Selle väljatöötamisel võeti eeskuju Weimari Vabariigi, Sveitsi, Prantsusmaa ja USA põhiseadustest. Põhiseadusega kehtestati Eestis demokraatlikud kodanikuõigused. Selle muutmiseks oli nõutav rahvahääletuse korraldamine. Liberaalse demokraatia ajajärgul oli väga palju erakondi, sellest võis olla tingitud ka poliitiline võitlus parlamendis ning valitsuse sagedane vahetumine. Kuid siiski püsisid riigikogus kolm põhijõudu -- vasaktiib, paremtiib ning tsenter . Koalitsioonivalitsustes domineerisid parempoolsed ja tsentriparteid. 1929. aastal vallandunud ülemaailmne majanduskriis ja sellega kaasnenud äärmuslike liikumiste toetuse kasv destabiliseeris Eesti üliliberaalset poliitilist süsteemi. 1929.aastal moodustati paremradikaalne antiparlamentaarne liikumine, mis pürgis kriisi süvenedes võimule. Rahvahääletusel kiideti heaks vabadussõjalaste põhiseaduse muutmise eelnõu, mis
Sellel perioodil vahetus 23 valitsust. Riigikogus domineeris kolm põhijõudu -- vasaktiib, kuhu kuulusid Tööerakond, Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei ja Eestimaa Kommunistlik Partei. Parempoolse tiiva moodustasid Põllumeestekogud ja Kristlik Rahvaerakond ning tsentri Eesti Rahvaerakond. Kuigi poliitilised jõud parlamendis olid enam-vähem tasakaalus, oli siiski täheldatavparempoolsete agraarparteide mõju kasv ning sotsialistlike ja tsentriparteide mõju vähenemine. Koalitsioonivalitsustes domineerisid parempoolsed ja tsentriparteid. Tulenevalt demokraatlikust keskvõimust ja seadusandlusest moodustati linnades, maakondades ja valdades moodustativõimalikult suurte demokraatia tunnustega omavalitsused. Omavalitsuste poliitika oli aktiivne ja rahvale arusaadav. Võib kindlalt öelda, et Eesti omariikluse tegevamaks küljeks olid tegusad omavalitsused. Hilisemad katsed omavalitsuste autonoomiat kitsendada põhjustas rahva tugeva vastuseisu.
Seadusandlikku võimu teostas Riigikogu, kuhu kuulus 100 liiget. Täidesaatvat võimu teostas Vabariigi Valitsus, mis vastutas Riigikogu ees ja mdia juhtis riigivanem. Riigipea/presidendi ametikoht puudus. Presidendi ametikoha puudumine- tekkis oht, et seadusandlik võim (Riigikogu) hakkab domineerima täidesaatva võimu (Valitsuse) üle. Poliitiliste erakondade paljusus- tõi kaasa parlamendi killustatuse. Koalitsioonivalitsustes valitsuse moodustamisel tehti järeleandmisi, mis mõne aja pärast põhjustasid koalitsioonis sisepingeid, mis viisid ületamatute vastuoludeni. Sellele järgnes koalitsiooni lagunemine, valitsuse tagasiastumine ja valitsuskriis. 3. EV majandus 1920. aastatel: maareform, majandustõus 20. aastate algul, 1923.-1924.a majanduskriis, muudatused majanduspoliitikas uus majandustõus alates 1924. Töö allikatega: maareform; TV lk. 16 tabel, lk. 18 tabel, õpik lk. 42-43.
riigipeale kuuluvaid esindusülesandeid. Esimene põhiseadus toimis edukalt kuni 1930 a algul vallandunud ränga kriisini. Laialdase demokraatia tingimustes kujunes välja mitmeparteiline erakondlik süsteem: agraarerakonnad, liberaalsed erakonnad, sotsialistlikud erakonnad, vähemusrahvaste erakonnad. Erakondade paljusus tõi kaasa parlamendi killustatuse, seetõttu ei suutnud valimistel võitnud parteid moodustada üksinda valitsust, vaid pidid tingimata leidma koalitsioonipartnerid. Koalitsioonivalitsustes osales tavaliselt 4-5 erakonda- lahkhelid- koalitsiooni lagunemine valitsuse tagasiastumine ja valitsuskriis. Aastatel 1921-31 tegutses Eestis 11 valitsust- Paljud valitsuskriisid tulenesid üksnes parteilistest kaalutustest: mõni erakond lootis saavutada uues koalitsioonis senisest soodsamat positsiooni. EKP riigipöördekatse iseseisvuse tunnustus (1918) taotlemine, 26 jaan 1921 Antandi Ülemnõukogu tunnustas kõiki Balti riike
kihutustööd seoses Riigiduuma valimistega 3 Eesti sotsiaaldemokraatliku mõtte algus. Rei on 1917 kevadsuvel loodud Eestimaa Sotsialdemokraatlise Ühenduse asutajaid. Partei I kongressil 1917 oktoobris sai Reist Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Partei (ESDTP) keskkomitee liige ja esimees. August Rei oli nii partei teoreetik kui selle mõõdukama enamussuuna juhte, pooldades osalemist koalitsioonivalitsustes. Rei oli mitmete sotsiaaldemokraatlike vaadetega väljaannete ilmumise algataja ja kaasautor. Ühtlasi oli August Rei ESDTP ajalehe "Sotsialdemokrat" asutajaid ja esimene peatoimetaja, aastatel 19271928 koos Erich Joonasega ka ESTP ajalehe "Rahva Sõna" peatoimetaja. Aastatel 19061907 toimetas Rei VSDTP põrandaaluse ajalehte "Sotsialdemokrat". Sel ajajärgul oli ta ka ajalehe "Punane Lipp" toimetaja ning tegi kaastööd pahempoolsele legaalsele ajalehele "Hommik" Tartus.
