Leidsid 14 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kodutöö P-IT2". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
siirdeprotsess, parameetrid, ülereguleerimine, maaratud, kestuseks, ajavahemikku, väljundsignaal, paigast, regulaator, vastaks, sumbub, taastamise, amplituud, automaat, juhtimisstruktuur, kestel, piiridesse, toos, dünaamilised, pidurdusprotsessid, suurendamine, lühendamine, soovitav, step, gain, tegin, viimine, taastumine, matlabSoojusautomaatika eksamiküsimuste vastused 1. Põhimõisted automatiseeritud tootmise alalt. Automaatikasüsteemide klassifikatsioon nende otstarbe järgi. Näited. Automatiseeritud tootmise põhimõisted: 1. Objekt 2. Regulaator 1. Andur 2. Tajur 3. Automaatikasüsteem Automaatikasüsteemide klassifikatsioon otstarbe järgi: 1. Automaatreguleerimise süsteemid (ARS) 2. Distantsioonjuhtimise süsteemid (DJS) 3. Tehnoloogilise kaitse süsteemid 4. Automaatblokeeringu süsteemid (ABS) 5. Reservseadme automaatse käivitamise süsteem (RAKS) 6. Automaatsed tehnoloogilise kontrolli süsteemid (ATKS) 7. Signalisatsioonisüsteemid (SS) valgus ja helisüsteemid 1
objekti kohta. Töö käigus nad ise koguvad infot, töötlevad ja kasutavad seda oma töös. Nad võivad muuta oma struktuuri, oma häälestusparameetreid vastavalt muutuvatele töötingimustele. Nad õpivad ise ja organiseerivad oma tööd. Süsteemid on keerulised ja kallid kuid töökindlad. Nendes kasutatakse arvuteid. Automaatreguleerimissüsteemid. Põhimõisted. ARS on alati suletud kontuuriga süsteem ja seal on kaks põhiseadet: regulaator ja objekt. ARS sisaldab kahte põhikomponenti regulaator (reguleerib objekti tööd) ja objekt (mis on reguleeritav. võib olla mootor, seade, protsess). 1) reguleeritav parameeter Suhtelisi ühikuid kasutatakse sellepärast, et nende abil saab võrrelda omavahel erineva dimensiooniga parameetreid. 2) häired mis mõjuvad objektile ja kutsuvad esile muutumist. 3)µ - reguleeriv toime. Sellega reguleeritakse parameetreid objektis. Näiteks klapi avamine.
objekti kohta. Töö käigus nad ise koguvad infot, töötlevad ja kasutavad seda oma töös. Nad võivad muuta oma struktuuri, oma häälestusparameetreid vastavalt muutuvatele töötingimustele. Nad õpivad ise ja organiseerivad oma tööd. Süsteemid on keerulised ja kallid kuid töökindlad. Nendes kasutatakse arvuteid. Automaatreguleerimissüsteemid. Põhimõisted. ARS on alati suletud kontuuriga süsteem ja seal on kaks põhiseadet: regulaator ja objekt. ARS sisaldab kahte põhikomponenti regulaator (reguleerib objekti tööd) ja objekt (mis on reguleeritav. võib olla mootor, seade, protsess). 1) reguleeritav parameeter Suhtelisi ühikuid kasutatakse sellepärast, et nende abil saab võrrelda omavahel erineva dimensiooniga parameetreid. 2) häired mis mõjuvad objektile ja kutsuvad esile muutumist. 3)µ - reguleeriv toime. Sellega reguleeritakse parameetreid objektis. Näiteks klapi avamine.
