinevat värvi - alates kuldkollasest kuni tumepruuni ja mustani
Sigimine: Jooksuaeg on veebruarismärtsis, pojad aprillis-mais. Pesakonnas 2-3 poega. Ilvesed ei sigi igal aastal. Probleemid: marutaud, keeritsustõbi. Lubatud jahiviisid ja aeg: 1.dets-28.veeb. Peibutus-, varitsus-, hiilimis- ja ajujaht ning jaht kõikide jahikoertega. Rebane (Vulpes vulpes) Selts: kiskjalised Sugukond: koerlased. Välimus: 50-90 cm, kaal 4- 10 kg. Punarebane on pika saleda keha, suhteliselt lühikeste jalgade ja koheva sabaga koerlane. Karvastiku värvus on rebasel väga varieeruv, kuid enamasti ikka punaka varjundiga (harva on leitud pruunjas-albinootilisi isendeid), kõhupoolt valge v hall. Koonu küljed, alalõug ja lõuaalune on valged. Levik: Põhja-Aafrikas, Põhja-Ameerikas ja peaaegu kogu Euraasias, v.a. Indo-Hiina. Arvukus Eestis: Toitumine: Rebase peamise toidu moodustavad pisinärilised, jänesed ja nende pojad, linnud. Sageli sööb mardikaid ja teisi putukaid, võimalusel kahepaikseid ja raibet
Tiinus 10-13 kuud, loote areng 2 kuud, korraga 1-3 poega, imetamine 2 kuud, pesakond jääb esimeseks talveks ema juurde. Isasloom poegi ei kasvata, aga kaitseb territooriumi. Suguküpsuse saavutavad 3-4. eluaastal. Enamasti elutseb öösiti või hämaras. Pesakonna jaoks vooderdab uru rohuga, samblaga. Liigub kiirelt nii maapinnal kui vees. Vaenlasi vähe - hunt, ilves. REBANE (Vulpes vulpes) - varieeruva värvusega koerlane - pojad algul mustjad, 1-2 kuuni hallikad. Suuri metsamassiive väldib, eelistab metsatukkasid. Toitub väikese ja keskmise suurusega selgroogsetest - konnad, roomajad, hiired, jäänesed, ondatra, linud, nende monad (pardid, kanalised), putukad, vähesel määral ka marjad ja teraviljad. Aprillis sünnivad peale 55-päevast tiinust 1-3 musta poega, 4-kuuselt iseseisvuvad. Põhiliselt üksikeluviisiga, uruga seotud vaid pesakonnaperioodil. Talvel pole uruga seotud.
annaabi.ee 
