toitaineid ja vitamiine. Eriti tasuks aga esile tõsta merikapsa lehtede kõrget B1vitamiini taset. *Kaervetikas Karevetikate perekond on üks liigirohkemaid roheliste makrovetikate perekondi. Liike on väga raske määrata, sest diagnostilised tunnused sõltuvad ja varieeruvad suuresti näiteks kasvukeskkonna ja vanuse tõttu. *Merihumur *Merihumur on mereranna taim, mis on mõnevõrra teistsugune kui enamik meie taimi. Ta kasvab eelkõige liivastel ja klibustel rannikutel. *Tema lehed on taime tipu poolt vaadates väga korrapäraselt ja ilusasti nelja reana asetunud. *NB! Huvitav on ka see, et tema lehed on veel kahekaupa alusel kokku kasvanud. *Aitäh ! *Kasutatud kirjandus: *http://bio.edu.ee Fotod: http://www.diaso.net/thumbnails.php?album=17
tugeva juurestikuga taim. Tema lehed on taime tipu poolt vaadates väga korrapäraselt ja ilusasti nelja reana asetunud. Tema lehed on kahekaupa alusel kokku kasvanud. Lehe pikkus on 1...3 cm ja laius 5...15 mm. Vars on lamav või püstine, harunenud ja karvadeta. Taime kõrgus 10...15 (25) cm. Õied asuvad üksikult lehtede kaenlas ja varte harunemiskohtades. Kasvukoht Kasvab eelkõige liivastel ja klibustel mererannikutel, rannaniitudel. Sageli kasvab osaliselt liivasse mattununa. Soolalembene http://viiu.pri.ee/images/pilt292.jpg Levik Putuktolmleja. Õitseb juunis ja juulis. Seemned on mustjaspruunid. Paljuneb nii seemnetega kui ka juurdumise teel. Levinud mererannikutel ja jõgede suudmealadel Põhja- ja Lääne-Euroopa ning Põhja-Aasia rannikumaades, ka Põhja-Ameerikas ning harva Lõuna-Ameerikas.
emasõitel lühemad. Õied asuvad üksikult lehtede kaenlas ja varte harunemiskohtades. Merihumur õitseb juunis ja juulis. Vars on lamav või püstine ning harunenud, enamasti neljakandiline. Ta kuulub sugukonda nelgilised. Levik,Elupaik Merihumur on levinud Põhja- ja Lääne-Euroopa ning Põhja-Aasia rannikumaades, mererannikutel ja jõgede suudmealadel. Eestis on ta kohati sage mererannataim, kes võib soodsates tingimustes esineda massiliselt. Merihumur kasvab eelkõige liivastel ja klibustel rannikutel. Sellised avatud kasvukohad meenutavad mõnevõrra lagedaid kuivi kõrbeid. Sigimine Paljuneb nii seemnetega kui ka vegetatiivselt lamavate varte juurdumise teel. Ohustatus ja kaitse Merihumur ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja. Koht ökosüsteemis Taim moodustab sageli mererannal tihedaid kogumikke olles seega pinnase kinistajaks. Sageli kasvab koos merikapsaga Kokkuvõtte Merihumurit leidub tavaliselt mererannikutel ja jõgede suudmealadel. Ta õitseb juunis ja
on tihedam ja pikem, värvuses ja mustris on rohkem varieeruvust heledast ja hõbehallist kuni tumehallini. Naha põhifoonil on ebamäärase ringja kujuga tumedamad heledaservalised laigud. Vastsündinud pojad on piimvalged või veidi hallika pika karvaga, mille toon hakkab tumenema 2–3 nädalat pärast sündi.Voolujooneline keha. Elupaik Ta elab Läänemeres. Elupaigana eelistavad nad saarte ja rannikujoone poolt hästi liigendatud rannikumerd. Suvel võivad moodustada suurtel kividel või klibustel laidudel väikesi lesilaid. Elupaigaks Eestis on meri ja rannikulähedased laiud. Toitumine Toituvad kaladest ja vähilaadsetest ning limustest. Peamise toidu moodustavad kalad. Tähtsus looduses ja inimestele Ohustus Vaenlased. Eestis peamiselt inimene, areaali põhjapoolses osas jääkaru. Inimesed ihkavad hülgerasva ning hülgepoegade toornahka. Hüljeste arvukus Läänemeres kahaneb peamiselt vee reostatuse tõttu. Looduslikud vaenlased poegadele on kotkad
