Kordamisküsimused Mõisted Keemiline tasakaal – Olukord, kus fikseeritud tingimustel saabub pöörduvate reaktsioonide puhul mingil hetkel olukord, kus ühegi aine kontsentratsioon enam ajas ei muutu. Le Chatelier' printsiip - Tingimuste muutmine tasakaalusüsteemis kutsub esile tasakaalu nihkumise suunas, mis paneb süsteemi avaldama vastupanu tekitatud muutustele Keemilise reaktsiooni kiirus (ühikud) - Reaktsioonikiirus homogeenses süsteemis näitab reageerivate ainete kontsentratsioonide muutust ajaühikus (mol ⋅ dm–3 ⋅s–1). Eristatakse keskmist kiirust ja kiirust mingil ajahetkel. v1 Massitoimeseadus (valem) - Pärisuunalise reaktsiooni [ aA + bB → saadused ] kiirus v1 sõltub lähteainete kontsentratsioonist järgmiselt (nn massitoimeseadus): v 1=k 1∗C pA∗CqB , kus k1 on reaktsiooni kiiruskonstant, p on reaktsiooni järk aine A suhtes, q ...
Mõisted Mool – ainehulk, mis sisaldab 6,02 x 1023 ühesugust osakest (molekuli, aatomit, iooni, elektroni vm) Molaarmass – ühe mooli aine molekulide mass grammides Avogadro seadus – kõikide gaaside võrdsed ruumalad sisaldavad ühesugusel temperatuuril ja rõhul võrdse arvu molekule. Daltoni seadus – keemiliselt inaktiivsete gaaside segu üldrõhk võrdub segu moodustavate gaaside osarõhkude summaga. Osarõhk on rõhk, mida avaldaks gaas, kui teisi gaase segus poleks. Gaasi suhteline ja absoluutne tihedus Suhteline tihedus - ühe gaasi massi suhe teise gaasi massi samadel tingimustel (V,P,T). Gaasi suhteline tihedus on ühikuta suurus ja näitab, mitu korda on antud gaas teisest raskem või kergem. Ideaalgaaside seadused Boyle’i – Mariotte’i seadus – konstantsel temperatuuril on kindla kogus egaasi maht (V) pöördvõrdelises sõltuvuses rõhuga (P). PV=const Gay – Lussac’i seadus – konstantsel rhul on kindla koguse gaasi maht võrdelises sõltuvuses temp...
Mõlema lähteaine suhtes esimest järku (NB! summaarselt teist järku) reaktsiooni korral v1 k1 C A C B ja seega sõltub sellise reaktsiooni kiirus lineaarselt nii aine A kui aine B kontsentratsioonist. Kiiruskonstant k1 ning reaktsiooni järgud olenevad reageerivate ainete eripärast ja reaktsiooni tingimustest ning määratakse eksperimentaalselt. Vaid üksikute reaktsioonide korral on järgud p ja q võrdsed tasakaalustatud reaktsioonivõrrandi koefitsientidega a ja b. 3 Temperatuur. Mida kõrgem on temperatuur, seda intensiivsem on molekulide soojusliikumine ja suurem nende kineetiline energia. Seesuurendab molekulide efektiivsete kokkupõrgete tõenäosust ning koos sellega reaktsioonikiirust. Temperatuuri mõju võimaldab ligikaudu hinnata van't Hoffi reegel. Temperatuuri tõstmine 10 °C võrra suurendab reaktsioonikiirust kaks kuni neli korda.
Sel puhul aga reaktsiooni--kiiruse seaduse leidmine igale T0 reaktsioonile.-3.Iga ühendi reageerimise netikiiruse võrrand mitteisotermilisele -reaktorile on:- stöhhiomeetriliste koefitsientidega reaktsioonisegu maht suureneb: -määramine 29.PseudoStatsionaarse Oleku Hüpotees
Mõlema lähteaine suhtes esimest järku (NB! Summaarselt teist järku) reaktsiooni korral v1=k1*CA*CB ja seega sõltub sellise reaktsiooni kiirus lineaarselt nii aine A kui aine B kontsentratsioonist. Kiiruskonstant k1 ning reaktsiooni järgud olenevad reageerivate ainete eripärast ja reaktsiooni tingimustest ning määratakse eksperimentaalselt. Vaid üksikute reaktsioonide korral on järgud p ja q võrdsed tasakaalustatud reaktsioonivõrrandi koefitsientidega a ja b. Temperatuur. Mida kõrgem on temperatuur, seda intensiivsem on molekulide soojusliikumine ja suurem nende kineetiline energia. See suurendab molekulide efektiivsete kokkupõrgete tõenäosust ning koos sellega reaktsioonikiirust. Temperatuuri mõju võimaldab ligikaudu hinnata van't Hoffi(Jacobus Hendricus van't Hoff, 1852...1911) reegel. Temperatuuri tõstmine 10 °C võrra suurendab reaktsioonikiirust kaks kuni neli korda.
