Pearaamat Kassa Nõuded ostjatele Võlg tarnijatele s0 3400 s0 12600 5) 50 2) 10600 9) 1000 Dk 1050 Kk 0 Dk 0 Kk 10600 Dk 0 s1 4450 s1 2000 Lühiajaline pangalaen Käibemaksuvõlg Arvelduskonto s0 40000 s0 22000 s0 18000 8) 5000 2) 10600 7) 25000 Dk 5000 Kk 0 Dk 0 Kk 0 Dk 35600 s1 35000 s1 22000 s1 28900 Palgavõlg Masinad ja seadmed Aktsiakapital s0 320000 s0 11700 1) 4200 3) 11700 Dk 11700 Kk 0 Dk 4200 Kk 0 Dk 0 s1 0 s1 324200 Aruandeaasta kasum Materjal laos Sotsiaalmaksu v?
BILANSS algjääk lõppjääk 01.01.20xx 31.12.20xx AKTIVA Arvelduskonto 92,000 193,760 Nõuded ostjatele 0 90,000 Materjal ja varuosad 251,000 31,000 Käibevara kokku 343,000 314,760 Materiaalne põhivara Masinad ja seadmed 650,000 650,000 Masinate akumuleeritud kulum -98,000 -100,600 Immateriaalne põhivara Immateriaalne põhivara 0 0 Immateriaalse põhivara kulum 0 0 Põhivara kokku 552,000 549,400 AKTIVA KOKKU 895,000 864,160 PASSIVA (KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL) Lühiajaline pangalaen 17
........................................................................ 11 3 MAJANDUSTEHINGUTE KAJASTAMINE JA DOKUMENTEERIMINE ..................... 15 3.1 Majandustehingutest tingitud muutused bilansis............................................................ 15 3.2 Bilansikontod ja majandustehingute kirjendamine......................................................... 17 3.3 Arvestusregistrid (süstemaatiline ja kronoloogiline kirjendamine)................................ 21 3.4 Käibeandmik ................................................................................................................... 28 3.5 Raamatupidamiskontode liigitus ja kontoplaan .............................................................. 31 3.6 Sünteetiline ja analüütiline arvestus ............................................................................... 35 3.7 Raamatupidamisdokumentide ja – registrite vormistamine ja säilitamine ..................... 37
1. 1. Koostada algbilanss 1. jaanuariks 2xxx a. esitatud kontojääkide alusel. 2. Algbilansi kirjendite alusel avada kontod pearaamatus. Kontodele kirjendada algsaldod. 3. Majandustehingute kohta koostada päevaraamatus lausendid. 4. Lausendite põhjal kirjendada majandustehingud kontodesse. (Näidata ära ka majandustehingute järjekorranumbrid.) 5. Perioodi lõpul tuua välja kontokäivete kokkuvõtted ning lõppsaldod. 6. Kontokäivete kokkuvõtete ja lõppsaldode põhjal koostada käibeandmik jaanuari kohta ja lõppbilanss 31. jaanuariks. Põhjad lahendamiseks on Moodle-is Kontode algsaldod 1. jaanuariks 2xxx a. : Arvelduskonto 700 Aktsiakapital 400 Kassa 50 Pikaajaline pangalaen 350 Majanduslikud toimingud jaanuaris 2xxx a. Op
6,300 165,880 82,940 sid järgmised majandustehingud ja -sündmused: ioodide jaotamata kasumile t 6300 eurot ja intressivõlg 700 eurot 1.01.20X1.30.06.20X2 eest 7200 eurot t, arve tasumata 0 euro eest, mis kajastati kohe kuluna. misel perioodil laekumata 22 000 eurot, kajastatikuluna alusel 40 070 eurot võlga 18 330 eurot tegemiseks: määr 5% aastas) sele 6615 eurot pangalaenu Käibeandmik Kontod Saldo 01.12 Käibed Saldo 31.12 Jrk. nr. Konto nr. Konto nimetus D K D K D K 1 Aktsiakapital 0 41100 0 0 41100 2 Ostjatelt laekumata arved 7070 0 46500 40070 13500
vormistamisel, reguleerimiskannete tegemiseks või tehtud vigade parandamiseks raamatupidamisregistrites. Vastavalt Eesti raamatupidamisseadusele peab raamatupidamiskirjend sisaldama: majandustehingu kuupäeva, raamatupidamiskirjendi järjekorranumbrit, debiteeritava konto (kontode) kui ka krediteeritava konto (kontode) summat, majandustehingu lühikirjeldust, algdokumendi (koonddokumendi) nimetust ja numbrit. Kronoloogiline register selleks on päevaraamat. Ühtse päevaraamatu (zurnaali) asemel võib pidada mitut spetsialiseeritud kronoloogilist registrit. 10 Süstemaatilised registrid pearaamat ja analüütilise arvestuse registrid. Registrite kuju ehk vormid võivad olla näiteks raamatud, kaardid jne. Pearaamatus on kajastatud kõik ettevõttes kasutatavad kontod, antud kontodel registreeritakse kõik selle konto deebetisse ja kreeditisse
RAAMATUPIDAMISARVESTUSE ÜLDISELOOMUSTUS: Arvestuse mõiste ja terminoloogia: Arvestuse abil kajastatakse varade seisukorda ja liikumist. Ehk siis pannakse kirja kust varad tulevad ja kus neid kasutatakse. Arvestust peetakse selleks, et kontrollida ettevõtte tegevust ja suunata arengut. Arvestus on oma olemuselt ärikeel mida peaksid valdama kõik finantsharidust omavad isikud ja finants näitajatest huvitatud isikud. 1. ettevõtte tipp ja keskastme juhid või juhtkond. 2. osanikud/omanikud/ investorid 3. maksuamet/riik/ statistikaamet 4. pangad/laenuandjad 5. töötajad/raamatupidaja 6. kliendid ja hankijad Juhtimine-organisatsiooni tegevuse planeerimine ja operatiivarvestuse alusel juhtimine. Arvestus- majandusliku tehingu registreerimine mille alla kuuluvad ülesmärkimine, liigitamine, summeerimine, tõlgendamine. Mis on arvestus? ühe KT küsimus! Raamatupidamine-üks majandusliku arvestuse liikidest ja kujutab endast pidevate info süstematiseerimiste registreerimist Kuluar
omanikele tehtud väljamaksed. Kõrgem juhtorgan- seaduse, põhimääruse alusel moodustatud organ kes teostab järelvalvet tegevjuhtkonna üle. Omakapital (netovara)- varade ja kohustuste vahe. Omakapitali muutuste aruanne- kajastab aruande perioodil toimunud muutusi ettevõtte oma kapitalis. Pearaamat- raamat, mis sisaldab konto-plaani ja kõiki kontosid, mis on ettevõttes kasutusel. Pearaamatus fikseeritakse majandustehingud. Proovibilanss- ehk pearaamatu käibeandmik, kontrollitakse kas kontode deebet saldode kokkuvõte ühtib kreedit saldode kokkuvõttega. Rahavoogude aruanne- mis kajastab ettevõtte aruande perioodi raha voogusid (raha ja raha ekvivalentide laekumisi ja väljamakseid). Rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtted- tuginevad EL raamatupidamisdirektiividele, rahvusvahelistele finantsaruandluse standarditele ning avalik õiguslike isikute puhul ka rahvusvahelised avaliku sektori raamatupidamise standardid.
Kõik kommentaarid