Leidsid 10 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "KLAMÜÜDIA". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
ravimata, klamüdioos, klamüüdia, kaia, teder, mikroorganism, haigustekitaja, tekkes, limaskestapõletik, bartoliini, suurenev, moodustis, peenisel, sõlmekesed, haavandid, palavik, seedehäired, nahalööve, silmalaupõletik, konjunktiviit, limase, rasedal, vastsündinu, antibiootikumid, ravikuurKlamüüdia Marianne Martinov K108 Haiguse olemus Sagedasti esinev sugulisel teel leviv haigus. Tekitajaks on rakusisene parasiit - Chlamydia trachomatis. Kuna haigustekitaja hävineb kuivamisel, temperatuuri muutudes, ei ole klamüdioosi võimalik nakatuda saunalaval, ühist tualetti kasutades jne. Pooltel juhtudest võib klamüüdia esineda kaebusi tekitamata. Arsti juurde pöördumata võib haigus jääda avastamata. Kaebused võivad olla ka lühiaegsed, nii et nakkust kandev inimene võib neid mitte oluliseks pidada. Nakkuse saamisest haiguse avaldumiseni kulub keskmiselt 3-14 päeva. Haiguse sümptomid. Emakakaelapõletik avaldub rohkenenud limasmädase vooluse tekkes. Emaka limaskestapõletik võib avalduda tsükliväliste veritsuste ja vahekorrajärgsete kontaktverejooksudena .
mil nad said ravitavaks antibiootikumidega. Hepatiit B (haigus, mis arenedes osutub väga tsiseks), vastu on juba kaua aega olemas ka kaitsev vaktsiin. Tänapäeval on kardetavaim STD AIDS, kuna selle vastu pole suudetud luua ei ravimit ega ennetavat vaktsiini. Erinevate hinnangute kohaselt nakatub maailmas suguhaigustesse igal aastal 330 miljonit inimest. Levinuimad on trihhomonoos (120 miljonit nakatunut), järgneb klamüüdia (50 miljonit) ja gonorröa (25 miljonit). Praegusel hetkel HIV-i nakatunud inimeste arvu hinnatakse 42 miljonile. Nakatumine STD-sse toimub peamiselt seksuaalse vahekorra ajal, mil terve limaskest satub otsesesse kontakti haigust kandvate kehavedelikega (nagu seemne- ja tupevedelik). Enamus suguhaigused, eriti herpesviirused, levivad ka oraalseksi, suudlemise vi intiimse puudutamise läbi (jällegi läbi nakkust kandvate kehavedelike). Ka ema vib oma sündimata vi vastsündinud last nakatada
sagedasemaid nahahaigusi üldse. Haigus algab puberteediea alguses (tüdrukutel veidi varem kui poistel), kestab 5-10 aastat ning paraneb tavaliselt peale 25.eluaastat, kuid vahel püsib ka kauem. Aknet esineb poistel ja tüdrukutel võrdse sagedusega, kuid raskeid vorme(umbes 10%) on rohkem meestel. Näo haaratuse tõttu on akne suureks kosmeetiliseks probleemiks, mis tekitab noortele palju psühhosotsiaalseid raskusi. Haigus on ravitav, kuid ravi on pikaajaline. Akne tekkes on palju põhjuseid: pärilikkus, rasueritus- ja rasunäärmete sarvestumishäired, hormonaalsed nihked, bakterid jne. 7 Suguhormoonide toimel suureneb rasueritus ja rasunäärmete ummistumise tulemusena tekivad rasukorgid e. Komedoonid. Propionibacterium acnese - aknet teket soodustava bakteri vohamisel lisanduvad põletikulised sõlmed ja mädakolded. Pärilikkus. Noorukitel, kelle vanemad põdesid noorena aknet on suurem tõenäosus haigestuda
Suguhaigused · on sugulisel teel edasiantavad haigused · esmased sümptomid tekivad põhiliselt suguorganite piirkonnas või selles kehaosas. · Neid haigusi on väga palju ja mõned on isegi ka elule ohtlikud. · Paljud haigused on mittenähtavad. · Eestis esineb kõige rohkem trihhomonoosi, järgnevad klamüdioos, gonorröa ja bakteriaalne vaginoos. Suguhaiguste hulka võiba ka lugeda süüfilist. · Haigused võik jaotada kahte rühma, ühte iseloomustaks tüüpiline mädane või limajas mädane eritis, trihhomnoosi puhul on see vahutav, klamüdioosil limane. · Teise rühma moodustavad haigused, mida iseloomustab haavandite teke. Eestis on sellistest haigustest kõige rohkem herpest ja süüfilist. Herpes on selline haigus, kus tekkib 3 6 päeva
