Viies tase Klienditeenindus Töötajate vormiriietus on korrektne ja väga viisakas. Rõhutakse klienditeenindajate välimusele (soengud,küüned jne) Oma arvamus Ma ei ole väga tihe McDonald´s külastaja, kuigi käin seal kord kuus. Üldiselt on McDonald´s reklaamid suhteliselt levinud. Tulevad McDonald´s soodus kupongid postakastidesse. Mõned klienditeenidjad ei oska Eesti keelt. Võiks olla veel kliendikaardid, et saaks soodsamalt. Hea on see et on olemas ka drive in ja töötab 24/7h McDonald's restoranid Tallinnas Ülemiste McDonald's Viru McDonald's Lasnamäe McDonald's Mustamäe McDonald's Rocca al Mare McDonald's Sõle McDonald's Tänan kuulamast sake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase
välismaalaste hulgas on eelkõige levinud just VISA ja Eurocard/MasterCard krediitkaardid. Välismaal on väga levinud ka erinevate mitte pangandusasutuste poolt väljastatavad maksekaardid. Eestis hetkel Diners Club, American Express ja JCB maksekaartide vastuvõtmise võimaluse tagab Pankade Kaardikeskus. Tunnused: logo, hologramm, kaardi number, kehtivus, valdaja nimi, magnetriba, kiip, allkirjapaneel, kontrolljärk KLIENDIKAARDID KUI LOJAALSUSKAARDID Kliendikaardid jag. oma põhimõtteliselt funktsionaalsuselt: 1. Ettemaksu e. prepayd kaardid (nt osa Neste kütusekaarte) 2. Discount kaardid e. allahindlust andvad kaardid (nt Ehitusmaailma kliendikaart ja paljud teised) 3. Krediitkaardid (näiteks osad Stockmanni kliendikaardid) 4. Punktikogumise kaardid (nt Shell Plus boonuskaart, Ehitusmaailma kliendikaart) 5. Ühitatud funktsioonidega e
tekiks. Praegusel ajal pööratakse liigselt palju tähelepanu uute klientide meelitamisele ning unarusse jäetakse juba olemasolevad kliendid. Kindlasti tuleks töötada selle nimel, et olemasolevad kliendid jääks, sest nemad on üks võimalus ka uute püsiklientide toomiseks ja garanteerivad ettevõttele kindla kasumi. Hea viis olemasolevate klientide hoidmiseks ja kindlustamiseks on püsiklientide soodustused, eripakkumised, kliendikaardid jne. Eesti teeninduse kvaliteedi parandamiseks on päris palju arenguruumi, kuid edusammud on näha ja võib vaid loota, et välismaine hea teeninduskultuur ka meile aina rohkem kohale jõuab. Hedvi Kink 10b
Ma ei viitsi nimelt peaaegu kunagi oma nime pikalt välja kirjutada. Täiesti sobib nii ees- kui ka perenimeks üks täht. Ükskord oli juhus, et soovisin ühte minule viitavat lehekülge nö ära kustutada. Nii ma siis kustutasin enda konto, aga Google otsing näitas seda siiski. Tuleb välja, et enne kui miski täielikult ära kustub, kulub oma pool aastat. Vähemasti olen ma nüüd natuke hoolikam. Alati ei pea olema digitaalne jalajälg seotud internetiga. Näiteks väga tavalised on kliendikaardid. Iga kord kui midagi osta ja ka oma kliendikaarti kasutada, jääb jälg maha ja sellest saab kokku panna sinu tarbimiskäitumise. Muidugi on sellist infot kellelgi pahatahtlikul raske kätte saada ja see ei anna eriliselt mingit materjali isiku profiili kohta, aga siiski salvestatakse seegi jälg. Tegelikult on nii, et tihti ei peagi ise midagi tegema, et mingi jälg maha jääks. Näiteks nutitelefonid salvestavad kogu aeg sinu liikumist, sinu tegutsemist, asukohta.