Referaat MERIKAPSAS SISUKORD : 1. Sissejuhatus 2. Kirjeldus 3. Levik , elupaik 4. Toitumine 5. Areng 6. Ohustatus ja kaitse 7. Kokkuvõte 8. Kasutatud kirjandus 9. Pildid · SISSEJUHATUS Merikapsas (Crambe maritima) on rannikutaim, mis kuulub ristõieliste sugukonda nagu tavaline peakapsaski. Ta kasvab kuivadel klibustel ja liivastel rannavallidel natuke veepiirist ülalpool. Taime jämedad lihakad juured ulatuvad aga sügavale, soolase vee piirkonda. · KIRJELDUS Ära tunda pole aga teda ilmselt kellelgi keeruline. Üldkujult meenutab ta kapsast, kes elab teisel aastal ja kasvatab parajasti seemneid. Tal on küllaltki tihe suur kobarõisik, milles on lugematul arvul valgeid õisi. Kuid peamine, mis teeb ta sarnaseks ka peakapsaga on lõhna ja maitse kõrval lahtede värvus
Tema levikupiiriks lõuna poole on peamiselt jää olemasolu ja püsimise aeg. Ta elab ka Saima ja Laadoga järves ning Läänemeres. Sinna on ta jäänud viimase jääaja reliktina.Viimasel ajal on viigerhülged Eestis väga haruldaseks jäänud, hiljutistel loendustel on isendite arvuks saadud alla tuhande. Elupaigana eelistavad nad saarte ja rannikujoone poolt hästi liigendatud rannikumerd. Suvel võivad moodustada suurtel kividel või klibustel laidudel väikesi lesilaid. 5 TOITUMINE Viigerhüljes toitub peamiselt kaladest. Vähem tarvitab ta vähilaadseid ja limuseid. Peamise toidu moodustavad kalad. Koht ökosüsteemis Looduslikud vaenlased poegadele on kotkad. Vanaloomadele on ainsaks vaenlaseks inimene. 6 SIGIMINE, ARENG Viigerhükjes poegib pärast 9
Ta meenutab oma näolt natuke kassi. Viigerhüles ei näe hästi, kuid kuuleb ja haistab hästi. Kehamõõtmed ja kehamass • Keha pikkus ulatub 120-180cm Isased kaaluvad kuni 100kg ja emased kuni 40kg. Elukoht • Elab maakera põhjapoolkera kõikides meredes. Suurem osa viigritest asustab Euraasia ja Põhja-Ameerika arktilisi meresid. Meeliselupaigaks on rüsijää , kus nad elavad suurema osa aastast. Suvel võivad moodustada suurel kividel või klibustel laidudel väikesi lesilaid. Toitumine • Viigerhüljes jälgib põhimõtet- vähese vaevaga priskeks. Peatoiduks on kergelttabatav parvekala või siis rammusad väiksemad põhjakalad ja koorikloomad, kelle püüdmine pole raske. Areng • Läänemere asend ja nüüdne kliima pakub viigritele võimaluse sigida vaid mere piiratud osades, kus loomad saavad paksu rüsijää vallidesse endale koopaid uuristada. Edukas sigimine