juhtimisel suuremaks, kui põhiseaduse loojad olid kavandanud *Laialdase demokraatia tingimustes kujunes välja mitmeparteiline erakondlik süsteem. Sellesse kuulusid agraarerakonnad, liberaalsed erakonnad, sotsiaalsed erakonnad ning vähemusrahvuste erakonnad *Erakondade paljusus tõi paratamatult kaasa parlamendi killustatuse ning seetõttu ei suutnud valimistel võitnud partei moodustada valitsust üksinda, vaid pidi tingimata leidma koalitsioonipartnereid *Koalitsioonivalitsustes osales tavaliselt neli-viis erakonda, mis kõik tegid valitsuse moodustamise käigus järeleandmisi *Aastatel 1921-1931 tegutses Eestis 11 valitsust Majanduselu *Senine majandussüsteem vajas põhjalikke ümberkorraldusi *Esimeseks sammuks sai radikaalne maareform, mille aluseks oli 10. oktoobril 1919 vastu võetud maaseadus *Loodi kokku 35 000 uut asundustalu *Maareformi tulemusel asendus mõisamajandus talumajandusega, kadusid varasemad teravad vastuolud ning
6. PRANTSUSMAA MAJANDUSARENG. Esimene maailmasõda oli andnud tugeva tõuke Prantsuse tööstuse arengule. Kui enne sõda oli Prantsusmaa olnud agraar-industriaalmaa ja tööstuses oli ülekaal kergetööstuse käes, siis nüüd kasvas kiiresti ka rasketööstus. Enne 1914. a. oli suuri kapitalimahutusi Venemaale tehtud, nüüd pandi aga suuremat rõhku kodumaise tööstuse arendamiseks. SISEPOLIITIKA. Erinevalt Inglismaast oli Prantsusmaal palju parteisid. Koalitsioonivalitsustes osales mitmeid üksteisele lähedaste eesmärkide ja programmidega parteisid. Seetõttu olid sagedased valitsuskriisid, kus üks valitsus püsis võimul napilt pool aastat. 1934. a. tõstsid Prantsusmaal pead fasistid, kes püüdsid võimu haarata. See sundis fasismivastaseid jõude kokku hoidma. Toimusid antifasistlikud miitingud, kus osalesid ka kommunistid. VÄLISPOLIITIKA. Ehkki Prantsusmaa välispoliitiline seisund oli pärast Esimest
Riigikogu üle puudus kontroll ning selle mõjuvõim kasvas suuremaks kui arvati koostamisel Põhiseadus kehtis edukalt 1930. aasta kriisini lai erakondlik süsteem, kuhu kuulusid agaarerakonnad, liberaalsed erakonnad, sotsialistlikud erakonnad ning rahvavähemust erakonnad parlament oli killustatud koalitsioonivalitsustes palju erakondi, mistõttu olid valitsused ebapüsivad koalitsioonides esines palju pingeid, mistõttu need lagunesid, astusid tagasi ning millele järgnes valitsuskriis taheti võimu ning selle tõttu unustati tihti riigihuvid 58. 59. Majanduslik areng Toimus radikaalne maareform, mille aluseks sai maaseadus 1919. aastal, mis võeti vastu asutavas kogus
kergetööstuse käes, siis nüüd kasvas kiiresti ka rasketööstus. Enne 1914. a. oli suuri kapitalimahutusi Venemaale tehtud, nüüd pandi aga suuremat rõhku kodumaise tööstuse arendamiseks. Väljaveetav kapital suundus peamiselt asumaadesse, kus hangiti ja töödeldi tootmiseks maavarasid. Tööstuse arengule mõjusid soodsalt ka Versailles' rahulepinguga saadud territoriaalsed liidendused. SISEPOLIITIKA. Erinevalt Inglismaast oli Prantsusmaal palju parteisid. Koalitsioonivalitsustes osales mitmeid üksteisele lähedaste eesmärkide ja programmidega parteisid. Seetõttu olid sagedased valitsuskriisid, kus üks valitsus püsis võimul napilt pool aastat. 1934. a. tõstsid Prantsusmaal pead fasistid, kes püüdsid võimu haarata. See sundis fasismivastaseid jõude kokku hoidma. Toimusid antifasistlikud miitingud, kus osalesid ka kommunistid. Juba 1920. aastatel olid kommunistid hakanud lähenema teistele pahempoolsetele erakondadele. 1936. a
· Valitsuse tegevust juhtis riigivanem, kes lisaks peaministri kohustele täitis ka mõningaid riigipeale kuuluvaid esindusülesandeid (riigivisiidid jne) · Põhiseadus ei hakanud tegelikkuses täies ulatuses tööle. · Riigipea puudumine. · Demokraatia tingimustes kujunes välja mitmeparteiline erakondlik süsteem. Sellesse kuulusid agraarerakonnad, liberaalsed erakonnad, sotsialistlikud erakonnad ning vähemusrahvaste erakonnad. · Koalitsioonivalitsustes osales tavaliselt neli-viis erakonda, mis kõik tegid valitsuse moodustamise käigus järeleandmisi. · Kujunesid ületamatud vastuolud. Sellele järgnes koalitsiooni lagunemine, valitsuse tagasiastumine ja valitsuskriis. Majanduselu · Radikaalne maareform, mille aluseks oli 10.oktoobril 1919 vastu võetud maaseadus. Riigistati mõisate maa, hooned, tehnika, kariloomad jne. Loodi 35000 uut asundustalu.
annaabi.ee 
