Toodete puhul tuleb jälgida kasutusjuhendit ja märke. Hoidmiseks külmikus ja sügavkülmas. Sobivad kasutamiseks mikrolaineahjus tavalises-ja elektriahjus. Värviline klaas vananedes muudab klaasi tooni. Raskestipurunevad klaasid-klaasi tugevamaks muutmiseks pannakse klaasi traatarmatuur. Valmistatakse nt autoaknaid. Tripleksklaas, mille pragunemisel ei lenda klaasikillud laiali, vaid jäävad sitke keskmise kihi külge. Keemiliselt vastupidavad klaasid-laboratooriuminõud Klaaskeraamika e. Sitall(silikaat+kristall) tehakse seina-ja põrandaplaate. Kvartsklaas on väga kallis ja rabe, sellepärast valmistatakse sellest ainult väikeseid nõusid.
Maatriksi koostise järgi eristatakse: - metallmaatriksiga (MMKM) - plastmaatriksiga (PMKM) - keraamilise maatriksiga (KMKM) - süsinikmaatriksiga (SMKM) Armeerivate elementide kuju järgi liigitatakse: - pulbrilise armatuuriga - diskreetse või pideva kiudarmatuuriga - kihtstruktuuriga 14. Tehnokeraamika liigitus koostise, kasutusvaldkonna järgi: —ehituskeraamika: tellised, katusekivid —tarbekeraamika: sanitaartehnika, portselan- ja fajansstooted —klaas ja klaaskeraamika: klaastooted, kuumutus- ja optikaseadmed —tehnokeraamika: tänapäevased tööriista- ja eriomadustega konstruktsioonimaterjalid Tehnokeraamika üldised eelised ja puudused: Tehnokeraamika üldised eelised: —suur kuumus- ja termopüsivus (keemilise koostise stabiilsus) — korrosioonikindlus —suur kõvadus ja kulumiskindlus —väike tihedus Tehnokeraamika üldised puudused: —väike painde- ja tõmbetugevus (300...500 MPa) —suur haprus —
3.4.14.Happekindel keraamika Kasutatakse keemiatööstuse seadmete vooderdamiseks, vundamentideks, põrandateks jms. 3.4.15.Tehniline keraamika On tekkinud koos uute tehnikaaladega nagu tuumafüüsika ja -energeetika, raketi- ja kosmostetehnika jms. Lähteainetena kasutatakse puhtaid oksiide, silikaate, boriide; karbiide. Metallkeraamika. Metallkeraamiks keemiline koostis on varieeruv ja iga aastaga pikeneb matallkeraamiliste materjalide nimistu. 3.4.16.Klaaskeraamika Silikaatsete sulamite uurimine on olnud aluseks rea uute materjalide saamisele. Käesoleval ajal klaas-, kivi ja räbumaterjalide kõrval ka klaaskeraamika e. sitallid. Sitallid on spetsiaalselt väljakristalliseeritud klaas - keemiline koostis lähedane klaasile. Sitallideks nim. materjale, mida saadakse klaasisulami reguleeritud kristallumisel. Mitmetes riikides kasutatakse silikaatklaasi või sitalli asemel klaaskeraamika või polükeraamika mõistet. On keemiliselt püsivad. Haprad
kosmosetööstuses, meditsiinis, toidu- ja keemiatööstustes ja elektroonikatööstustes jne. Tehnokeraamika all mõeldakse rasksulavate ühendite baasil saadud tööriista- ja eriomadustega konstruksioonimaterjale. Sellega eristatakse tehnokeraamika ehituskeraamikast (tellised, põrandaplaadid, drenaazitorud jt) ja tarbekeraamikast (fajanss-, portselan- savinõud jt). Tehnokeraamika kuulub keraamika kasutusotstarbe järgi ühte alarühma: 1. Klaasid 2. Klaaskeraamika 3. Traditsiooniline keraamika (savi-, portselankeraamika) 4. Tehnokeraamika (insenerikeraamika) 5. Tsement ja betoon 6. Kivimid ja mineraalid 4. Tehnokeraamika liigitamine Tehnokeraamilisi materjale liigitatakse mitmeti. Enamtuntud on liigitamine keemilise koostise ja kasutusalade järgi. · Kasutusotstarbe järgi Kontstruktioonikeraamika jaguneb : ( kasutatakse autotööstuses,kosmosetööstuses,tekstiilitööstuses, printerites,metallilõikamise tehnikas jne.)
