Sten Leinasaar ja Egert Tutt Kehtna Põhikool 2013 Mis on toidu keskkonnamõju? Rolli mängib valmistamisviis Toidu ära viskamine koormab keskkonda, raiskab raha ja energiat Oluline on ka töötlemisviis Väldi pakendeid Kuidas hinnatakse? Vaadatakse, kas võib põhjustada pöördumatuid muutusi looduses, seada ohtu inimesed või kultuuripärandi ja vara Millest sõltub? Tootmisviisist Lihatooted ja piimatooted on suurima keskkonnamõjuga Miks? Säilitusviisist Töötlemisviisist Kliimasoojenemisest Miks võib olla erinev? Erinev tootmisviis Erinev töötlemisviis Erinev hoiustamisviis Kohaliku toote mõju on väiksem kui imporditud Võimalused vähendamiseks Kinnine tootmine. ( keemiliselt ebavajalike ainete eraldamine heitgaasist) Teada, mida süüa ja kui palju Osta just selles koguses sööki, mida vaja mitte osta nii palju, et peab ära viskama Kasutatud materjalid http:// ec.europa.eu/environment/newprg/pdf/7EAP_Proposal/et.pdf http://adepte
Päikeseenergia kasutamine oleneb suurelt jaolt kliimast ning seetõttu ei ole meil veel päikese jõul vilkuvad liiklusmärgid reaalsus. Päikeseenergia toob suuremat kasu troopilisema kliimaga aladele, kus suurema osa aastast paistab päike. Nafta, põlevkivi, maagaas, turvas ning muud taastumatud loodusvarad saavad kunagi tahes-tahtmata otsa. Rääkimata nende põlemisel õhku paiskuvatest kahjulikest ainetest nagu CO2 ning nende tõttu tekkivast võimalikust ülemaailmsest kliimasoojenemisest. Seetõttu on taastuvate loodusvarade kasutamine ka tuleviku hoidmise suhtes eluliselt tähtis. Samal põhimõttel töötavad ka maa soojuspumbad. Need töötavad nii, et maas asetsevatest plastiktorudest lastakse vesi läbi ning kuna meil on maapinna pealmine osa tavaliselt soojem kui õhk, torudest läbivoolav vesi soojeneb. Eesti kortermajades on samuti kasutusel üks säästlik võte, mis soojusenergia kokkuhoidmisega kulusid vähendab
Võime öeldam, et isegi kõrgelt arenenud tehnoloogia ning teadus ei saa loodusõnnetuste, katastroofide vastu ning ka inimene on sellises olukorras täiesti võimetu midagi tegema. Ookeanihoovused toovad endaga kaasa hiidalineid, tsunami ning liigse temperatuuri muutuse. Eelneval aastal oli Hawail hiidlaine, mille tulemusel kadus väike osa saarest vee alla ning tekitas omakorda Honolulu saarel kaose. Honolulu linnaosa sai selle tagajärel palju veekahjustusi. Kui räägime üleüldiselt kliimasoojenemisest, siis võime öelda, et kogu meie inimkond aitab sellele kaasa enese teadmata. Küll süüdistatakse suuri tehaseid õhu saastamise pärast, autosid ja palju muud. On välja mõeldud viis, kuidas inimesed saaksid rohkem kaasa aidata rohelisele eluviisile. Materjalide taaskasutus, prügi sorteerimine, ohtlike jäätmete vastuvõtt vastavas asutuses, et neid ei peaks inimesed ise maha oma kodu juurde matma.