suhtle. Ta meenutab oma näolt natuke kassi. Viigerhüljes ei näe hästi, kuid kuuleb ja haistab hästi. 4.1. Kehamõõtmed ja kehamass Keha pikkus ulatub 120-180cm. Isased kaaluvad kuni 100kg ja emased kuni 40kg. 4.2. Elukoht Elab maakera põhjapoolkera kõikides meredes. Suurem osa viigritest asustab Euraasia ja Põhja-Ameerika arktilisi meresid. Meeliselupaigaks on rüsijää, kus nad elavad suurema osa aastast. Suvel võivad moodustada suurtel kividel või klibustel laidudel väikesi lesilaid. 4.3. Toitumine Viigerhüljes jälgib põhimõtet - vähese vaevaga priskeks. Peatoiduks on kergelttabatav parvekala või siis rammusad väiksemad põhjakalad ja koorikloomad, kelle püüdmine pole raske. 4.4. Areng Läänemere asend ja nüüdne kliima pakub viigritele võimaluse sigida vaid mere piiratud osades, kus loomad saavad paksu rüsijää vallidesse endale koopaid uuristada. Edukas sigimine on aga toiduvarude kõrval teine tugev sammas, mis
luidekaera kooslus. Üleminekuliseks sisemaaluidetele on liiv-vareskaera - luide-aruheina kooslus. Liivarandadel kasvavad ka kauni välimusega kaitstavad taimeliigid rand-ogaputk ja rand-seahernes ning veidi tagsihoidlikuma ilmega rand-orashein. 3) veeriseliste, klibuste ja kaljuste randade taimekooslused - on väikese liikide arvuga ja hõredad. Kõige haruldasem neist on rand-kesakanni - taani merisalati kooslus, mida leiduv vaid Osmussaarel ja Vilsandi Rahvuspargis. Klibustel rannavallidel on sage merikapsa kooslus, kivistel ja veeriselistel randadel randkressi kooslus. 4) adruga väetatud randade taimekooslused - koosnevad peamiselt lopsaka kasvuga nitrofiilsetest taimeliikidest. Saliinses vööndis on need kooslused mõnevõrra vähempüsivad, kuna siit võib suurem lainetus nad kergemini laiali kanda. Suprasaliinses vööndis on kooslused aga tavaliselt hästi välja kujunenud ja liigirikkad. Täiendava lämmastiku allikaks on siin sageli veel linnukolooniad
Skandinaavia poolsaarega eraldatud. Meie merre sattus viiger umbes kümme tuhat aastat tagasi, kui jääliustike kahanedes sai Läänemerest paariks aastatuhandeks Atlandi ookeani osa.Arktiliste merede asukana on viigri meeliselupaigaks rüsijää, kus loomad veedavad suurema osa aastast. Elupaigana eelistavad nad saarte ja rannikujoone poolt hästi liigendatud rannikumerd. Suvel võivad moodustada suurtel kividel või klibustel laidudel väikesi lesilaid. 4 TOITUMINE Viigerhülge toidueelistused määrab põhimõte - vähese vaevaga ruttu priskeks. Peatoiduseks on seega kergelttabatav parvekala või siis rammusad väiksemad põhjakalad ja koorikloomad, kelle püüdmine nõuab vähe pingutusi. SIGIMINE, ARENG 5 Viigerhüljes poegib pärast 9..
kuni steppideni,idaskuni Jaapani saarteni, Põhja-Aafrikas, Põhja-Ameerikas, Gröönimaal ja Islandil. Lõuna suunas ulatub levila Pakistani ja Nepaalini, Põhja-Ameerikas 30° põhjalaiuseni. Harilik kadakas kasvab sageli lagedatel aladel mere ääres, loopealsetel, nõmmedel, soostunud aladel jm. Muldadest on kadaka kasvukohtades sageli esindatud paesed loomullad, happelised liivmullad. Mõnel pool, näiteks Kassari klibustel rannanõlvadel, on kadakas üllatavalt elujõuline ja katab kogu maapinna tiheda kadakametsaga. Selles kohas ei paista tiheda okastiku vahelt õieti valgust maapinnale ja niimoodi tõrjub kadakas välja kõik teised taimed. Et selle juhtumist takistada, korraldab näiteks Eesti Looduse Fond igaastaselt läänerannikul ja saartel kadakaharvendustalguid. Kadakal eristatakse nelja alamliiki. Eestis on levinud kadaka tavaline alamliik Juniperus communis communis.
