Saksamaa köök Traditsioonilised toidud Suhteliselt sarnane meie köögiga Põhijooneks kokkuhoidlikkus Eelroad- puljongid muna või klimpidega; võileivad juustu, kohupiima ja kalaga; toorsalatid; liha- ja kalasalatid majoneesiga Pearoad-jahuga paksendatud supid kruupide, leivakrutoonidega; vorstikesed, kotletid, snitslid, biifsteegid, keedetud/hautatud sealiha; hautatud/keedetud kala; keedetud juurviljad (kartul, hapu-,lill-, peakapsas, oad) Järelroad- puuviljasalatid/kompotid kastmete või siirupiga; kissellid, mannavahud, jäätised Kasutatakse ohtralt koort ja võid Maitsestamine
pole võimalik välja selgitada, kumma rahva oma see algselt on olnud Iseloomulik on liha ja kalade mitmekesisus. Sea-, veise-, lamba- ja kodulindude liha süüakse keedetult, praetult ning hautatult. Toitude valmistamisel ilmneb tugev teiste rahvastega, eriti vene ja saksa mõju. Puuviljasest on eelistatuimad õunad, neist valmistatakse magustoite ning neid lisatakse kastmete, liha- ja aedviljatoitude maitsestamiseks. Laialt on tuntud leivasupp, mustikasupp klimpidega ja kissellid pudruga. Toite maitsestatakse vürtsidega mõõdukalt: kõige enam lisatakse pipart ja looberilehte, vähem muskaatpähklit, kaneeli ja nelki. Maitserohelisena on esikohal sibulapealsed, petersellilehed ning till. Kuigi valdavalt on läti köök kliima ja talupojakultuuri tõttu eesti köögiga üsna sarnane, armastavad eestlased siiski magusamaid maitseid(See kuidagi on nii, et mida põhja poole, seda magusamaid asju inimesed toidulaual näha tahavad.
lillkapsast, aeduba, porgandit, punast peakapsast, herneid ning kartulit. Rõhutatakse toiduainete toiteväärtuse säilitamist, igal söögikorral püütakse pakkuda toorsalateid mitmesugustes kombinatsioonides. Sakslastel on erakordselt populaarsed erinevad võileivad- juustu, kohupiimamassi ja kalaga. Suupisteteks on juurviljasalatid, vorstitooted, sprotid, majoneesiga maitsestatud liha- ja kalasalatid. Eelroogadest on laialdaselt levinud puljongid- muna või klimpidega. Üheks iseloomulikuks erinevuseks on vorstide, viinerite ja sardellide laialdane kasutamine nii suupistete, eelroogade ja pearoogade valmistamiseks, nt. viinerid hautatud hapukapsa ja kartulitega. Viinereid serveeritakse magusa, kuid mitteterava sinepiga. Saksa köögi teiseks erinevuseks on naturaalliha laialdane kasutamine teiste roogade valmistamiseks, nt. klopitud kotletid, snitslid, fileed ja biifsteekid Hamburgi moodi. Kõige sagedamini serveeritakse kalu keedetult või hautatult
Tehti kala – kartulisupp,räimesupp,tindikalasupp,kiisasupp,kuiv atatud latika supp,silgusupp tangudega,kartulitega keedetud kala,keedetud kala,hautatud räimed,silgud pekiga,silguvorm,silgusalat,silgukaste,silgud muna ja võiga,ahjus küpsetatud kala, kalasült, kalamarjakook, haugimari. 9.Silk-soolaräim. 10.Rõõskapiima kasutati hapupiimaga, võid peaaegu ei kasutatudki, koort kasutati jõukamates taludes. Piimatoidud olid kruubipuder,piimasupp klimpidega,kartulipudrusupp,piimasupp munaga,rõõsa ja hapupiimasupp,hapupiimapudi,ternespiimavorm kartulite ja räimedega,kohupiim köömnetega,sõirasupp. 11.Munatoidud olid: härjasilmad,munapuder,munaroog,munavõi,kartuli d munahüübes. 12. Teraviljade kasutamine. Tehti kama,rukkijahu. 13.Kanepiseemnetest valmistati,mida määriti leivale ja pandi suppide peale,kanepipiim oli piima aseaine, kanepitoidud olid toitvad ja ja maitsvad. 14.Aedviljadest tarvitati naerist,hiljem kaalikat, ja