ebasoovitavaid isikuid. Pöörduge inimese poole enesekindlalt ja viisakalt. Üldjuhul teietage võõraid inimesi, oma eakaaslaseid võite soovi korral sinatada. Alustada võiks näiteks nii: Vabandage, kas Teil on üks hetk aega? Me kirjutame "Noorte häälele" artiklit laste ja vanemate suhetest ning tahaksime küsida Teie arvamust. Vabandust, kas tohiks Teid hetkeks tülitada? Meid huvitab mida inimesed arvavad kliimasoojenemisest. Tahame sellest kirjutada internetiportaalile artikli. Kas oleksite nõus vastama paarile küsimusele? Kui inimene ei soovi vastata, siis öelge lihtsalt: Vabandust tülitamise pärast. Head aega! Kui inimene on nõus siis tutvustage ennast: öelge ees- ja perekonnanimi ning kool ja küsige luba tema vastuste lindistamiseks. Öelge, et kasutate tema vastust ainult ülevaateartikli kirjutamisel. Seejärel esitage küsimus ja laske inimesel vastata, samal ajal lindistage vastus või
eelkõige neid riike, mis asuvad merede/ookeanide äärtes. Veetaseme tõus pühib esimeste seas 1 Sulev Mäeltsemees, Maailma ühiskonnageograafia. Loodusvarade majandamine ja keskkonnaprobleemid, III kursuse õpik gümnaasiumile (Tallinn: Avita kirjastus, 2015), 60. 2 "Fossiilkütus", Vikipeedia, < https://et.wikipedia.org/wiki/Fossiilkütus> (12.02.2018) minema Maldiivid, India ookeani saareriik. Maldiivid on ilmselt üheks esimeseks riigiks maailmas, mis maailmakaardilt pühitakse kliimasoojenemisest tuleneva veetaseme tõusu tõttu ookeanis. Viimase saja aastaga on veetase Maldiivide enam kui tuhande saare ja atolli ümber tõusnud ligi 20 cm ning saarestik on hetkel keskmiselt umbes 90 cm merepinnast kõrgemal. 3 Selline fakt paneb mõtlema, et kas Maa on kunagi jälle täpselt samas kohas nagu see oli miljardeid aastaid tagasi, vee all. Fossiilsete kütuste põletamise vastu võitlus on aga raske, sest "rohelise" maailma/energia
Juurdetulek- sademed ja juurdevool. Kulupool- auramine ja äravool. Riikide, asulate ja veekogude kaupa. S(SADEMED) = A(AURUSTUMINE)+Ä(ÄRAVOOL)+I(INFILTRATSIOON) 1.Viimastel aastatel on olnud suured üleujutused Briti saartel, Saksamaal ja Tšehhis, kus kestvad vihmasajud on kiiresti ja ulatuslikult tõstnud veetaset jõgedes. 2 p Selgitage, kuidas inimtegevus on kaasa aidanud suurte üleujutuste tekkele Euroopas. Suured üleujutused Euroopas on tingitud 1) kliimasoojenemisest, mis eriti ilmneb paraskliimaga laiustel, seega Euroopa „Ilmaköögis“ Põhja- Atlandil 2) See suurendab aurumist ja intensiivistab tsüklonaalset tegevust ning tulemuseks on sagedased pikaajalised paduvihmad, mis põhjustavad üleujutusi Suurbritannias, Prantsusmaal, Saksamaal, Austrias,Tśehhimaal, Slovakkias ja Poolas. Looduslikud tegurid, mis võivad maalihke kutsuda: 1) kallakpind, maapinna kallakus 2) savikihid pinnases, mille peal olevad kihid võivad libiseda,
See on väga oluline, kuna ohustab meie toiduahelat ning hapnikku kogust atmosfääris, sest poole hapnikust toodavad meres elavad olendid. Kliima soojenemine on katastroofiline probleem, et eelnevalt mainitud tagajärjed on vaid väike osa sellest, mida see kõik endaga kaasa toob. Inimkond ei tea veel, kuidas erinevate toimingute mõjul mingisugune kolmas asi võib juhtuda. Samuti ei suudeta ennustada midagi, sest ei ole piisavalt teadmisi. Praegu ollakse täiesti kindlad, et 90% kliimasoojenemisest on põhjustanud inimtegevus. Alates tööstusrevolutsioonist on õhku paisatud süsiniku kontsentratsioon tõusnud 40%. Seetõttu ongi Pariisi kliimakonverents kõiki riike kohustav kokkulepe, et aidata maailmal liikuda vähese CO2 heitega ning kliimamuutustele vastupanuvõimelise tuleviku poole. Leppe täitmisse on valmis panustama rekordarv, 197 riiki. Oma konkreetsed ettepanekud heitkoguste vähendamiseks esitasid enne Pariisi konverentsi enam kui 170 riiki, mis katavad üle 95 protsendi