Rannikutaimed Merihein, penikeeled, hanihein, heinmudad, pilliroog, kõrkjad jt. kõrgemad taimed piirduvad tavaliselt madalate riimveeliste lahtedega. Ainsana võib avameres leida vaid meriheina - meie aladel leidub teda rohkesti Saare- ja Hiiumaa ümbruses. Merihumur Merihumur on mereranna taim, kes on mõnevõrra teistsugune kui enamik meie taimi. Ta kasvab eelkõige liivastel ja klibustel rannikutel. Ta on lihakate lehtede ja vartega ning tugeva juurestikuga nagu kõrbetaimed, kuna rannas on tavaliselt kuum päike ja ilma veevarudeta kuivaks merihumur lihtsalt ära. Kasutatud kirjandus http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/laanemeri.htm Loodusgeograafia 9. klassile, I osa. Eestist Euroopasse, lk 56-57 http://www.epl.ee/artikkel/415849 http://www.fimr.fi/et/tietoa/artikkelit/eliot/et_EE/2437/ http://sudoku.postimees
perforata · Perekond kesalill · 20-80 cm · Taim on erilise lõhnata, õisik keskelt lame, seest täis.(võib sassi minna teekummeliga ja karikakraga) · Õitseb juunist-oktoobrini · Kasvab prahipaikadel, kesal, põldudel umbrohuna Harilik soolikarohi Tanacetum vulgare · Perekond soolikarohi · 30-110 cm, mürgine · Taim hõõrumisel iseloomuliku aromaatse lõhnaga · Õitseb juuli-september · Kasvab klibustel rannikutel, kuivadel tee- ja põlluservadel Harilik puju Artemisia vulgaris · Perekond puju · 30-190 cm · Kasvab kogumikena, varred on jäigad, lehed iseloomuliku puju lõhnaga, pealt tumerohelised alt valged ja viltjad. · Õitseb juuli-september · Kasvab jäätmaal,prahipaikadel, söötidel, rannikul Voolme-ristirohi Senecio jacobaea · Perekond ristirohi · 30-90 cm, mürgine · Tugeva püstisevarrega taim,
Ta on kuni 3 m pikk ja 300 kilo raske. Hülgepojad on valged, nõnda on neid nende lastetoas - jääpangal - raske märgata. Soojadel talvedel on hülged sunnitud poegima laidudel ja saartel, kus valges kasukas hülgepojad on kerge saak kiskjatele. (Looduseheli) Hallhüljes http://miksike.ee/docs/referaadid2005/laanemeri9_ester.jpg Viigerhüljes - Elupaigana eelistavad nad saarte ja rannikujoone poolt hästi liigendatud rannikumerd. Suvel võivad moodustada suurtel kividel või klibustel laidudel väikesi lesilaid. (Eesti Selgroogsed) Viigrid on hästi kohastunud eluks jäätunud merel ja hoiavad lahti hingamisauke. Poegivad ainult jääl (näiteks rüsijääkoobastes) ning püsivad kevadel viimaste jääpankade läheduses. Viigrid toituvad kalades ja meres elutsevatest selgrootutest. (Vikipeedia) Asustab põhjapoolkera meresid ning mujal maailmas ka mõningaid mageveekogusid. Eestis kohtab viigerhülgeid palju harvemini kui hallhülgeid
Tema levikupiiriks lõuna poole on peamiselt jää olemasolu ja püsimise aeg. Ta elab ka Saima ja Laadoga järves ning Läänemeres. Sinna on ta jäänud viimase jääaja reliktina. Arvukus Eestis Eesti rannikuvetes elab alla 4000 viigerhülge Elupaik ja -viis Elupaigana eelistavad nad saarte ja rannikujoone poolt hästi liigendatud rannikumerd. Suvel võivad moodustada suurtel kividel või klibustel laidudel väikesi lesilaid. Toitumine Toituvad kaladest ja vähilaadsetest ning limustest. Peamise toidu moodustavad kalad. Sigimine Innaaeg on neil kevadel märtsist maini. Tiinus kestab 9...10 kuud. Poegib jää peal asuvas lumekoopas veebruaris-märtsis. Tavaliselt on pesakonnas üks, haruharva rohkem poegi. Areng Poeg on sündides kaetud pika koheva karvaga, mis püsib paar
Üleminekuliseks sisemaaluidetele on liiv-vareskaera - luide-aruheina kooslus. Liivarandadel kasvavad ka kauni välimusega kaitstavad taimeliigid rand-ogaputk ja rand-seahernes ning veidi tagasihoidlikuma ilmega rand-orashein . Veeriseliste, klibuste ja kaljuste randade taimekooslused - on väikese liikide arvuga ja hõredad. Kõige haruldasem neist on rand-kesakanni - taani merisalati kooslus, mida leiduv vaid Osmussaarel ja Vilsandi Rahvuspargis. Klibustel rannavallidel on sage merikapsa kooslus, kivistel ja veeriselistel randadel randkressi kooslus. Veekogud: Järved: Eestis on ligi 1200 rohkem kui ühehektarilise pindalaga järve. Kokku võtavad nad enda alla enam kui 2130 km2 ehk 4,8% kogu Eesti pindalast. Suurema osa järvede kogupindalast hõlmavadPeipsi, Võrtsjärv ja Narva veehoidla, väikejärvede all on vaid 176 km2 ehk 8,5%. Looduslikke järvi on tuhatkond ja nad paiknevad võrdlemisi
annaabi.ee 