Bakterid mõmm :) 05/06 Staphylococcus aureus üldist. G(+), katalaas(+). Liikumatud. Anaeroobsed/fakultatiivsed anaeroobsed. Koloniseerivad nahka, limaskesti. Ainus koagulaasi tootev stafülokokk. Sisenemisvärat: hingamisteed, vigastatud nahk. virulentsus. Pinnaproteiinid: epiteeli fibronektiinile kinnitumiseks. Proteiin A: seob mittespetsiifiliselt antikehi, segab opsonisatsiooni. Peptidoglükaan, teihhoiinhapped aktiveerivad komplementi, põhjustavad põletikku: teihhoiinhape seostub fibronektiinile, on endotoksiinilaadne, pg tagab osmootse stabiilsuse, on leukotsüütide kemoatraktant, inh-b fagotsütoosi. Kihn (polüsahhariidne) on antifagotsütaarne. Rakuga seotud koagulaas tekitab fibriiniklombi, PMN ei pääse juurde, kokid agregeeruvad. Katalaas(+). Fibrinolüsiin lahustab fibriiniklombi levik organismis. Lipaas lõhustab rasunäärmete lipiide. Nukleaas. Beetalaktam
1/3 paraneb hästi ja 1/3 on püsivad sümptomid ja viimasel kolmandikul muutub haigus krooniliseks. Reniit e nohu, nina-neelupõletik jt?RHINITIS, RHINOPHARYNGITIS: ülemiste hingasmisteede katarr. Tavaline nohu ehk nina-neelupõletik ehk äge nasofarüngiit. Viiruslik nakkushaigus. Sümptomid tekivad pigem organismi IMS vastureaktsioonist nakkusele kui viiuste kahjustavast mõjust kudedele. Kui välja ei ravi jäävad kõrvalurke väikesed kanalid läbitungimatuks ja haigustekitaja seab end koduselt sisse. Lapsele rohuks hea nolostrum. Nohu tüsistused: baac infusiit, neelupõletik või keskkõrva põletik. Vajalik sekreetide väljutamine mereveega loputamine, kalanhoe mahl. Antibiootikumid ei avalda mingit mõju viirusinfklektsioonidele ja ei avalda mingit toimet viirustle, mis põhjustavad nina neelupõletikku. Zn ja C võtmine kui nohu tahab tulla aitab kiirendada paranemist. Mitte kasutad limaskesta kuivatavaid rohte-muidu krooniline nohu. Laryngitis-kõri põletik
shigelloos, koolera Vektorite abil - malaaria, puukentsefaliit, borrellioos, zoonoosid Transplatsentaarselt - HIV, HepB, CMV Infektsioonhaiguse patogeneesi astmed 1. Mikroobi kohtumine peremeesorganismiga 2.Kinnitumine peremeesorganismi rakkudele 2.Invasioon (lokaalne ja generaliseerunud levik organismis) 3.Kudede ja rakkude kahjustamine 4.Organismi kaitsemehhanismide vältimine 5.Eraldumine makroorganismist Patogeensus ja virulentsus Patogeensus/patogeen mikroorganism, mis on võimeline esile kustuma infektsioonhaigust Virulentsus patogeensusse kvantitatiivne aste, infektsiooni esilekutsumise tõenäosus Adhesiivsus Invasiivsus Toksigeensus Virulentsusfaktor mikroobi komponendid (nt. geenid) või tema poolt produtseeritud ained, mis vahendavad tema poolt esilekutsutud kahjustust Mikroobide patogeensust määravad omadused Adhesioonivõime - P- fimbriad võimelised seostuma urotrakti epiteeliga (uropatogeenne E.coli). Polüsahhariidkapsel - S
TERVE NAINE KONSPEKT ÕE- JA FÜSIOTERAAPIA ERIALA I KURSUSE TUDENGITELE KOOSTAJA: DR. PILLE VAAS TARTU TERVISHOIU KÕRGKOOL TARTU 2006 1 Sisukord: 1. Naise elukaar. Naise eluperioodide iseloomustus 2. Naise reproduktiivanatoomia ja -füsioloogia 3. Seksuaalfüsioloogia 4. Seksuaalne ja reproduktiivne tervis. Pereplaneerimine ja kontratseptsioon 5. Raseduse füsioloogia 6. Raseduse diagnoosimine 7. Raseduse kulu jälgimine 8. Normaalne sünnitus 9. Vastsündinu 10.Sünnitusjärgne periood 2 I Naise elukaar. Naise eluperioodide iseloomustus. Naise eluperioodid jagunevad järgmiselt: 1. Lapseiga: sünnist kuni suguküpsusperioodi saabumiseni 2. Sugulise küpsemise periood: 10.-16.eluaasta, saabub esimene menstruatsioon 3. Suguküpsusperiood: fertiilne- e. reproduktiivne iga, 15.-45.eluaastani 4.
....48 9. Molekulaarsed meetodid mikroorganismide samastamiseks ja iseloomustamiseks.............63 10. Elektroforees. Viroloogiline diagnostika.................................................................................71 2 Mikrobioloogilise diagnostika põhiskeem 1 A. Uuritav materjal Materjali valik toimub vastavalt haiguse patogeneesile, s.o. haigustekitaja võimalikule lokalisatsioonile organismis. B. Mikrobioloogiline diagnoosimine 1. Algmaterjali mikroskoopiline uurimine. Eesmärk: mikroorganismi morfoloogia kindlaksmääramine ja organismipoolse põletikulise reaktsiooni olemasolu määramine. Klinitsistile antakse orienteeriv vastus. Algma- terjal kantakse esemeklaasile, fikseeritakse leegil või alkoholiga, värvitakse vastavalt otsitavatele mikroorgani-
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
annaabi.ee 
