1) Kui palju klinkritolmu, mille leelisus on 75%, kulub 3 ha põllu lupjamiseks, kui huumushorisondi tüsedus on 25 cm, mulla Dm=1,2g/cm³ ja hüdrolüütiline happesus H8,2= 6mg ekv/100g mulla kohta.Andmed: H8,2=6mg ekv/100g; Dm=1,2g/cm³=1,2t/ha; A=25cm=0,25m ; M(CaCO3)=100E=50; 3ha=30000m2 Lahendus: 100g jaoks kulub CaCO3: H8,2=6mg ekv*50=300mg/100g=3kg/t; m=0,25*30000*1,2= =9000kg/3ha; 3*9000=27000kg; 27000kg--75% ja x kg-- 100%x=(27000*100)/75=36000kg=36t 2) Kui palju klinkritolmu, mille leelisus on 75%, kulub 250 l turba neutraliseerimiseks, mille mahukaal on 0,35kg/l, mulla Dm=1,2g/cm³ ja H8,2= 6mg ekv/100g. Lahendus: M(CaCO3)=100E=50; 250 l*0,35kg/l=87,5kg; 100 g jaoks kulub CaCO3: H8,2=6mg ekv*50=300 mg/100g=3g/kg; 3g--1kg ja x g-- 87,5kgx=(4*87,5)/1=350g; 350g-- 75% ja x g-- 100% x=(350*100)/75=467g. 3) Ammooniumnitraat maksab 2600kr/t. Kui palju maksab 1kg N selles väetises? Lahendus: Ammoonitraadis on 35% N. 1000kg=1t; 1000*0,35=350; N=2600:350=7,4kr/kg.
ODER,RUKIS POWER 18-9-9 universaalne kevadväetis RAPS POWER Raps 18-9-15 antud väetisetoiteelementide sisaldus on koostatud just ristõieliste liikide vajadusi arvestades. Antud talu põllul toimub väetise andmine külviaegselt kombineeritud külvikuga. KÜLVIKORDADE VÄETUSSÜSTEEM. LUBIVÄETISTE KASUTAMINE Lupjamistööd tehakse antud põllul, kõik ühel aastal keskmiselt 5 aastase intervalliga. Lupjamiseks kasutatakse klinkritolmu. Tabel 1. Antud põllu külvikord kasvatatavate kultuuride ja taimetoitelementide vajadus kg/ha. taimetoitelementide vajadus põld Kultuur ha saak t/ha huumus kg/ha N P K 1 ODER 20 3,5 <2 99 23 45 2 ODER 20 3,5 <2 99 23 45
kuna kui mullad liiga kuivad, siis ei kasva midagi edasi. Kivikoristus põld ei vaja, kuna kivid paiknevad m³/ha kohta on 5-20 kivi, mis on kivisuse astmes II, kive pole eriti palju ning seega ei sega. Õigel lupjamisel paranevad taimede toitumistingimused. Eestist pärit lubiväetist tuleks eelistada mitmekülgseid, s.o neid, mis sisaldavad lisaks kaltsiumile ka teisi taimetoiteelemente (K, Mg, S, P jne), samuti tolmjaid lubiväetisi (klinkritolmu ja põlevkivituhka) ning dolomiitjaid lubiväetisi (magneesiumirikast lubjakivijahu). Muldade taas-hapestumise tõttu tuleb põldude lupjamist teha iga 4...7 aasta järel. Seega osa põllust aga tuleks lubjata (seal, kus mullaks KIg, veidi võib ka KI osa), kuna pärast lupjamist sobib muld väga hästi enamustele põllukultuuridele. (Eesti põllu- ja maamajanduse nõuandeteenistus) Põllumassiivi metsastamine Gleistunud leetjas mullad (KIg) sobivad metsastamiseks kuus-lehtpuu segametsadeks