suhteliselt põhjas. Kõik need mandrite triivid ja muud geoloogilised tegurid võivad ju ka põhjustada kliimamuutusi, pikema perioodi vältel, me lihtsalt ei tunne oma maad veel niivõrd, et midagi kindlalt väita. Mulle meeldis väga geoloogia õppejõu Urmas Uri aus ütlus, et aga ma ei tea, miks kliima soojenemine toimub. Tema jutu põhjal teame me maakerast ütlemata vähe, võime vaid oletada. Peale geoloogia loenguid muutus mu arusaam kliimasoojenemisest, kui varem olin kuulnud, et kõiges on süüdi inimesed, siis nüüd hakkasingi mõtlema, et aga kas me ikka teame, millest see on põhjustatud, et kas see on ikka ainult inimese süü? Võibolla me süüdistame endeid aluseta aga võibolla mitte, täieliku tõde ei tea minu arust keegi. On küll anmeid, et viimaste aastatega on kliima soojenenud, kui inimese tegevus on tööstuses tohutult aktiviseerunud, kuid äki on see lihtsalt kokkulangevus maakeral oleva soojema perioodiga.
kloonida isegi inimesi. Kõigil nendel teaduslikel saavutustel on samas ka negatiivseid pooli mida ei jäta me maha mitte iseendale vaid hoopis järeltulevatele põlvkondadele, tihtipeale nendele hetkel veel ei Kasutatud Einar Vära ja Tõnu Tannberg „Lähiajalugu“ mõelda ning arvatakse, et küll ka nemad kuidagi hakkama saavad, kuid tegelikkuses peaks mõtlema reaalsetele ohtudele mis jäevad näiteks tuumajaamadest, tuumapommidest, kliimasoojenemisest ning globaliseerumisest. Näiteks avastasid 1980 ndatel aastatel teadlased suured augud Maad ümbritsevast osoonikihist, mis kaitseb meie planeeti ohtliku päikesekiirguse eest, kui nii jätkame muutub osoonikiht üha nõrgemaks ning järeltulevate põlvede jaoks on see kindlasti väga põletav probleem mille eest peaksime tegelikkuses ka meie juba hoolitsema. Minnes teadusest üle nüüd kultuurielu suurimate muudatusteni siis üheks tähtsaimaks kultuurielu muudatuseks pean ma moodi
mere kulutav tegevus? Põhjendage. Viimastel aastatel on olnud suured üleujutused Briti saartel, Saksamaal ja Tsehhis, kus kestvad vihmasajud on kiiresti ja ulatuslikult t õstnud veetaset jõgedes. 2 p Selgitage, kuidas inimtegevus on kaasa aidanud suurte üleujutuste tekkele Euroopas. 1. ............................................................. 2. ............................................................. Õige vastus: Suured üleujutused Euroopas on tingitud 1) kliimasoojenemisest, mis eriti ilmneb paraskliimaga laiustel, seega Euroopa ,,Ilmaköögis" PõhjaAtlandil 2) See suurendab aurumist ja intensiivistab tsüklonaalset tegevust ning tulemuseks on sagedased pikaajalised paduvihmad, mis põhjustavad üleujutusi Suurbritannias, Prantsusmaal, Saksamaal, Austrias, Tehhimaal, Slovakkias ja Poolas. Kus paikneb 69% Miks soojeneb ookean Maa magevee aeglasemalt kui maismaa? varudest? Tõesed väited tähistage X