– tugevalt tihendatud liiv-savi pinnased kuni 50% kivimite sisaldusega 4. Raskelt kaevandatavad – lõhatud kaljupinnased või kõvad pinnased kuni 75% kivimite sisaldusega 5. Väga raskelt kaevandatavad – liivakivid, karbonaatsed kivimid, põlevkivid, tavalised lubjakivid, tugevad igikeltsad. Kaevandatavuse klassid on üheks lähteparameetriks masina ja tema tööorgani valikul vastavate mullatööde teostamise projekteerimisel ning neid võetakse arvesse vastavate koefitsientidega tootlikkuse arvutustes. 5. Lõiketerad, lõiketeradele mõjuvad jõud ja geomeetrilised parameetrid. Pinnase laastu eraldamine massiivist toimub kiilukujulise lõikeelemendiga, mida nim lõiketeraks. Tööorganile antakse liikumine kahes suunad – üks, mis on suunatud risti pinnase sisse e süvistamine ja teine, mis suunatud paralleelselt pinnasega e lõikamine. Et protsess toimuks tuleb samades suundades
2. Materjalide vajaduse ja varu arvutamine. 3. Sööda-, allapanu- ja sõnnikuhoidlate valimine. 4. Töötehnoloogiaarvutuste läbiviimine ning tööaja graafikute koostamine. 5. Peamiste tehnilis-majanduslike näitajate ning farmi maksumuse arvutamine. 6. Kokkuvõtte tegemine. 3 1. KARJA STRUKTUUR, LOOMAKOHTADE ARV Karja struktuuri ja loomakohtade arvu leidmiseks tuleb korrutada tingloomade arv vastavate koefitsientidega [1, lk 28]. Lähteandmetes on antud 300 tinglooma. Tingloomad 300 Lüpsiveised 300 · 0,75 = 225 Kinnisveised 300 · 0,18 = 54 Poegivad veised 300 · 0,12 = 36 Tiined mullikad 300 · 0,12 =36 Ternesvasikad 300 · 0,06 = 18 Veiste arv on esitatud tabelis 1.1. Tabel 1.1. Karja struktuur 300 tinglooma korral Veiste rühm Tegur Veiste arv (tk) Lüpsiveised 0,75 225
Reaktsioonivõrrandite põhjal saab teha mitmesuguseid arvutusi. Näiteks saab leida lähteainete või reaktsioonisaaduste koguseid teiste vastavate ainete koguste põhjal. Samuti saab koostada vastava keemilise protsessi massi- ja energiabilanssi. Ruumalaliste suhete seadus (Gay-Lussaci seadus). Püsivatel tingimustel suhtuvad reageerivate ja reaktsioonis tekkivate gaasiliste ainete ruumalad üksteisesse nagu lihtsad täisarvud. Ruumalade suhe on määratud koefitsientidega keemilise reaktsiooni võrrandis. Moolide arvu leidmine, üleminek massilt mahule ja vastupidi. 1. Moolide arv puhtale tahkele, vedelale või gaasilisele ainele 2. Moolide arvu leidmine gaasilises olekus puhtale ainele mahu kaudu (NB! mitte vedelikule) kus V0 on gaasi maht normaaltingimustel, Vm ühe mooli gaasi maht normaaltingimustel, 22,4 dm3/mol Oksüdatsiooniaste Oksüdatsiooniaste on aatomi formaalne laeng ühendis eeldusel, et molekul on üles ehitatud
reaktsiooni kiiruse sõltuvust selle aine kontsentratsioonist. First order - Esimene Järk Second order - Teine Järk 7. Mitu korda kasvab järgmise reaktsiooni kiirus, kui suurendada a) CO kontsentratsiooni 2 korda, suureneb 4 korda b) O2 kontsentratsiooni 2 korda? suureneb 2 korda 2CO(g) + O2(g) ↔ 2CO2(g) Reaktsiooni järgud CO ja O2 suhtes võib lugeda võrdseks koefitsientidega reaktsioonivõrrandis. 14. Spektrofotomeetria 1. Sõnastada Lambert-Beeri seadus ja kirjutada valem. 2. Mida mõõdetakse spektrofotomeetriga? Eksperimentaalselt mõõdetakse lahuse optilist tihedust 3. Missugustest osadest koosneb spektrofotomeeter? Valgusallikaks on hõõglamp (volframlamp, nähtavas piirkonnas) või deuteeriumilamp (UVpiirkonnas). Valgus langeb prismale või difraktsioonivõrele, mille tulemusena valgus muudetakse monokromaatseks.