Happelistel muldadel lubiväetised. Oluline kattevilja õige väetamine. N’i norm oleneb liblikõieliste osatähtsusest. Kõrrelistele antakse N’i nädal peale kasvu algust. PK-väetised anda katteviljaga. 45. allakülviga teraviljade väetamine – vaatamata sellele, kas teravili, millele allakülv tehakse, on tundlik ph suhte, tuleks selline pinnas eelnevalt lubjata, sõltuvalt lubjatarbest. Parim anda kahe osana üks sügisel ja teine kevadel. Kevadel sobib anda dolomiidijahu või klinkritolmu, mis pole kahjulikud idanditele, seda on tolmpõlevkivituhk! Nad on tänulikud org väetistele. Põldheina allakülvi korral tuleb vähendada teraviljade N normi ja ka külvisenormi ning sõnnikut saanud põldudel üldse N ära jätta.PK väetise normi on mõtekas suurendada allakülviga teraviljadel 2...3 x, andes sellega ära ka järgnevale põldheinale mõeldud koguse. Liblikõieliste allakülvi korral on vajalikkasutada ka bakterväetisi. Ei tohi üle väetada, muidu surevad rohttaimed ära
..300 l/ha) Mikroväetised ja taimekaitsevahendid, mille lisamisel pritsimislahusesse tuleb veenduda, et konkreetse preparaadi selline kasutusviis on lubatud Lubiväetiste kasutamine Künni alla Enne lubjalembeliste kultuuride külvi, viimase mullaharimise (kultiveerimise) alla Lubjatarve näitab kui suures koguses on vaja lupja mulla liigse happesuse neutraliseerimiseks Lubjatarve väljendatakse CaCO3-na tonnides hektari kohta Lupjamiseks kasutatakse klinkritolmu, tolmpõlevkivituhka, lubjakivijahu ja dolomiidijahu 52. Vedelväetiste kasutamine kasvuaegselt Vedelväetiste kasutamine kasvuaegselt (Näide) Valmistada 5% -lise kontsentratsiooniga lahus. Veekulu 200 l/ha. Pritsitav ala 400 m2 1. Mitu kg/ha kulub väetise toimeainet? 5kg 100 liitris = 5% 100 liitrit 5 kg 200 liitrit x kg X = 10 kg/ha 2. Mitu liitrit lahust tuleks valmistada 400 m2 väetamiseks? 1 ha = 10 000 m2 10 000 m2 200 liitrit 400 m2 - x liitrit X= 8 liitrit 3
K-taime; Cl-mulda Lämmastikoksiid (lendumine või äike) + õhus olev vesinik = happevihm. JUURDETULEK Sademed 8 2 Mineraalväetisega 10 1 Sõnnikuga 16 4 KOKKU 34 7 BILANSS - 128 10 (jälgida ka eelnevat tabelit). Negatiivne Ca ja Mg bilanss on vaja katta põldude lupjamisega. Säilituslupjamiseks on vaja anda aastas keskmiselt 350kg/ha CaCO 3 ehk nt. klinkritolmu 500kg/ha, seega 6 aasta kohta 3t/ha. Mulla aktiivse happelisuse põhjustavad mullas vabalt olevad vesinikioonid mullalahuse reaktsioon. pH vesinikioonide kontsentratsiooni negatiivne kümnendlogaritm. Nt. 10-5 st pH 5,0 tuleks lubjata. Potentsiaalse happelisuse põhjustavad H-d, mis asuvad mulla kolloididel (kolloidkompleks [H] jagatakse asendushappelisuseks H5,6 ja hüdrolüütiliseks happelisuseks H8,2. Need terminid tõi Eesti keelde Kaarel Liidak.