Ka mihklipäeval tehti lõkketuld. Mihklitulelistel oli kaasas kaalikaid ja kartuleid, mida küpsetati tulel. Vanaks mardipäeva raoks on olnud seapeaga keedetud kaalikad ja kartulid. Pool seapead tuli anda mardisantidele. Hiljem tapeti mardipäevaks hani, kana või muu loom. Pulmade puhu tehti nn. pulmaleib, mis oli ümmarguse kujuga, kuid paikkonniti erines valmisviisi poolest. Pulmas söödi rohkest suitsusinki, küpsetatud ja keedetud liha, sülti, tanguvorsti, lihasuppi klimpidega, kala, kartuleid, kapsaid, kohupiima jm. Magustoiduks on üldiselt tehtud õllesuppi. Suure rahvahulga toitmine nõudis palju toiduained, kuna pulmi peeti mitte vähem kui kolm päeva. Seepärast oli üldiseks tavaks, et iga pulmaline tõi kaas nn. pulmakoti, mis sisaldas leiba, sepikut, suitsusinki, kala, karbiga võid, kohupiima, sõira jm. Varrudel ja matustel olid üldiselt samad toidud nagu pulmadeski, puudusid ainult kindlad lõputoidud.
tehnoloogia ja serveerimine) Kisselle valmistatakse marjadest, puuviljadest, mahladest, mehudest, piimast, leivast, köögiviljadest. Maitsestamiseks kasutatakse suhkrut, apelsini-, sidruni koort, vanilli, aniisi jne... Kissellide tihendamiseks kasutatakse tärklist. Kui kisselli vedelik on valmis keedetud, siis kurnatakse toiduained sealt välja ja vedelik pannakse anumasse, peale puistatakse suhkrut, et ei tekiks kilet peale. Serveeritakse erinevate piimatoodetega, riisi, magusate klimpidega, vormiroogadega jne... 17) Kirjelda muretaigna valmistamist ja sellest toodete valmistamist, kasutamine Muretaignast valmistatakse kooke, küpsiseid, plaadikookide aluseid, tordipõhju, korvikesi. Valmistamiseks võetakse 1 mahuosa suhkrut, 2 mahuosa rasvainet, 3 mahuosa nisujahu, muid toitaineid lisatakse vastavalt taigna omapärale. 18) Iseloomusta rasvasid. Millised rasvained sobivad praadimiseks? Miks? Toiduks kasutatakse nii taimseid kui ka loomseid rasvu
1. Kokk: Väljas on üks imelik mehike, ütleb, et on kokkade kuningas. Peakokk: Seda me veel näeme! Jakob: Kuulsin, et vajate osavat kokka. Andke mulle ülesanne, siis näete, milleks ma kõlban. Peakokk: Kuidas? Sina? Kokaks? Aga olgu, sündigu see kas või nalja pärast. Kuidas su nimi on? Jakob: Jakob Peakokk: Me hüüame sind Ninaks. Kokad: Kääbus-nina, kääbus-nina! Peakokk: Ja häda sulle, kui sa toiduvalmistamisega toime ei tule. Kuula! Härra armastab taani suppi klimpidega. Jakob: Pole midagi lihtsamat kui klimbid. Selle jaoks läheb vaja nelja sorti liha, veidi ingverit, muna, jahu, ja üht rohtu, mida kutsutakse kõhutrööstiks. Peakokk: No tooge kohe vajalikud asjad. 1. Kokk: Ohoo! Püha Benedictuse nimel! Millise võluri juures sa küll õppinud oled? 2. Kokk: Kõhutrööstist ei teadnud meie küll midagi. Oh sa kokkade ime! Peakokk: Seda poleks ma küll uskunud. Laseme tal katsetada. (Laud, pott. Tuuakse pink, muidu Jakob ei ulata
valatakse korraga keeva vedeliku hulka ja kuumutatakse kiiresti segades paksenemiseni. (ei keedeta) Konsistentsi järgi jagatakse kissellid: · Vedelad kissellid 1 kg kissellile lisatakse 20-40 g tärklist · Poolvedelad kissellid 1 kg kissellile lisatakse 40- 50 g tärklist · Paksud kissellid 1 kg kissellile lisatakse 50-80 g tärklist Vedelaid kisselle võib serveerida koos magusate putrude, vormiroogade, pudingute, vahukoore, sõmera riisi, magusate klimpidega, aga ka kondiitritoodetega. Poolvedelaid kisselle võib serveerida vahukoorega, keedisega, piimaga, hapukoorega, rõõsk koorega. Paksud kissellid valatakse kohe peale valmistamist serveerimisnõusse või külma veega niisutatud ja suhkruga üleraputatud vormi jahtuma. Vormist võetakse kissellid välja vahetult enne serveerimist. Pakse kisselle võib serveerida koos siirupite, magusate kastmete, rõõsa koore, jäätise, keediste või piimaga.
