Eesti Esimene Erakosmeetikakool Rahvusvaheline CIDESCO-kool Eveli Otterklau APTEEK KODUS AUTOS JA TÖÖKOHAS Referaat Juhendaja: Anneli Rihvk-Hiie SISUKORD SISSEJUHATUS ........................................................................................3 1. APTEEK KODUS ...........................................................................4 2.APTEEK AUTOS ...........................................................................6 3. APTEEK TÖÖKOHAS ....................................................................7 3.1 Töökoha apteegi sisu ( esmaabikomplekt ...
ravimitega, mis ei ole aga olulised õnnetusjuhtumi korral. Kuna tänapäeval on ravimite valik väga suur ja ka hinnad erinevad, on küllaltki raske seda õiget välja valida. Sellisel juhul võib alati konsulteerida oma arsti või apteekriga. Ka oma koduapteegi komplekteerimisel võib neilt nõu küsida, et leida just sinu pereliikmetele vajalik. KASUTATUD KIRJANDUS Hoop, A. (2012). Kodune apteek korda! http://www.sudameapteek.ee/kodune-apteek-korda/ (01.11.2012). House, H. (2005). Family health and first aid. London: Anness Publishing Ltd.
Apteek autos, tööl ja kodus Referaat Tallinn 2011 Esmaabipakk Igas kodus, autos ja tööasutuses peaks olema esmaabikomplekt, milles on esmaabi andmiseks vajaminevad esemed. Esmaabikarp peab olema kuiv ja puhas ning kõigil seal olevatel rohtudel peavad olema selged etiketid. Kasutatud vahendid ning katkiläinud kaitsekorgiga pudelid ja ampullid tuleb kohe uutega asendada. Autoapteek-iga auto kohustuslik osa. Komplekt sisaldab kõiki seadusega sätestatud elemente. Komplekt on vutlaris ja sisaldab kõiki seadusega sätestatud elemente, miinimumnõuded sõiduautode esmaabivahenditele. Sisuinfo Kompress 10cm × 10cm (2tk pakis) 2 pk Kompress 10cm x 20cm 1 pk Kaitseside 40cm × 60cm 1 tk Elastne rullside 10cm × 4m 1 tk Elastne rullside 15cm × 4m 1 tk Plaaster 10 tk Kangasplaaster ...
H.Palamets "Keskaja kultuurist ja olustikust" Lugesin läbi Hillar Palametsa raamatu "Keskaja kultuurist ja olustikust", mis tutvustab keskaja kultuuri ja olustiku neid külgi, mida tavaline õpik enamasti ei tutvusta. Raamat räägib keskajast mitmest küljest - keskaegsest maailmapildist, koolist, linnaelust, tehnika arengust jne. Esimene peatükk räägib tootmise ja tehnika arengust, sealhulgas ka feodaalsest hierarhiast ja naturaalmajandusest. Sain feodaalkorra süsteemist palju paremini aru, kui kooliõpikust, sest seletatud on äärmiselt lihtsalt. Feodaalse hierarhia süsteem meenutas treppi, mille kõige kõrgemal astmel seisis kuningas, kellele kuulusid kõik kuningriigi maad, mida ta siis suurfeodaalidele läänistas. Lääni saanud suurfeodaalid, kelleks olid vürstid, hertsogid ja krahvid, olid kohustatud koos oma väeüksusega kuningat sõjakäikudel saatma või mõnda muud moodi kuningale maa eest tasuma. Maad andnud feodaali nimetati senjööriks ...
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool Õ26 K-J Ljubov Kuzmina KODUAPTEEGI KOMPLEKTEERIMINE Referaat farmakoloogias Kohtla-Järve 2013 SISSEJUHATUS Kodusesse apteeki esmaabivahendeid ja ravimeid valides peaks lähtuma pere suurusest ja pereliikmete vanusest. Kindlasti on erinevad vajadused väikelastega peredel ja vanuritel. Apteeki kodus ei tohiks ravimitega üle koormata, vaid muretsema ainult hädavajalikud ravimid optimaalsetes kogustes. Kui on tegemist tõsise terviserikkega, siis peaks pöördumaarsti poole, kes määrab vajaliku ravi. KODUAPTEEGI SISU Koduapteek peaks sisaldama järgmisi tooteid: kraadiklaas; palavikualandaja ja valuvaigisti täiskasvanutele tabletid (nt. ibuprofeen, paratsetamool), lastele lahus või suposiidid (nt paratsetamool); köharavimid rögalahtistavad tabletid või lahus täiskasvanutele, siirup lastele; ...
Sanahakemisto A aamu hommik aamukone hommikune lennuk aamupäivä ennelõuna, hommikupoolik aaria aaria Aasia Aasia aasialainen asiaat aatonaatto pühadelaupäeva eelpäev aatto pühadelaupäev; tähtpäeva eelpäev aattoaamu pühadelaupäeva hommik aavistus aimdus Afrikka Aafrika afrikkalainen aafriklane aherrus rügamine ahven ahven Ahvenanmaa (saaristoalue) Ahvenamaa (saarestik) Ai Oi! Ai jaa. Ah tõesti? Ai niin. Ah soo! Või nii! aiemmin varem aika (= melko) üsna aika aeg aika ...
