Bioloogilised ohutegurid Mis on bioloogilised ohutegurid? · Bakterid · Seened · Viirused · Rakukultuurid · Inimese endoparasiidid · Muud bioloogiliselt aktiivsed ained · Tagajärg: allergiad, nakkushaigused, mürgistused Veel bioloogilisi ohutegureid · Haige loom või inimene · Bakterikandja · Parasiitide vaheperemees · Hammustavad putukad · Kehaeritised(sülg, uriin) · Veri · Lümf · Koekultuurid Seotud töövaldkonnad · Meditsiin · Tervishoid · Kalandus, metsandus, põllumajandus, jahindus · Laborid · Teenindus · Toiduainetööstus · Arheoloogia, geoloogia Nakatumine · Kontaktülekanne(otsene-, kaudne- ja vahetu kontakt) · Õhu kaudu · Saastunud materjali kaudu · Vektorülekanne Bioloogiliste ohutegurite rühmad · 1.ohurühm ei põhjusta inimese haigestumist · 2.ohurühm võib põhjustada haigestumist, mistõttu
Bioloogiline ohutegur töökeskkonnas Bioloogilised ohutegurid (1) bakterid viirused seened rakukultuurid inimese endoparasiidid muud bioloogiliselt aktiivsed ained mis võivad põhjustada nakkushaigust, allergiat või mürgistust. Bioloogilised ohutegurid (2) Bioloogiliseks ohuteguriks on ka haige loom või inimene, bakterikandja, parasiitide vaheperemees või hammustavad putukad. Biologiliseks ohuteguriks on kõik kehaeritised, veri, lümf, koekultuurid, hormoonid, rakuensüümid ja geneetiliselt muundatud mikroorganismid. Ainest tulenev oht Endotoksiinid (bakterite elutegevuse tagajärjel tekkiv raku sees säiliv mürkaine) astma, kopsufunktsiooni langus. Hallitus (hallitusseente spoorid) organismi sensibilisatsioon, allergiad. Bioaerosoolid kompleks, mis koosneb tahkest (hallitusseente spoorid, mikroorganismid), vedelast ning gaasilisest (seente poolt eritatavad ained) komponendist. Mükotoksiinid (seentes sisalduvad mürgid).
Elizabeth Heinsar Bioloogilised ohutegurid 1.MIS ON BIOLOOGILINE OHUTEGUR? Bioloogilised ohutegurid on bakterid, viirused, seened, rakukultuurid, inimese, endoparasiidid, muud bioloogiliselt aktiivsed ained. Bioloogiliseks ohuteguriks võib ka olla haige loom või inimene, bakterikandja, parasiitide vaheperemees ning ka hammustavad putukad(puuk). Samuti ka kõik kehaeritised(piim, sülg, uriin, väljaheited), veri, lümf, koekultuurid, samuti rakuensüümid, hormoonid ja geneetiliselt muundatud mikroorganismid. 1.1 Mõju inimesele Bioloogilne ohutegur võib inimesele mõjudes põhjustada allergiat, nakkushaigust ja mürgistust(toksiinidest). 1.2 Seotud töövaldkonnad Kutseakatumisest ohustatud erilalad on meditsiin(arstid, õed, sanitarid, laborite töötajad), sanitaarteenistus, kõik teeninduse ja hooldusega seotud elukutsed. Bioloogilise ohuteguriga puutub töötaja kokku ka toiduainete- ja karusnahatööstuses,
levikutmaailmas soodustab turismiareng ,ärireiside intensiivistumine ,immigratsioon. Bioloogilised ohutegurid on bakterid, viirused, seened, rakukultuurid, inimese endoparasiidid ja muud bioloogiliselt aktiivsed ained, mis võivad põhjustada nakkushaigust, allergiat või mürgistust. Bioloogiliseks ohuteguriks on haige loom või inimene, bakterkandja, parasiitide vaheperemees või ka verd hammustavad putukad. Bioloogilisteks ohuteguriteks on kõik kehaeritised, veri, lümf, koekultuurid, samuti rakuensüümid, hormoonid ja geneetiliselt muundatud mikroorganismid. Kutsenakatumisest ohustatud erialad on eelkõige meditsiin (arstid, õed, sanitarid, kliiniliste ja teaduslaborite töötajad), sanitaarteenistus, kõik teeninduse ja hooldusega seotud elukutsed.Bioloogilise ohuteguriga puutub töötaja kokku toiduainete- ja karusnahatööstuses, põllumajanduses, metsanduses, kalanduses, jahinduses ja jäätmemajanduses