B induktsioon tüürnurk C mahtuvus , staatori teljed cos võimsustegur eelnemisnurk d,q rootori teljed kommutatsiooninurk F jõud viga f sagedus kasutegur I vool elektriline nurk i ülekandesuhe ülereguleerimine J inertsmoment hõõre k tegur L induktiivsus haru L1,2,3 kolmefaasiline ahel lekketegur M pöördemoment magnetvoog m faaside arv, mass temperatuur n pöörlemissagedus nurk P võimsus aheldusvoog p pooluste arv nurkkiirus Q laeng
Tallinna Polütehnikum Energeetika õppesuund Rein Kask ELEKTRIAJAMITE JUHTIMINE Õppevahend TPT energeetika õppesuuna õpilastele Tallinn, 2007 Saateks Erialaainete õpikute ja muude õppevahendite krooniline puudus on juba palju aastaid raskendanud kutsehariduskoolide õpilastel omandada erialaseid teadmisi. Käesolev kirjatöö püüab mingilgi määral leevendada seda olukorda Tallinna Polütehnikumi energeetika õppesuuna õpilastele sellise õppeaine kui ,,Elektriajamite juhtimine" õppimisel. Elektriajamid on üheks põhiliseks elektritarvitite liigiks ja neid kasutatakse laialdaselt kõikides eluvaldkondades. On selge, et tulevased elektriala spetsialistid peavad neid hästi tundma ja oskama neid ka juhtida. Elektriajamite juhtimine ongi valdkonnaks, mida käsitleb käesolev õppevahend. Selle koostamisel on autor lähtunud põhimõttest selgitada probleeme nii põhjalikult kui vajalik ja nii napilt kui võimalik siit ka õppe-
vaadeldav tagasiside on voolu tagasiside. Sisendpinge suurenemisel suureneb väljunvool ja tagaside pinge, järelikult on tegemist negatiivse tagasisidega. Ja sisendpinge ja tagasiside pinge liituvad järjestikuliselt, järelikult on tegemist järjestikulise tagasisidega Joonis 1.44. kui anda tagasiside pinget kolektorit läbi takistuse R1 ja R2 baasile tekib meil pinge tagasiside, ka see on negatiivne tagasiside, sest ühise emitteriga sisend ja väljundsignaal on alati vastasfaasis lülitus on paraleelse tagasisie lülitus kuna tagasiside pinge liituvad paraleelselt. Emitterjärgur Joonis 1.46 Emitterjärgur on 100% negatiivse tagasisidega võimendus aste, mis on saanud oma nime sellest, et tema väljundpinge järgib sisendpinge muutusi, täpsemalt väljundpinge on emittersiirde pingelangu võrra sisendpinge võrra väiksem, seetähendab et pingevõimendus on väiksem kui üks
t neid iseloomustavad pidevad olekusignaalid, mida saab mõõta või hinnata suvalisel ajahetkel. Pidevatoimelisi signaale nimetatakse neid töötlevate (analoog)seadmete järgi analoogsignaalideks. Mikroprotsessortehnika põhineb diskreet- ehk katkelistel signaalidel, millele omistatakse väärtus ainult kindlail ajahetkeil. Diskreetsignaalid jagunevad impulss- ja arvsignaalideks. Impulss-signaalides kodeeritakse informatsiooni impulsi parameetritega. Impulsi olulisemad parameetrid on amplituud (Ai ) ehk kõrgus, kestus (t i ) ehk laius, sagedus (fi ) või periood (τi ) ja faasinurk (ϕi ) ehk nihe taktiimpulsi suhtes. Nende nelja parameetri alusel tuntakse signaalide nelja impulssmodulatsiooni liiki: 1) amplituud-impulssmodulatsiooni (AIM), 2) laius-impulssmodulatsiooni (LIM), 3) sagedus-impulssmodulatsiooni (SIM) ja 4) faasi-impulssmodulatsioon (FIM), mille olemusest annab ülevaate joonis 1. Märkigem, et
temperatuuri muutumisel l K võrra. Sõltuvalt takisti tüübist võib see tegur olla kas positiivne või negatiivne. Mürapinge on takistil tekkiva nn. soojusliku müra efektiivväärtus (uV) temale rakenduva alalispinge l V kohta. Piirsagedus on suurim töösagedus, mil antud takisti töötab ilma parasiitmahtuvuste ja -induktiivsuste toime olulise mõjuta. Piirsagedus sõltub konkreetsest takisti tüübist. Takistite olulisemad parameetrid nagu nimitakistus, tolerants ja mõnikord ka võimsus kantakse markeeringuga takistitele. Markeering võib olla kas arv-, arvtäht- või värvkoodis. Ridade E6...E24 korral koosneb takistuse kood kahest numbrist ja tähest, mis väljendab takistusühikut: oomi () tähistab R või E või puudub täht üldse, kilo-oomi K, megaoomi M. Ühiku tähis asub takistust väljendava arvu järel, kui see on täisarv, kui aga see väljendub takistuse sajandikosades, siis paikneb see täht arvu ees,
