pidada, et kõiki parameetreid ei uuendata reaalajas, vaid nende uuendamise kirus sõltub hetkel käsitletavate parameetrite hulgast. Rikkeotsingu mõõtmisega On juhuseid, kus rikkekood ei näitagi või viitab valele rikkekoodile, rikkekood tuleb üle kontrollida mõõtmise teel. Mõõtmist tuleb alustada töötava seadise toitepinge- ja maandusahelate pingelangude kontrollimisega. Elektriahela kõige tõhusamaks mõõtmiseks on otse juhtploki klemmidelt. Toitevoolu ja maanduse kontrollimine Kõige mõtekam on kontrollida ostsilloskoobiga. Käigukasti juhtploki toitepinget ja maandust on otstarbekas mõõta mootori tühikäigul ja sisselülitatud käigu korral. Hädareziimil, kus elektrilist juhtimist ei toimu tuleb toitepinge ja maanduse kontrollimiseks kasutada isatarbijat(näiteks ühendada juhtploki asemele hõõglamp). Mõõtmise juures tasub meeles pidada, et mõõtmiste ajal peab vooluring olema suletud.
E (V) U (V) I (A) R () Rsise () 30 U U E -U I = , sellest R = = RSISE = = R I I E I = = R + RSISE Järeldus: 1. Kuidas tekib elektriahelas vool? 2. Selgitada, millega ja kuidas mõõdetakse elektriseadme klemmidelt elektimotoor- jõudu (allikapiget) nung kuidas klemmipinget? 3. Mida nimetatakse elektromotoorjõuks (allikapingeks)? Mida nimetatakse klemmipingeks? 4. Selgitada, kas elektriahelas saab esineda vool ilma pingeta? 5. Selgitada, kas elektriseadme klemmidel saab olla pinge ilma vooluta? 8 LABORATOORNE TÖÖ NR. 4 Eesmärk: õppida tundma tarbijate jadaühendust ning selle
näituse põhjal? 9. Formuleerige Ohmi seadus. 10. Millest oleneb elektrijuhi takistus ja kuidas saab seda arvutada? 11. Kuidas muutub juhtme takistus temperatuuri muutudes? 12. Miks tekib juhtmes pinge- ja võimsuskadu? 13. Selgitada, millest oleneb elektriahelas voolu suurus? Tuua näiteid. 14. Millisteks energia liikideks muudetakse elektriseadmetes elektrivoolu? 15. Selgitada, millega ja kuidas mõõdetakse elektriseadme klemmidelt elektromotoorjõudu (allikapinget) ning kuidas klemmipinget? 16. 3.3.1 Formuleerige Kirchhoffi seadused. Kirrchoffi I seadus: Hargnemispunkti ehk sõlme suunduvate elektriahela harude voolutugevuste algebraline summa võrdub hargnemispunktist väljuvate harude voolutugevuste algebralise summaga. Esimese Kirchhoffi seaduse teistsuguse sõnastuse järgi võrdub suvalisse hargnemispunkti ehk sõlme koonduvaetahela harude voolutugevuste algebraline summa nulliga, kus
kontrollida. Mõõtmist tuleb alustada töötava seadise toitepinge- ja maandusahelate pingelangude kontrollimisest. Autole mõjub töötamise ajal väga palju erinavaid välismõjusid: vibratsioon, kiiresti muutuv temperatuur, niiskus, tolm jne. Välismõjudele on kõige tundlikumad elektrijuhtmed koos pistikutega. Kõige kiirem ja tõhusam meetod elektriahela kontrollimiseks on mõõtmine otse juhtploki klemmidelt. 39. Tutvu EOBD ja OBD2 diagnoosisüsteemi rikkekoodidega. Mille järgi on võimalik ära tunda käigukastile viitavaid rikkekoode? Tavaliselt on käigukastide rikkekoodid vahemikus P07xx ... P08xx. 14 15 6. Tehnohoole ja rikkeotsing Automaatkäigukastidel esineb sageli rikkeid kus on väga raske määrata, kas rikke
