September ning selleks ajaks tuli idapiirile üle 130000 sõduri, 1535 suurtükki, 1474 suumukit ja 600 sõjalennukit kui samal ajal oli Eestil vastu panna vaid 12500 meest, 233 suurtükki, 31 soomukit ja 10 lennukit. Baaside ajastul elasid Venemaa sõjaväelased eraldi sõjaväebaasides, mis asusid Paldiskis, Saaremaal ja Hiiumaal, kust ülejäänud elanikkonnal tuli lahkuda. Kompromissina sai Venemaa õiguse rajada täiendavad baasid Rohukülla, Kloogale ja Laulasmaale ning varulennuväljad Kehtnasse ning Kuusikule. Eesti inimesed üritasid hoiduda igasugustest kokkupuutest vene sõjaväelastega. Balti riikide sisepoliitikasse ei sekkutud. Eesti sattus sõltuvusse NL'st välispoliitiliselt- ei julgetud avalikult toetada soomlaseid Talvesõjas. Eestist lahkus 14000 inimest Saksamaale, kuna oktoobris kutsuti Eestist ära baltisakslasi. Juuni keskel 1940. aastal esitati Eesti valitsusele ultimaatum - kuna riik rikub baaside
06.08.4 Eesti ühendatakse NL-ga Iseseisvuse kaotamine 0 14.06.4 Massiküüditamine kõigis Balti Eestist 10000 inimest saadeti Siberisse 1 riikides *15.09 poola allveelaev Orzel, hakati seda interneerima, kuid allveelaev, ajendatud punaarmee sissetungist Poola, põgenes. Kreml kasutas juhtunud süüdistamaks Eestis neutraliteedi rikkumises. *Okt 39. sõjaväelaste läbirääkimised baaside täpsustamiseks, NL sai õiguse rajada lisaks baase veel Rohukülla, Kloogale ja Laulasmaale ning varulennuväljad Kehtnasse ja Kuusikule *18.10 maavägede sissemarss *Moskva keelas kontaktid eestlaste ja Punaarmee ning NL saatkonna vahel *Eesti muutus NL protektoraadiks ja välispoliitika sõltuvuses idanaabrist. *vabatahtlikud eestlased aitasid soomlasi Talvesõjas *baltisakslaste lahkumine, Hitler kutsus nad Saksasse *uue valitsuse ees Uluots, dem. Juurde pöördumist ei tasu oodata; kehtestati kitseseisukord, poliitiliste tegevuste keeld, kirjasõna tsensuur jne.
Narva lahes Vene kaubalaeva, ning nõudis, et loodavate mereväebaaside kaitseks lubataks tuua Eestisse ka maa- ja lennuväeüksusi. Läbirääkimised lõppesid 28.septembril 1939 baaside lepingu allkirjastamisega. Eesti andis Nõukogude Liidule rendile maa-alad mereväebaaside loomiseks Saaremaal, Hiiumaal ja Paldiski ümbruses. Moskva omakorda kohustus müüma Eestile soodustingimustel mitmesugust relvastust. Hiljem sai Venemaa kompromissina õiguse rajada täiendavad baasid Rohukülla, Kloogale ja Laulasmaale ning varulennuväljad Kehtnasse ja Kuusikule. 12. oktoobril saabusid Tallinna sadamasse kolm Vene miinilaeva, millele peagi järgnesid Balti sõjalaevastiku põhijõud. Maavägede sissemarss algas 18.oktoobril. Esialgu paigutati Eestisse 14 000 punaväelast ja 337 soomusmasinat, mõne aja pärast järgnes 255 sõjalennukit koos personaliga. Punaväelased elasid kinnistel territooriumidel, nende liikumisvõimalused olid piiratud ning suhtlemine eestlastega pea olematu
kuldraha kashjutasu. Venemaa loobus igavesest asjast igavesti nõudest Eesti alale. Baaside ajastu. Aud. 1939 õlmitud MRP otsene tulemus. Ajendik Poola allveelaeva Arzeli viibimine Tallinnas 15.09. 24.09 esitati. Baaside lepe sõlmiti 28.09.1939.-> osapooled lubasid hoiduda teineteise vastu suunatud koalitsioonidest, lubati osutada vastastiku abi, mereväebaasid Saaremaa, Hiiumaa ja Paldiskisse. Punavägede suurusekd 25 000. EV säilitab suvenäärsuse. Tegelikult rajati baasid Rohukülla, Kloogale ja Laulasmaale, varulennuväljad Kehtnasse ja Kuusikule. Baaside sissemarss alguas 18.10. Peaminister Eenpalu astus tagasi, asemele Jüri Uluots. Junipööre 1940. 16.06 esitas NSVL täiendavaid nõudmisi. 17.06 marssis Eestisse 90 000 sõdurit-võim läks punaarmeele. 21.06 vaslitsusvastased väljaastumised. Sündmusi kordineeri A. Zdanov.üritati revolutsiooni. Valitsuse väljavahetus. Peaminister Johannes Vares Barbarus, asetäitja H.Kruus. 14-15