Käitumiskatsed loomadega : Mälu ja õppimisvõime testimine Ärevuse testimine Depressiooni testimine Sotsiaalsuse testimine Muud laboratoorsed meetodid : Rakukultuuride valmistamine ja mikroskopeerimine Kudede histoloogilised värvingud ja mikroskopeerimine Loomade või rakkude huvipakkuvate valkude analüüs Loomade või rakkude DNA ja RNA analüüs Teaduslikes katsetes on võimalik kasutada mitmesuguseid test-süsteeme ehk mudeleid Katseloomad Raku ja koekultuurid Arvutimudelid Farmakoloogias kasutatakse mudeleid selleks, et Uurida haiguste olemust ja testida uusi ravimeid nende haiguste ravimiseks Põhjalikumalt uurida juba olemasolevate ravimite toimemehhanisme Ravimireklaam on ravimite müügi edendus mis tahes viisil, sealhulgas meediareklaam, ravimi logoga esemete ja ravimi näidiste jagamine Eestis on lubatud üldsusele reklaamida vaid Ravimiametis registreeritud käsimüügiravimeid ja toidulisandeid
1. Mis on bioloogiline ohutegur? Bioloogilised ohutegurid on: · bakterid · viirused · seened · rakukultuurid · inimese endoparasiidid · muud bioloogiliselt aktiivsed ained mis võivad põhjustada nakkushaigust, allergiat või mürgistust. Bioloogiliseks ohuteguriks on ka haige loom või inimene, bakterikandja, parasiitide vaheperemees või hammustavad putukad. Biologiliseks ohuteguriks on kõik kehaeritised, veri, lümf, koekultuurid, hormoonid, rakuensüümid ja geneetiliselt muundatud mikroorganismid. 1.1. Töökohtadest ja tööprotsessidest tulenev risk Bioloogilisest ohutegurist mõjutatud tööpiirkond märgistatakse ja paigaldatakse hoiatusmärk ,,Bioloogiline oht": Bioloogilistest ohuteguritest ohustatud tegevusvaldkonnad: · toidutoorme ja toidu käitlemine · põllumajandustoodete tootmine ja metsatöö · tööd, kus puututakse kokku loomadega, loomsete saadustega, nendest valmistatud toodetega
• Kõrvaldamine • Takistada kemikaalide levikut töökeskkonda • hermetiseeritud protsessid • ventilatsioon. • Tegevusjuhendid. • Isikukaitsevahendid. • Monitooring • töökeskkonna mõõtmised, • töötajate tervisekontroll. • Väljaõpe: kemikaalide kasutamine, eriolukorrad, esmaabi, seadusandlus 5) BIOLOOGILISED OHUTEGURID - viirused, bakterid, seened (pärmi- ja hallitusseened), parasiidid ja bioloogiliselt aktiivsed ained – ensüümid, hormoonid, koekultuurid. Ohurühmad, nende iseloomustus. I ohurühma ohutegurid: ei põhjusta inimese haigestumist. II ohurühma ohutegurid: • võivad põhjustada inimese haigestumist (haigestumine elukeskkonnas); • ohustavad töötaja tervist (haigestumine töökeskkonnas), kuid ei põhjusta ohtu elanikkonnale; • nende vastu on tõhusad ravi- ja ennetusmeetmed. III ohurühma ohutegurid: • võivad põhjustada inimese rasket haigestumist • ohustavad töötaja tervist (haigestumine töökeskkonnas);