kasvupinnast ja rohelisi taimi, mis suudaksid tekitatud süsihappegaasi siduda päikeseenergia toimel biomassiks, ilma et sünniks olulisi muutusi ilmastikus ja näiteks ookeanide veetasemes. Tänase päeva kogemus näitab vastupidist: viimase paarisaja aasta jooksul tarbitud fossiilsed kütused on Maa kliima muutuma pannud. Palju torme ja üleujutusi kohtades, kus seni on olnud võimalik rahulikult elada, ning ka ookeani veetaseme tõus kasvuhooneefekti põhjustatud kliimasoojenemisest annavad tunnistust eelolevatest majanduslikest ja sotsiaalsetest probleemidest. Valida on tuuma-, päikese- või maa siseenrgia vahel. Lahendusi on põhimõtteliselt kaks: kas kasutada energiatootmisskeeme, mis ei häiri süsinikuringet, või kasutada energiaallikaid, mis on lähemalt seotud päikese-energia või maa siseenergia kasutamisega (päike, tuul, veejõud, biomass, maa sisesoojusel töötavad jõujaamad).
.......................................... .................................................................................................................................................. .................................................................................................................................................. 4. Milline kuu on Teie arvates Eestis kõige külmem? a) November b) Detsember c) Jaanuar d) Veebruar 5. Mida Te arvate ülemaailmsest kliimasoojenemisest? Kuidas sellesse suhtute? .................................................................................................................................................. .................................................................................................................................................. .................................................................................................................................................. ............... 6
välisplaadi eraldumine siduvate rangide lahtirebenemise tõttu, pragunemine(roostetavate terasvarraste suunas, jäikade kinnituste ümbruses), lõhenemine(kinnituskohtade kõrval, äärealadel, roostetavate teraste kohal kus teras on pinna lähedal). 46. Paneelelamute välispiirete lisasoojustamine Lisasoojustamise peaeesmärk on vähendada piirdekonstruktsioonide soojajuhtivust. Teatud määral väheneb energia tarbimine ka sellepärast, et lüheneb kütteperiood kliimasoojenemisest. Lisasoojustus tõstab ka seinte sisepinna temperatuuri ja seega väheneb võimalik külmakiirgus välisseintelt. Ehitise terviklikkusest lähtudes ei saa lisasoojustamist vaadelda kunagi omaette. Lisasoojustamisega koos tuleb alati pöörata tähelepanu ka kütte- ja ventilatsioonisüsteemile, kuna lisasoojustamine muudab kütte- ja ventilatsioonisüsteemi toimimist. Lisasoojustamisest saavutatav energia kokkuhoid sõltub:
paneeli välisplaadi eraldumine siduvate rangide lahtirebenemise tõttu, pragunemine(roostetavate terasvarraste suunas, jäikade kinnituste ümbruses), lõhenemine(kinnituskohtade kõrval, äärealadel, roostetavate teraste kohal kus teras on pinna lähedal). 44. Paneelelamute välispiirete lisasoojustamine Lisasoojustamise peaeesmärk on vähendada piirdekonstruktsioonide soojajuhtivust. Teatud määral väheneb energia tarbimine ka sellepärast, et lüheneb kütteperiood kliimasoojenemisest. Lisasoojustus tõstab ka seinte sisepinna temperatuuri ja seega väheneb võimalik külmakiirgus välisseintelt. Ehitise terviklikkusest lähtudes ei saa lisasoojustamist vaadelda kunagi omaette. Lisasoojustamisega koos tuleb alati pöörata tähelepanu ka kütte- ja ventilatsioonisüsteemile, kuna lisasoojustamine muudab kütte- ja ventilatsioonisüsteemi toimimist. Lisasoojustamisest saavutatav energia kokkuhoid sõltub:
annaabi.ee 