. Tavalist klaasi kasutatakse aknaklaasina, klaastaarana, jne. Klaasi lähteained on: räniliiv, sooda, potas, lubjakivi, booraks jm. Klaasisordid: sulatatud kvarts, kvartsklaas, boosilikaatklaas, aknaklaas, klaaskiud, optiline klaas, klaaskeraamika. Klaasid ei oma kindlast sulamistemp. Kuumutamisel muutuvad järjest pehmemaks ja voolavamaks.. Suurem osa klaasi vormimise operatsioone teostatakse tööpunkti ja pehmenemispunkti vahel- töötlemispiirkond. Temp sõltub klaasi sordist
14. Kuidas saadakse reljeefklaasi? Üks valtsipool on vastava reljeefiga. 15. Millest koosneb lamineeritud klaas? 16. Millest koosneb armeeritud klaas? 2-st klaasikihist, mis on poolsulatatud, mis pressitakse kokku. 17. Kuidas saadakse turvaklaasid? Kahe klaasi vahele pannakse turvakile. 18. Karastatud klaasi painutustugevus? 19. Kuidas puruneb karastatud klaas? Purunedes killud muutuvad nürinurkadeks. 20. Muud klaastooted? Klaastorud, klaaskeraamika, klaasplokid jne. BITUUMENMATERJALID 1. Mille poolest erineb bituumenmaterjal mineraalsetest sideainetest? Ei kannata temperatuuri tõusu ja aja jooksul vananeb, muutub hapraks. 2. Bituumenmaterjali kasutuskohad. Katuse kattematerjalid, teede pindamisel, immutamiseks, metallide korrosiooni kaitseks, värvide-, lakkide valamisel. 3. Bituumenmaterjali koostis. Õli 45-60%, vaiku 13-42%. 4. Milline on kõige kvaliteetsem bituumen?
Materjal on dielektrik. 14.Anorgaanilised klaasid. Klaasidetailide valmistamine. Anorgaanilised klaasid peavad sisaldama vähemalt ühte klaasimooduvstavat oksiidi, tavaliselt SiO2. Peale selle sisaldavad nad ka teisi oksiide: CaO, Na2O jne. Tavalist klaasi kasutatakse aknaklaasina, klaastaarana, laboriklaasina jne. Klaasi lähteained on: räniliiv, sooda, potas, lubjakivi, booraks jm. Klaasisordid: sulatatud kvarts, kvartsklaas, boosilikaatklaas, aknaklaas, klaaskiud, optiline klaas, klaaskeraamika. Klaasid ei oma kindlast sulamistemp. Kuumutamisel muutuvad järjest pehmemaks ja voolavamaks. Klaasidel ei toimu hüppelist mahu muutu. Suurem osa klaasi vormimise operatsioone teostatakse tööpunkti ja pehmenemispunkti vahel- töötlemispiirkond. Temp sõltub klaasi sordist. Klaasidetailide valmistamine: lähtematerjalid sulatatakse koos. Kui on vajalik läbipaistvus, siis peab klaasimass olema homogeenne ja mullivaba. Detailide valmistamiseks kasutatakd:
kerge töödelda 5. Klaaskiud 55 16 15 10(+4MgO) Kergelt kiududeks tõmmatav 6. Optiline klaas 54 1 (+37 PbO+8K2O) Suure tiheduse ja Läätsed jm murdumisnäitajaga 7. Klaaskeraamika 70 18 (+4,5TiO2 Toidunõud +2,5Li2O) Klaasid kui mittekristalsed materjalid ei oma kindlat sulamistemperatuuri. Kuumutamisel muutuvad nad järjest pehmemaks ja voolavamaks, kuni näivad vedelad. Üks erinevus kristalsete ainete ja klaaside vahel on veel see, et klaasidel ei toimu tahkumisel hüppelist mahu muutu.