tolm, aur, gaas asbest mürgine, kahjulik, sööbiv, ärritav plahvatusohtlik, tuleohtlik, oksüdeeriv ohupiktogrammide kasutamine kemikaalide ohutuskaardid töötajate väljaõpe (ibid., 2014) Bioloogilised ohutegurid mikroorganismid (bakterid, viirused, seened jm), sealhulgas geneetiliselt muundatud mikroorganismid; rakukultuurid; inimese endoparasiidid; GMO-d; muud bioloogiliselt aktiivsed ained (veri, lümf, koekultuurid jt), mis võivad põhjustada nakkushaigust, allergiat või mürgistust. (ibid., 2014) Füsioloogilised ohutegurid füüsilise töö raskus sama tüüpi liigutuste kordumine üleväsimust põhjustavad sundasendid ja tööliigutused 4 muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul viia tervisekahjustuseni (Kranich, 2014) Psühholoogilised ohutegurid
Võimalused: Konfokaalmikroskoobiga ca 100 µm sügavusele Kahe-footonikonfokaalmikroskoobis ca 1mm sügavusele Erinevad koestruktuurid mõjutavad valgust või elektronkiiri üsna sarnaselt. Seetõttu vajavad värvimist(elupuhusel uurimisel kasutatavad vitaal- ja fluorestsentsvärvid). Et näha lähemalt meid huvitavaid protsesse elupuhuselt, siis kasutatakse sageli in vitro meetodeid. *Tükkeksplantaadid – biopsia(pigem diagnostika) *Kudede kultiveerimine rakkude suspensioonina,koekultuurid, organkultuurid Miinuseks: üldpildi ehk terviku kadumine, seoste lõhkumine ümbritsevatest kudedest, kunstlik Fikseeritud(surnud)kudede uurimine -Fikseerimine-sisestamine-lõikamine-värvimine. Erinevat tüüpi preparaadid: Äigepreparaadid- verepreparaadid Lõikepreparaadid Puutepreparaadid – suuõõne limaskesta preparaadid Vajutuspreparaadid – rasvkoe uurimiseks Lõikepreparaadid
*bakterid *mikroseened *protistid *viirused Rakukultruurid Endoparasiidid Vetikad Bioloogiliselt aktiivsed ained: *priionid (viirustest vääiksemad, ainult valgust koosnevad nakkushaiguste tekitajad) *geneetiline materjal *toksiinid *allergeenird (loomade epiteelitolm) *ensüümid *hormoonid Ka haige loom või inimene, bakterikandja, parasiitide vahepearemees või hammustavad putukad. Ka kõik kehaeritised, veri, lümf, koekultuurid, hormoonid, rakuensüümid Tagajärg : nakkushaigus, allergia, mürgistus, surm 49. Bioloogilise ohuteguriga nakatumise viisid/teed Kontaktülekande kaudu (otsene, kaudne, kokkupuude); Õhu kaudu (tolmuosakesed, erosoolsed osakesed, sülje ja rögapiisad); Tolmuosakeste kaudu aurustuvad mikroobid aerosoolseteks osadeks. Mida väiksemad on osakesed, seda kiiremini need aurustuvad ja jäävad kauemaks õhku püsima.
Teadus taime omaduste muutmisest kujundamaks soovitud omadusi ◦ Kindlate omadustega taimede valik ◦ Kontrollitud ristamine Omadused, mida enamasti parandada tahetakse: ◦ Kvaliteedi ja saagikuse suurendamine, varane valmimine ◦ Keskkonnamõjude suurem taluvus (soolsus, põud, kuumus) ◦ Vastupidavus viirustele, seenhaigustele ja bakteritele ◦ Vastupidavus herbitsiididele; konkurentsivõime umbrohtudega ◦ Visuaalselt huvitavamaks muutmine Ristamine Molekulaarne aretus: In vitro, Koekultuurid Kultuurtaimede sortide ja hübriidide loomine ja parandamine. Sordiaretus algab aretuskava koostamise ja lähtematerjali muretsemisega. Sordiaretuse võtted on ◦ hübriidimine ◦ indutseeritud mutagenees ◦ heteroosi kasutamine ◦ kromosoomi ja geeni struktuuri muutmine ◦ geeni siirdamine ◦ protoplasmade liitmine ◦ kromosoomi lisamine ja asendamine. GMO Geneetiliselt muundatud organism – kunstlikult geenide manipulatsioonide teel muudetud/parandatud
annaabi.ee 