AJALOO ARVESTUS TERTIA, VEEBRUAR 2009 1. SISSEJUHATUS KESKAEGA Mõiste "keskaeg" võtsid kasutusele Itaalia humanistid (õpetlased, kes hakkasid tähtsustama inimese osa ühiskonnas, mitte jumala) 15. sajandil. Sellega nad tähistasid perioodi antiigi ja antiigi taassünni ehk renessanssi vahel, kus nende arvates ei toimunud mitte midagi. Nende arvates oli keskaeg tume, pime periood. Tänapäeval käsitletakse keskaega ajaperioodina antiik- ja uusaja vahel, mil toimub üleminek Rooma maailmariigilt uusaja riikide süsteemile, klassikaliselt vaimselt kultuurilt nüüdisaja rahvuslikele kultuuridele. Keskajale iseloomulik: · Ilmuvad uued rahvad, kes määravad ajaloo käiku (germaanlased, slaavlased) · Ajaloo geograafiline raskuskese kandub Vahemere äärest põhja poole · Paganlik antiikkultuur asendub kristliku kultuuriga · Paavstide ja kuningate ainuvõimu taotlused · ...
1 Modernistlik ja postmodernistlik kunstimudel. Ajaline raamistus. Väärtushinnangute, teoreetilise aluse ja terminite muutumine. Modernistlik kunst loodi urbaniseerumise ja industrialiseerumise (moderniseerumise) tingimustes ning see põhines enamasti klassika kui eelkäija ja varasemate stiilide eemaletõukamisel ja hõlmas ajavahemikku ca 1870ndatest kuni 1950ndate lõpuni. Modernism tähendab kõige laiemas mõttes Lääne kultuuri iseloomustusi 19. sajandi keskpaigast kuni ca 20. sajandi keskpaigani, hõlmates selle arengu laiu majanduslikke, tehnoloogilisi, poliitilisi tendentse ning suhtumiste paketti. Modernistliku kunsti ajalugu võib hakata „arvutama“ impressionistidest, kes tõid maalikunsti kaasaegse moodsa tehnoloogia – fotograafia – mõjutusi. Modernism - kõrgkunsti modernne traditsioon, mis vastandub mitte ainult klassikalisele, akademistlikule, konservatiivsele kunstitüübile, vaid ka populaar- või massikultuurile. Rõhutatakse kõr...
1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus 2. Vabalt valitud teose analüüs. 3. Rühmitused Noor- Eesti 1904-1915 Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Johannes Aavik, Aino Kallas, Kristjan Raud, Villem Grünthal Ridala, Bernhard Linde, Johannes Triik Sisu: laiapõhjaline, pearõhk kirjandusel. Avaartikli 1. albumis kirjutas Gustav Suits: "Enam kultuuri! See olgu kõigi vabastavate ideede elemendiks/.../Enam euroopalist kultuuri! Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks." Väljaanded: 5 albumit I 1905, II 1907 (keskendub ilukirjandusele), III 1909 (sensatsioon, jahmatab avalikkust, keskendub kunstile, essee "Ruth" J.Randvere, prantsuse sümbolistid, C.Baudelaire "Raibe" tõlkis J.Aavik), IV 1912, V 1915. 1910-11 ajakiri (6 nr). Oma ajast ette rutanud, mistõttu väljaandmine lõpetati- Eestis polnud veel nii palju kõrgelt haritud lugejaskonda. Peale 3. numbri ilmumist arvustati rühmituse taotlusi ja loomingut taunivalt mitme...
LUUA METSANDUSKOOL METSABOTAANIKA KOOSTAS: EVELIN SAARVA LUUA 2003 EESSÕNA Käesolev "Metsabotaanika" õpik on mõeldud Luua Metsanduskooli esimeste kursuste õpilastele metsakasvukohatüüpides kasvavate taimede tundmaõppimiseks. Õppevahendi koostamise aluseks olid Jaanus Paali ning Erich Lõhmuse metsatüpoloogiat käsitlevad monograafiad. Metsataimede tutvustamine toimub kasvukohatüüpide järgi, kusjuures lisatud on ka kasvukohatüüpide kirjeldused. Igale taimekirjeldusele on lisatud taime või sambla-sambliku joonis. Teksti olulisematele märksõnadele on joon alla tõmmatud, see hõlbustab informatsiooni kättesaamist. Lühend (K) tähistab antud kasvukoha karakterliiki, (KD) karakter-dominanti ja (D) domineerivat liiki. Metsad jaotatakse vastavalt mullastikule ja veereziimile metsa kasvukohatüüpideks (kkt). Need on enamkasutatavad üksused metsade korraldamisel, sest kasvukohatingimused mää...
EESTI NOORSOOTÖÖ KESKUS HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUM NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT Tallinn 2005 Koostanud: Elo Talvoja Viire Põder Helen Veebel Argo Bachfeldt Anne Luik Kadri Kurve Kujundaja: Tiina Niin Keeletoimetaja: Anne Karu Tehniline toimetaja: Reet Kukk ISBN 9985-72-158-6 (trükis) ISBN 9985-72-159-4 (PDF) SISUKORD Noorsootöö seadus 5 Noortelaagri tegevusloa väljastamise kord 10 Noortelaagri ning projektlaagri juhataja ja kasvataja kvalifikatsiooninõuded 12 Noortelaagri registri asutamine ja noortelaagri registri pidamise põhimääruse kinnitamine 15 Noortelaagri registri pidamise põhimäär...