Seepeale alustas Venemaa 30 nov 1939 sisstungi Soome, vallandades Talvesõja. Nõukogude Liit heideti Rahvasteliidust välja. BAASIDE AEG Okt algul 1939 toimusid Tallinnas Eesti ja Nõukogude sõjaväelaste läbirääkimised, et täpsustada baaside asukoha ja vägede sissemarsiga seotud küsimusi. Nõuti veel merebaas loomist Rohukülla ning maaüksuste paigutamist ja lennuväljade ehitamist Eesti mandriossa. Kompromissina sai Venemaa õiguse rajada täiendavad baasid Rohukülla, Kloogale ja Laulasmaale ning varulennuväljad Kehtnasse ja Kuusikule. 12 okt saabusid Tallinna sadamasse kolm Vene miinilaeva, millele peagi järgnesid Balti sõjalaevastiku põhijõud. Maavägede sissemarss Eestisse algas 18 okt. Punaväelased elasid kinnistel territooriumidel, nende liikumisvõimalused olid piiaratud ning suhtlemine eestlastega pea olematu. Tõisiseid raskusi põhjustas Punaarmee saabumine neile
Siia jääb ta kuni 1917. aasta kevadeni. Jansen, haigestunud 1917. aasta Veebruarirevolutsiooni päevil, läks vastu raskele tervislikule kriisile. Kevadeks on Jansen niivõrd kosunud, et võib lahkuda Neeva linnast. 1918. aastal kolib Jansen töö asjus Tallinnasse. Tallinnas hakkab Jansen korraldama näitusi, mis esialgu polnud edukad, kuid võitsid aegamööda publikut. See elu sai aga kiire lõpu ja Jansenite perekond kolib Kloogale. Maalijana on Jansen 1919. aastal väheviljakas. 1920. aastal eksponeeris Jansen ,,Kaksikportree", mis kujutas kunstnikku ennast koos abikaasaga. Teos hävis 1941. aasta tules. Järgnevad aastad möödusid Jansenile kiirelt. Vahepeal vallandati ta alusetult Tallinna Õpetajate Seminarist. Hiljem läks ta edasi tööle Tallinna Esimesse Reaalkooli kunstiõpetajaks. Jansenile, kui maalijale on küll üldiselt omane , et ta enamikus oma teostes
Eestis saadeti soomepoiste I pataljon Emajõe rindele, kus see 26. augustil määrati 20. Eesti SS-diviisi 46. rügemendi III pataljoniks Narva rindel puruks löödud senise pataljoni asemele. II pataljon saadeti Kehra õppelaagrisse (seal paiknes 20. Eesti SS-diviisi väli- tagavarapataljon). 600 meest saadeti erinevatesse 20. Eesti SS-diviisi allüksustesse. 114 Soomest tulnud ohvitseri saadeti Kloogale 20. Eesti SS-diviisi tagavara-väljaõpperügementi. Osa nendest, peamiselt suurtükiväe- ja tankitõrjeväljaõppe saanud mehed, saadeti Narva rindele SS-diviisi Nordland ja SS-brigaadi Nederland. 1944. a septembris taganes I soomepoiste pataljon Emajõe rindelt Eestist välja. Ka osa Kehras, Kloogal ja SS-üksustes olnud soomepoisse viidi Eestist välja. Teine osa meestest otsustas Eestis vastupanu jätkata, osa nendest J. Pitka löögiüksuse ridades. 18
Raskete töötingimuste tõttu suri kuus 10 protsenti Klooga vangidest. Läheneva rinde eest taandumisel mõrvati 19. septembril 1944 laagris 2000 vangi. Väidetavalt ütles SS-juht, et Klooga vahialuseid ei hakata enam evakueerima, vaid lastakse maha. (Bruchfeld ja Levine 2003:91) 4.3 Klooga surmalaager Klooga koonduslaager oli Saksa okupatsioonivõimude poolt Klooga lähedale 1943. aasta septembris loodud Vaivara koonduslaagri välilaager. Põhjuseks, miks laager Kloogale rajati, oli tühjaks jäänud Nõukogude sõjaväebaas, mille hooneid sai ära kasutada. Laagris oli umbes 3000 juudi meest ja naist Leedu kindralkomissariaadist, Vilniuse ja Kaunase getost, Läti kindralkomissariaadist Salaspilsi koonduslaagrist ning ka mõnisada nõukogude sõjavangi. Mees- ja naisvangide osakonnad olid teineteisest umbes 600 meetri kaugusel. Laagrit valvasid Saksa SS-üksused ja Saksa Korrapolitseile allunud Eesti Politsei Vahipataljon. Vangid