ettevalmistatud tärklis, kuumutatakse see pidevalt segades keemiseni ja lisatakse eelnevalt valmistatud mahla või püree. Kissell segatakse läbi ja jahutatakse. 8. Millega maitsestatakse kisselle? Suhkrut, riivitud tsitrusviljade koort, sidrunhapet, kaneeli, vanilli, aniisi, piparmünti, melissi, koriandrit, veine, likööre, karamellsuhkrut. 9. Missuguste lisanditega serveeritakse kisselle? Magusate putrudega, vormiroogadega, pudingute, vahukoore, sõmera riisi, magusate klimpidega, kondiitritoodetega, keedisega, piimaga, hapukoorega, rõõsa koorega, siirupid, magusate kastmetega, jäätis. 10. Kuidas kasutatakse tärklist kissellide tihendamiseks? Tärklis segatakse vähese koguse külma veega, valatakse korraga keeva vedeliku hulka ja kuumutatakse kiiresti segades paksenemiseni. 11. Kuidas valmistatakse magusaid suppe puuviljadest ja marjadest? Puuviljad ja marjad keedetakse vees pehmeks, kui kasutatakse erinevaid viljaliiki pannakse keema valmimis järje korras
huntide valitseja püha Jüri hundile "päitsed pähe ja rauad suhu" ega lase neil koduloomi murda, pärast mihklipäeva aga on huntidel see luba jälle käes. Kui karja koju aeti, vaadati, kas loomadel on kõrsi suus. See oli märgiks, et talvel tuleb karjasöödast puudus. Mõnel pool jälgiti tuule suunda. Kui tuul on lõunast, siis puhub põhutulu Lapimaale ja loomadel napib toitu. Mihklipäeva toidud olid sügiseandidest: lihaga supp aed- ja juurviljaga ning klimpidega; küpsetati karaskit, sepikut, pirukaid. Võid jätkus toidulauale vaid suvel. Lõuna-Eestis öeldi, et jaanipäeval teretatakse võid ja mihklipäeval öeldakse hüvasti. Naisperele tähendas välistööde lõpu tärmin seda, et nüüdsest peale algab tubane ketrustöö. Mardi- ja kadrisandid ju lausa kontrollisid tüdrukute virkust ja lasksid lõngavihid ette näidata. Algasid ka tüdrukute ühised tööõhtud koguneti mitmest perest, koos oli lõbusam. Üksteiselt
2. Segu valatakse korraga keeva vedeliku hulka, 3. Segu kuumutatakse kiiresti segades paksenemiseni. Tärklist ei keedeta! 187 Lisatud tärklise koguste alusel jagatakse kissellid kolme grppi: 1. Vedelad kissellid: 1 kg kissellile lisatakse 20-40 g tärklist. Vedelat kisselli võib serveerida koos magusate putrude, vormiroogade, pudingute, vahukoore, sõmera riisi, magusate klimpidega. Vedelat kisselli serveeritakse ka kondiitritoodetega. 2. Poolvedelad kissellid: 1 kg kissellile lisatakse 40-50 g tärklist. Poolvedelat kisselli võib serveerida koos vahukoorega, keedisega, piimaga, hapu- või rõõsa koorega. 3. Paksud kissellid: 1 kg kissellile lisatakse 50-80 g tärklist. Paksud kissellid valatakse kohe peale valmistamist serveerimisnõudesse jahtuma. Neid võib valada jahtuma ka vormi, mis
annaabi.ee 