kerge töödelda 5. Klaaskiud 55 16 15 10(+4MgO) Kergelt kiududeks tõmmatav 6. Optiline klaas 54 1 (+37 PbO+8K2O) Suure tiheduse ja Läätsed jm murdumisnäitajaga 7. Klaaskeraamika 70 18 (+4,5TiO2 Toidunõud +2,5Li2O) Klaasid kui mittekristalsed materjalid ei oma kindlat sulamistemperatuuri. Kuumutamisel muutuvad nad järjest pehmemaks ja voolavamaks, kuni näivad vedelad. Üks erinevus kristalsete ainete ja klaaside vahel on veel see, et klaasidel ei toimu tahkumisel hüppelist mahu muutu
eraldi ja pressitakse poolsulas olekus kokku. Külgede sisepinnad on reljeefsed, seetõttu lasevad läbi ainult hajutatud valgust. Klaasplokkidest laotakse valgust läbilaskvaid seinu. 9. Profiilklaastooted võivad olla karpraua või karbikujulise ristlõikega . Nende sisepind on kergelt sooneline, lasevad hajutatud valguse. Klaasprofiile kasutatakse valgust läbilaskvate seinte, aknaavade, katusakende ja teiste avade täiteks. 10. Klaaskeraamika saadakse klaasisulami reguleeritud kristalliseerumisel. On väga tugevad tooted. Sellest on tehtud seina- ja põrandakatteplaate.
Tasandab toote pinna ebatasasused ja erinevused toote ja glasuuri termilises paisumises. Tulekindel on keraamika, millest valmistatud tooted püsivad sulamata >=1580°C juures. Tööstsulikud küttekolded, ahjud jne. samott-tellised valmistatakse lahjadest savidest, põletatakse kuni täieliku paakumiseni. Samoti sisaldus samott-tellises tav 30-70%. Tehniline keraamika- lähteainena kasut puhtaid oksiide, silikaate jt. Metallkeraamika keemiline koostis on varieeruv. Klaaskeraamika- ehk sitall on spetsilaalselt väljakristaliseeritud klaas- keemiline koostis lähedane klaasile. Keemiliselt püsiv,habras, mehaaniliselt tugevam kui klaas, kõva ja kuulmiskindel. Sanitaartehniline keraamika tooted kuuluvad põhiliselt peenkeraamika toodete alla. Tooraineks on tulekindlad savid, kaloiin, kvarts, päevakivi. Toodetakse lobrimenetlsusel, valatakse kuiva kipsvormi, milesse imendub osa veest. Toortoote niiskus 20%. Kuivatatakse, Glasuuritakse ja põletatakse
· Lehtklaas · Ornamentklaas reljeefse mustriga · Armeeritud metallvõrguga klaas · Poleeritud klaas 12 · Tripleksklaas · Uvioolklaas · Klaasplokid, valmistatakse silikaatklaasist · Profiilelemendid U-kujulise läbilõikega toorklaasist elemendid · Dekoratiivsed pinnakatteklaasid · Klaastorud · Mullklaas · Klaasvatt · Klaaskristallilised materjalid ehk klaaskeraamika Eriomadustega klaasid. Karastatud klaas · Termiline karastamine Valmislõigatud lehtklaasi lehed kuumutatakse 650o C-ni ja jahutatakse kiiresti suruõhuga. Klaasi pindmised kihid jahtuvad kiiremini ja sisemised aeglaselt, seetõttu tekivad pindmises kihis surve- ja seesmises tõmbepinged. On püsivam temperatuurimuutuste suhtes, kõrgem tulepüsivus. On püsivam temperatuurile, säilitab mehaanilised omadused 300o C juures. Purunedes puruneb peenteks kildudeks