............................................................................................................... 15 2.9. Dioodide tähistamine ..............................................................................................................................................16 3. TOITESEADMED.........................................................................................................................................................17 3.1. Toiteseadme plokkskeem ja parameetrid ................................................................................................................17 3.3. Silufiltrid .................................................................................................................................................................22 3.4. Stabilisaatorid ..........................................................................................................................................................24 4
pinge muudab polaarsust, siis tekib tõkkekiht. JOONIS 1.11 Tõkkekihi tekkimine ei toimu aga momentaalselt, vaid alles mõne hetke möödumisel. Kui tõkkekiht ei ole veel kujunenud, siis läbib siiret vool ka negatiivse poolperioodi algul (joonis 1.11). Kirjeldatud nähtus ilmneb kõrgetel sagedustel vastuvoolu suurenemisena. Aega, mis kulub tõkkekihi taastamiseks pinge polaarsuse muutumisel, nimetatakse taastumiskestuseks ja selleks loetakse ajavahemikku, mille jooksul vastutakistus saavutab 90% oma väärtusest pärast ümberlülitumist päripingelt vastupingele. 1.6. P-N-siirde läbilöök (Breakdown) P-N-siirde pärisuunareziim on piiratud suurima lubatava pärivooluga. Lubatav pärivool sõltub siirde mõõtmetest ja kasutatud materjalist. Vastusuuna reziim on aga piiratud suurima lubatava vastupingega. Selle pinge ületamisel võib tekkida P-N-siirde läbilöök ja tema omaduste kadumine
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
inimese ajusurma korral elektromagnetlaineteks, mis eralduvad aju ruumist. Elektromagnet- väljal baseeruvad teadvus ja psüühika ei sõltu enam närvitegevuse arengust. Teadvuse eraldumine närvikoest põhineb kahel põhiprintsiibil. Esiteks on ajus muutuvad väljad, mis füüsika seaduste järgi on võimelised eksisteerima elektromagnetlainetena. Teine printsiip tulenebki sellest esimesest printsiibist: teadvus eksisteerib elektromagnetlainena ( väljana ), mille võnkumise füüsikalised parameetrid vastavad ajus olevate neuronipopulatsioonide võnke parameetritele. See tähendab seda, et kui aju töö põhines suuremas osas rütmidele, siis sellest lähtuvalt põhineb teadvuse funktsioneerimine elektromagnetväljas ka elektromagnetlaine võnke rütmidele. Uus füüsiline vorm annab inimesele palju võimalusi, mis bioloogiline keha suuteline ei ole. Näiteks keha välises olekus on inimesel võimalik lennata ja vabalt läbida füüsilisi kehasid
inimese ajusurma korral elektromagnetlaineteks, mis eralduvad aju ruumist. Elektromagnet- väljal baseeruvad teadvus ja psüühika ei sõltu enam närvitegevuse arengust. Teadvuse eraldumine närvikoest põhineb kahel põhiprintsiibil. Esiteks on ajus muutuvad väljad, mis füüsika seaduste järgi on võimelised eksisteerima elektromagnetlainetena. Teine printsiip tulenebki sellest esimesest printsiibist: teadvus eksisteerib elektromagnetlainena ( väljana ), mille võnkumise füüsikalised parameetrid vastavad ajus olevate neuronipopulatsioonide võnke parameetritele. See tähendab seda, et kui aju töö põhines suuremas osas rütmidele, siis sellest lähtuvalt põhineb teadvuse funktsioneerimine elektromagnetväljas ka elektromagnetlaine võnke rütmidele. Selline uus inimese füüsiline keha muudab ainelisest maailmast sõltumatuks. Antud teooria on ühtlasi ka aluseks kogu religiooni käsitlusele. Multiversum see valdkond käsitleb sellist Universumi osa, mille päritolu ei ole
UNIVISIOON Maailmataju A Auuttoorr:: M Maarreekk--L Laarrss K Krruuuusseenn Tallinn Märts 2015 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande kolmas eelväljaanne. Autor: Marek-Lars Kruusen Kõik õigused kaitstud. Antud ( kirjanduslik ) teos on kaitstud autoriõiguse- ja rahvusvaheliste seadustega. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Lubamatu paljundamine ja levitamine, või nende osad, võivad kaasa tuua range tsiviil- ja kriminaalkaristuse, mida rakendatakse maksimaalse seaduses ettenähtud karistusega. Autoriga on võimalik konta
annaabi.ee 