1984 jälgiti inimesi pidevalt. Nii on see ka tänapäeval. Kaameraid on kõik kohad täis. Saates Salasilm loetleti tallinna vanalinnas olevaid kaameraid ja tulemused olid hirmutavad. Pole kohta, kuhu kaamerasilm ei ulatu. 1984 olid kaamerate asemel teleekraanid, mil olid erinevad funktsioonid. Need filmisid ja kuulasid. Praegu saab ka inimeste telefonikõnesid pealt kuulata ja on palju juhtumeid kus jälle keegi kedagi pealt kuulab. Näiteks ka kõik kliendikaardid, nutitelefonid koguvad pidevalt omaniku kohta infot. Võib öelda, et inimesi jälgitakse isegi rohkem kui enne. Kõige hullem on see et kogu seda informatsiooni antakse kergekäeliselt ja mõtlemata ära- kadunud on hirm. Põhja-Koreas seevastu on Suur Vend täielikult ainuvõimu saavutanud. See koht on ülejäänud maailmast täiesti eraldunud. Sealsed inimesed on täielikus infosulus ja arvatavasti nad ei teagi, mis olukorras nad tegelikult on
.................................................................................. 10 f. Kogukulu:......................................................................................................................10 g. Finantseerimise vajadus ja planeeritavad allikad......................................................... 10 h. Kaubad..........................................................................................................................11 i. Kinkekaardid ja kliendikaardid.....................................................................................12 6. TURUSTAMINE............................................................................................................. 14 j. Turu iseloomustus......................................................................................................... 14 Potentsiaalsed kliendirühmad.......................................................................................14
Näiteks siis, kui poes mu nooruse tõttu mult vanust küsitakse. See on minusilmis naeruväärne, et ID-kaarti saab kasutada nii vähestes kohtades, jah tõesti mitte ainult vanuse näitamiseks vaid ka bussiga sõitmiseks ja ID-kaardi lugeja olemasolul ka erinevatesse kohtadesse sisse logimiseks. Selle maagilise kaardi potensiaal on, aga palju suurem. Nimelt oleks täiesti võimalik tänapäeva tehnika juures kaotada ära erinevad kliendikaardid ja pangakaardid, ning asendada need kõik ühe ainsa kaardiga. Selleks kaardiks oleks see sama kurikuulus ID-kaart. Millegi pärast ei ole kaardi täit potensiaali siiski veel ära kasutatud, aga eks näis mis tulevik toob. E-riigi suurimaks nõrkuseks pean ma teadmatust erinevate võimaluste olemasolust, sest võimalusi tuleb juurde iga päev. Tugevustena tooksin välja mugavuse, ajakokkuhoiu ja lihtsuse. Mina pean toimiva e-riigi loomist Eesti
maksmata, kuna väidetav haige kasutas pidevalt ühistransporti. Üks noormees postitas Facebooki ühiskaardi pildi ja kirjutas selle juurde, et sattus ühistranspordis kahe naise vestluse peale. Üks jutustas teisele, kuidas oli haiguslehel, kuid haigusrahasid ei tulnud. Ta helistas haigekassasse, kust küsiti: ,,Kus sa käisid igal hommikul samal ajal ühistranspordiga kaks nädalat järjest?". Postituse autor imestas, kas kõik taolised kaardid (ühiskaart, kliendikaardid jms) antaksegi vaid nuhkimiseks? Just sellepärast on paljud paranoilisemad kodanikud jätnud endale ühiskaardi hoopiski tegemata. Ühiskaardi piletisüsteemi loonud Ühinenud Piletite juht Kristjan Konks ütles, et haigekassale inimeste liikumise kohta infot pole jagatud. Kui ka tahetaks, salaja seda teha ei saaks. Ka haigekassa rõhutab, et neil ei ole selliseid andmeid. "Teiseks toimime me ikkagi vastavalt seadusele," ütles asutuse pressiesndaja Evelin Koppel
· majanduse juht- ja kontrollihoob 6 4. ERINEVAD RAHA LIIGID Rahateoreetilises kirjanduses tuuakse tavaliselt esile neli raha põhiliiki: kaupraha, ( vääris ) metallraha, paberraha ja arveldusraha. Mõningatel juhtudel liidetakse nendele ka väärtpaberid. Ülal toodud liikide kõrvale on palju muidki vahetuses tööriistana kasutatud ja üldtunnustatud pante või võlakirju, nagu vekslid, tsekid, pangakaardid, kliendikaardid jne. Kui piirduda vaid viit ( või nelja ) liiki raha põhiliikideks tunnistamisega, on probleemiks see, et raha ja mitteraha piirid jäävad määratlemata. See probleem on aktuaalne ka raha tagatisvarude puhul. On ju harjutud pidama tagatiseks olevat kulda ikkagi rahaks. Raha liikideks jaotamisel tuleks arvesse võtta kaks põhiparameetrit: garanteeritust ja emiteerimist. Raha vaheväärtuse garanteerituses eristatakse nelja põhiastet: raha
Tegelen enamasti ise müügitöö edendamisega ja reklaamin söögikohta suuremates kaubanduskeskustes ning ajalehtedes. Hea võimalus on reklaamida söögikohta oma sõprade/tuttavate seltskonnas ning internetis. Tegelen kodulehega ja sealse reklaamiga. 12 6.3.5 Müügi aktiviseerimine Igale kliendile lähenetakse personaalselt ja arvestatakse just tema soovide ja eelistustega. Erilist rõhku pannakse püsiklientidele ja neile loome ka kliendikaardid. Avamise päeval pakume oma klientidele erinevaid hinnaüllatusi ja meelelahutust. 6.3.6 Avalikkuse informeerimine Klientide informeerimiseks kasutan kohalike kaubanduskeskust ja ajalehte. Oma kuulutusi edastaksin ka kohalikus raadios ja lendlehtedena tänavatel. Kindlasti informeeriks klienti meie söögikoha tugevustest ja mis võimalusi peale söömise meie söögikoht pakub. 6.3.7 Reklaam Alguses kulutaks reklaamile vähem raha ja hiljem, kui söögikoht on ennast ära tasunud
maapiirkonnas on see soodsam. Hinna puhul arvutan välja materjali kulu ja püsikulud, kuid pean arvestama ka juba salongis olemaolevate hindadega. 9.2 Turundus Peamine turundus on otseturundus. Kõige parema reklaami saab inimene kindlasti teise inimese käest ehk suuliselt, kui ta on juba salongis käinud ja oma muljeid jagab teistega. Infot teenuste kohta saab olemasolevalt kodulehelt ja salongi facebooki profiililt, mida kasutavad rohkem noored. Olemas on ka kliendikaardid, kus siis iga 5.töö on -10%. Aktiivne reklaam klientide suunal toimub suuliselt ja jagan flaierid erinevatesse asutustesse ning postkastidesse. Flaieid saan raamatukogus välja printida, kus A4 lehekülg maksab 0,06 senti ja sinna mahub peale 6 flaierit. Panen ka vallalehte(tasuta) ja maakonna lehte (12,97) kuulutuse. Otepääl on kaks avalikku stendi, kuhu saan ka oma flaierid üles panna. Oma teenuste kättesaadavuse
annaabi.ee 