vooluringi? Põhjenda ühendamise viisi. 7.Elektromotoorjõud (allikapinge), sisepingelang ja pinge. 1. Mida on vaja elektromotoorjõu tekitamiseks? 2. Mida nimetatakse elektromotoorjõuks (emj.)? 3. Kuidas emj. tähistatakse, mis ühikutes mõõdetakse? 4. Millal on emj. üks volt?Kuidas pinget tähistatakse, mis ühikutes mõõdetakse? 5. Mida tehakse kestva voolu saamiseks vooluahelas? 6. Kuidas mõõdetakse emj. ja kuidas pinget toiteallika klemmidelt? 7. Millal saavad emj. ja pinge olla võrdsed (või ei saa)? 8. Kas vool saab olla ilma pingeta? Tuua näide. 9. Kas pinge saab olla ilma vooluta? Tuua näide. 10. kV = ... V; 11. 1 mV = ... V; 12. 1µV = ... V 8.Elektrivool. 1. Kuidas liigitatakse ained sõltuvalt nende võimest juhtida elektrivoolu? Selgitada. 2. Millised ained on elektrivoolu juhid? Tuua näiteid. 3. Millised ained on elektriisoleer materjalid? Tuua näiteid. 4
Põltsamaa Ametikool Automaatkäigukastid A3 Alvar Müür Kaarlimõisa 2010 1. Ülevaade automaatkäigukastidest 1.1Automaatkäigukastide liigid Automaatkäigukastid muudavad ülekandearvu ehk käike, nagu nimigi ütleb, automaatselt, ilma autojuhi sekkumiseta. Tänapäeva automaatkäigukaste võib jaotada kolme rühma: a) astmeteta, ehk CVT variaatorkastid; b) elektromehaanilise käiguvahetusega käigukastid; c) hüdraulilise käiguvahetuse ja planetaarülekannetega käigukastid. Automaatkäigukastide eeliseks on nende kasutamise mugavus ja suurem sõiduohutus. Autojuht väsib vähem ja ülekandearv muutub koos sõidutingimustega. Hüdrotrafo väldib mootori ja jõuülekande ülekoormamise. Automaatkäigukastide puuduseks võib pidada sidurite läbilibisemisest ja lisandunud elektrienergia vajadusest tin...
on suurem mõõtemehanismismi nimivoolust kasutatakse mõõtepiirkonna laiendeid sunde. mehaanilisele karakteristikule 2. Et käivitusmähis pöörleb nüüd sünkroonselt staatori magnetväljaga (S=0), Vahelduvvooluringis aga voolutransformaatoreid. siis ei indutseerita selles elektromotoorjõudu ja vool käivitusmähises on null. Kui aga töömasina Voltmeetri näidu saab tema klemmidelt st ühendada voltmeeter rööbiti tarbija või generaatoriga. Voltmeetri takistusmoment läheb suuremaks momendist Mmax, siis langeb mootor sünkronismist välja- satume uuesti takistus peab olema palju suurem kui tarbija, millega ta on ühendatud, sest muidu mõjub tema asünkroonsele karakteristikule 1. Käivitustakistus Rk valitakse 10...15 korda suurem ergutusmähise juurdeühendamine mõõdetavale pingele
arvutivõrgu kaitsmiseks nii äkiliste voolukatkestuste kui ka liigse tu- gevusega elektrivoolu eest. UPS suudab tavaliselt toidet tagada kuni pooleks tunniks. Kui UPS hakkab koormust toitma akudelt, infor- meerib ta sellest kasutajat lühikeste piiksudega. Kui aga akud on tüh- jenenud niivõrd, et energiat jätkub veel paariks minutiks, informee- rib UPS sellest pideva heliga, mida ei saa välja lülitada. Katkematu toite allikas toimib ka filtrina, mis tähendab, et väljun- di klemmidelt saadav pinge on vabastatud võimalikest häiringutest (ülepinge, pingelangus jmt). Foto 19. Katkematu toite 1.5. Emaplaat ja sellega seonduv allikas: all sisend, ülal kuus väljundit 1.5.1 Emaplaat ja tugikiibistik
180 m/ps. Pikkadeks loetakse neid kaableid. mille pikkus įįĮetab teatud kriitilist pikkust ļr, (l, ļķ.). 1) . Ī ,', t ' 'f į Į.r _ ' 1.4) 2 kt"ts l,. on impulsi esifrondi kestrrs. Piki kaablit leviv impulss peegeldr.rb sel juhul kaabli lõpust (s. o. mootori klemmidelt) ajaintervalli Į,l2 pärast tagasi ja peegeldunud impulss .iõuab vaheldi klemmidele pärast ajaintervalli t,.' Pärast teist peegeldr-rmist Įisandub peegeldunuci impulss esialgsele inrpulsile. Icleaalse peegeldunrise pūuĮ tõuseb pinge väär1us võrreldes esialgse impulsi tipp-pingega kuri 2 korda. Tegeli peegeldumistegul krrs^ nlootori klemmidel arr,,utatakse valemiga : "reJm k.
annaabi.ee 