põldhein reageerib hästi N väetisele. N väetis tuleb anda kevadel pealtväetisena rohukasvule järgneva nädala jooksul. PK väetis on ainuõige anda varuväetisena kattevilja alla. 45. allakülviga teraviljade väetamine vaatamata sellele, kas teravili, millele allakülv tehakse, on tundlik ph suhte, tuleks selline pinnas eelnevalt lubjata, sõltuvalt lubjatarbest. Parim anda kahe osana üks sügisel ja teine kevadel. Kevadel sobib anda dolomiidijahu või klinkritolmu, mis pole kahjulikud idanditele, seda on tolmpõlevkivituhk! Nad on tänulikud org väetistele. Põldheina allakülvi korral tuleb vähendada teraviljade N normi ja ka külvisenormi ning sõnnikut saanud põldudel üldse N ära jätta.PK väetise normi on mõtekas suurendada allakülviga teraviljadel 2...3 x, andes sellega ära ka järgnevale põldheinale mõeldud koguse. Liblikõieliste allakülvi korral on vajalikkasutada ka bakterväetisi. 46
Kui ei kasutata paiklikku väetamist, tuleb nad viia mulda eelneva sügiskünni alla. Kevadel kultiveerimise alla antuna jääb enamus väetisest mulla pindmisse kihti ja nende mõju suviteraviljadele jääb tagasihoidlikuks. Allakülviga teraviljad Vaatamata sellele, kas kattevili on tundlik mulla happesuse suhtes, tuleb lupjamist vajavaid muldi kindlasti lubjata. Lubiväetisi on soovitav anda kahes osas, sügiskünni alla ja kevadel. Kevadel tuleb lubiväetisena kasutada dolomiidijahu või klinkritolmu, mis ei sisalda CaO. Allakülviga teraviljad, ka suviteraviljad on tänulikud orgaanilistele väetistele. Eriti märgatavalt tõuseb sõnniku mõjul teraviljadele järgneva põldheina saak ja selle kaudu võimendub ka põldheina mõju mulla viljakusele. Allakülvi korral tuleb vähendada teraviljadele antud lämmastiku normi ja teravilja külvinormi ning sõnnikut saanud põldudel lämmastikväetis ära jätta, kuna lämmastik soodustab kattevilja lopsakat kasvu. PK-väetise
Üheks efektiivsemaks väetamisviisiks viljapuuaias on sügavväetamine vedelväetisega: väetised viiakse otse juurte lähedale mulda. Selleks võib kasutada aiapritsi, millele on monteeritav vastav puur. (Kiislar 1969) Rajamisväetamise korral külvatakse väetised kogu istandiku pinnale ja viiakse sügisese harimisega 25-30 cm sügavusse mulda. Vastavalt mullaviljakuse klassile antakse fosfor- ja kaaliväetist toimeaines 120-200 kg/ha ja vastavalt mulla happesusele kas klinkritolmu või põlevkivituhka. (Jänes, Niiberg 2001). Puutuhk sisaldab kaaliumi, fosforpentoksiidi ja lupja, seepärast sobib ta kirsipuudele eeskätt happelistel muldadel. (Jänes, Niiberg 2001). 29 Koduaias tuleks kirsipuude puhul panna istutusauku 10-15 kg orgaanilist väetist (kõdusõnnik, kompost), 50 g superfosfaati, 50 g kaaliumkloriidi, 300 g puutuhka. Kaaliumväetise asendajaks
Mg 2,7 3 K 1,7 6 P 0,1 1,6 Lisaks sisaldavad nii tolmpõlevkivituhk kui puutuhk mitmeid taimedele vajalikke mikroelemente. Klinkritolm Klinkritolm tekib paratamatu jäägina tsemenditootmisel. Eestis toodab tsementi AS Kunda Nordic Tsement. Teiste lubiainetega võrreldes on klinkritolmu eeliseks see, et lisaks neutralisaatoritele sisaldab ta ka mitmeid hästi omastatavaid taimetoitaineid, millest põhilised on kaalium, magneesium ja väävel, aga ka mitmed mikroelemendid. Alapunkti koostamisel kasutatud allikmaterjal: 1. Arold, I. Eesti maastikud. Tartu Ülikooli kirjastus, 2005 2. Järvan, M. Efektiivseim väetis on klinkritolm. Maaleht nr.3, 2005 3. EVS 1997-1:2003 Geotehniline projekteerimine 1.osa: Üldeeskirjad 4. Kask, R, Tõnisson, H. Mullateadus. Tallinn
annaabi.ee 