ärajuhtimise ja puhastamise võimalused, pinnase kandevõime, pinnavee tase, maapinna reljeef, energiavarustatuse võimalused ja keskkonnakaitsetingimused. Veisefarmi projekteerimisel ja rajamisel tuleb arvestada ka seaduste ja määrustega kehtestatud nõudeid [1, lk 5]. 5 1. KARJA STRUKTUUR, LOOMAKOHTADE ARV Karja struktuuri ja loomakohtade arvu leidmiseks tuleb korrutada tingloomade arv vastavate koefitsientidega [1, lk 28]. Lähteandmetes on antud 25 tinglooma. Tingloomad 25 Lüpsiveised 25 · 0,75 = 18 Kinnisveised 25 · 0,18 = 4 Poegivad veised 25 · 0,12 = 3 Tiined mullikad 25 · 0,12 = 3 Ternesvasikad 25 · 0,06 = 1 Veiste arv on esitatud tabelis 1.1. Tabel 1.1. Karja struktuur 400 tinglooma korral Nr. Veiste rühm Tegur Veiste arv (tk) 1. Lüpsiveised 0,75 18 2
· Reaktsiooni: N2+3H2àß2NH3 toimumiseks on vajalik nelja molekuli kokkupõrkamine seega saame vaadeldava reaktsiooni kiiruse arvutamiseks valemi: V=k*[N2]*[H2]*[H2]*[H2]=k*[N2]*[H2]3 Mida rohkem molekule peab kohtuma seda väiksem on kohtumise tõenäosus. Mündi viskamine 0,5 x 0,5 x 0,5 x 0,5 jne.. · Reaktsioonikiiruse valemis esinevad kontsentratsioonide astmenäitajad on võrdelised vastavate stöhhomeetriliste koefitsientidega keemilise reaktsiooni võrrandis. Üldjuhul saame reaktsiooni: mA+nBàßC jaoks kiiruse valemi: V=k*[A]m*[B]n. A+BßàC+D Algsuunalise reaktsiooni kiirus V1 on võrdeline kiiruskonstandi K1 ja ainete kontsentratsioonidega V1= K1 [A]*[B] Niipea kui reaktsiooni tulemusena tekivad ained C ja D algab vastupidine protsess, mille kiirus on V2 V2= K2 [C]*[D] · Reaktsiooni summaarne kiirus on: V=V1-V2= K1 [A]*[B]- K2 [C]*[D]
Näiteks ühendite SO2 ja SO3 korral on 32 g väävli kohta SO2-s 32 g hapnikku ja SO3-s 48 g hapnikku; siit saame, et hapniku suhteline sisaldus ühendites SO2 ja SO3 on 32:48 = 2:3. Mool ja ruumalaliste suhete seadus. Püsivatel tingimustel suhtuvad reageerivate ja reaktsioonis tekkivate gaasiliste ainete ruumalad üksteisesse nagu lihtsad täisarvud. Ruumalade suhe on määratud koefitsientidega keemilise reaktsiooni võrrandis. 2 H2(g) + O2(g) ==> 2 H2O(g) Näit. antud: VO2= 12 L 10 dm3 5 dm3 10 dm3 VH2O= ? 2 : 1 : 2 VH2O= 2*VO2 = 24 L Avogadro seadus ja Avogadro arv. Avogadro arv (tähis: NA) on aineosakeste (aatomite, molekulide või ioonide) arv 1-moolises ainehulgas. Kindlalt temperatuuril ja kindla rõhu all on kõikide gaaside moolruumalad võrdsed. Näiteks normaalrõhul on null kraadi Celsiuse juures meelevaldse gaasi ühe mooli ruumala 22,421 liitrit.
annaabi.ee 