aastal Jakob Westholmi poeglaste eragümnaasiumi. Sisseastumiseksamitel kontrollis Jaan Rummo kirjutamist, lugemist ja rehkendamist. Oskustega jäädi rahule ja algas 11aastane koolitee. Fotograafi juures tehti koolipoisist ka pilt. Paar aastat vanem õde õppis juba Tütarlaste Kommertsgümnaasiumis. Isa sai suvekuudel lisatööd autojuhina. Krediitpangale osteti 1925. aastal seitsmeistmeline luksusauto ja isa sai selle sohvriks. 1927. aastal juhtus aga õnnetus. Kloogale sõites purunes esiratta kumm ja sõiduk paiskus kraavi. Sõitjad eriti viga ei saanud, aga isa sai raskelt põrutada, põdes pikalt ja suri aasta pärast. Nüüd läks perel elamine raskeks. Pank määras emale küll väikese toetuse minu kooliskäimise lõpuni, kuid eragümnaasiumi 90kroonist õppemaksu aastas poleks jõudnud maksta. Ema läks avaldusega õppemaksust vabastamise kohta Jakob Westholmi juurde, kes ta palve rahuldas. Konkaga Peetri platsilt Kadriorgu
Agressiooni alguspäevaks määrati 29. September ning selleks ajaks tuli idapiirile üle 130000 sõduri, 1535 suurtükki, 1474 suumukit ja 600 sõjalennukit kui samal ajal oli Eestil vastu panna vaid 12500 meest, 233 suurtükki, 31 soomukit ja 10 lennukit. Baaside ajastul elasid Venemaa sõjaväelased eraldi sõjaväebaasides, mis asusid Paldiskis, Saaremaal ja Hiiumaal, kust ülejäänud elanikkonnal tuli lahkuda. Kompromissina sai Venemaa õiguse rajada täiendavad baasid Rohukülla, Kloogale ja Laulasmaale ning varulennuväljad Kehtnasse ning Kuusikule. Eesti inimesed üritasid hoiduda igasugustest kokkupuutest vene sõjaväelastega. Balti riikide sisepoliitikasse ei sekkutud. Eesti sattus sõltuvusse NL’st välispoliitiliselt- ei julgetud avalikult toetada soomlaseid Talvesõjas. Juuni keskel 1940. aastal esitati Eesti valitsusele ultimaatum - kuna riik rikub baaside lepingut, siis nõuti uue valitsuse moodustamist ja täiendavate nõukogude vägede lubamist Eestisse
Eesti kindralkomissar oli Karl Sigismund Litzmann. Eestis taastati omavalitsus. Selle juhiks sai Hjalmar Mäe, endine vapside propakanda juht. Eestlased läksid venemaale, teine osa mobiliseeriti punaarmeese Vene ajal, kuid sisuliselt viidi nad vangilaagritesse. Eestlastes moodustati Värskas punaarmee koosseisus 22. teritoriaalne laskurkorpus, mis taganes kohe Pihkva taha. Eestisse alles jäänud mehed sunniti astuma Saksa Wehrmachti. Sakslased rajasid Kloogale ja Kalevi-Liivale koonduslaagrid. Neis hukati 125'000 inimest. Loodi liikumine "Eesti Rahva Ühisabi," mis pidi aitama sõjas sugulasi kaotanud perekondi. Eesti majandus orjenteeriti ümber Saksa Wehrmachti toetuseks. Talunikele anti tagasi maa, mis neislt lühikese Nõukogude okupatsiooni ajaga oli natsionaliseeritud. Kuid pandi peale müüginormid. 1942 - Eestlased uuralites koondati Eesti laskurkorpuseks, mille juht oli kindral-leitnand Lembit Pärn. Seda
Siin oli ka mustlasi, saksa juute ja poola prostituute. […] Laagrite vangide vahel toimisid mitmesugused kavalad sidepidamisviisid. Kord saadeti mind vagunitest puid välja laadima. Ühes laastudega kotis leidus nimekiri: inimeste nimed ja kohanimed, kust nad saabusid ja kuhu neid viiakse. Otsisin ahnelt tuttavaid nimesid ja oh imet! – leidsin oma isa nime Klooga laagri juutide nimekirjast. Kuidas sinna pääseda? 1944. a mais teatati meile, et sada inimest viiakse üle Kloogale. Meie vennaga panime end kirja. SS-laager Kloogal […] See oli kõige kohutavam laagreist, milles olin olnud. Okastraadi taga oli kaks ehitist: naiste blokk ja meeste blokk. Kõrval oli väljak, kus käis loendamine. Meie blokis oli kaks suurt ruumi: iga ruum kolmesajale inimesele, külgedel olid väiksemad toad. Magasime kolmekordsetel puust naridel. 2500 vangi hulgas oli nii noori kui vanu, mehi ja naisi. Süüa oli vähe ja seegi vastik. Töö oli sunnitöö.
annaabi.ee 