kerge töödelda 5. Klaaskiud 55 16 15 10 (+4MgO) Kergelt kiududeks tõmmatav 6. Optiline klaas 54 1 (+37 PbO+8K2O) Suure tiheduse ja Läätsed jm murdumisnäitajaga 7. Klaaskeraamika 70 18 (+4,5TiO2 Toidunõud +2,5Li2O) Klaasid kui mittekristalsed materjalid ei oma kindlat sulamistemperatuuri. Kuumutamisel muutuvad nad järjest pehmemaks ja voolavamaks, kuni näivad vedelad. Üks erinevus kristalsete ainete ja klaaside vahel on veel see, et klaasidel ei toimu tahkumisel hüppelist mahu muutu (joon 8-18). Klaasistumistemperatuuril (seal
SiO2. Peale selle sisaldavad nad ka teisi oksiide: CaO, Na2O, K2O, Al2O3 jt. Tavalist klaasi kasutatakse aknaklaasina, klaastaarana, laboriklaasina, optiliste läätsede valmistamiseks, klaaskiu valmistamiseks jne. Klaasi lähteained on: räniliiv (SiO2), sooda (Na2CO3), potas (K2CO3), lubjakivi (CaCO3), booraks (Na2B4O7) jm. Sulatatud kvarts,Kvartsklaas,Boorsilikaatklaas,Aknaklaas,Klaaskiud,Optiline klaas,Klaaskeraamika. Klaasid kui mittekristalsed materjalid ei oma kindlat sulamistemperatuuri. Kuumutamisel muutuvad nad järjest pehmemaks ja voolavamaks,kuni näivad vedelad. Üks erinevus kristalsete ainete ja klaaside vahel on veel see, et klaasidel ei toimu tahkumisel hüppelist mahu muutu (joon 12-18). Klaasistumistemperatuuril Tg (seal muutuvad rabedaks) toimub ainult väike kalde muutus. Joonisel 12-19 on esitatud mõnede klaasisortide viskoossuse
(näiteks vannid, paadid) tootmiseks, kõvenemine toimub ruumitemperatuuril. Pihustamismeetod - sideaine ja kiudude segu pihustatakse vormile Vormimine vaakumkoti abil - selle meetodi korral surutakse käsitsi asetatud materjalikihid kokku elastse vaakumkoti abil, kasutades vaakumit. Kerimine e. mähkimine - kasutatakse tsisternide ja mahutite valmistamiseks. Üldiselt kasutatakse ringja või ovaalse ristlõikega toodete valmistamiseks. 8.Tehnokeraamika, klaaskeraamika Tehnokeraamika liigitus koostise (oksiid-, mitteoksiid-, segakeraamika) ja kasutusotstarbe järgi. Tehnokeraamilisi materjale liigitatakse mitmeti. Enam kasutamist on leidnud liigitamine keemilise koostise ja kasutusalade järgi. Keemilise koostise järgi jaotatakse tehnokeraamika kolme gruppi: a)Oksiidkeraamika -Al2O3 -MgO -ZrO2 -SiO2... b)Mitteoksiidkeraamika - karbiidid - nitriidid - boriidid - silitsiidid c)Segakeraamika
Mõned klaasisordid, nende koostis ja kasutamine 1) Sulatatud kvarts: >99,5% SiO2, kasutatakse tiiglid, konteinerid. 2) Kvartsklaas: 96% SiO2, 4% B2O3, laboriklaas. 3) Boorsilikaatklaas: 81% SiO2, 3,5% Na2O, 2,5% Al2O3, 13% B2O3, laboriklaas, toidunõud. 4) Aknaklaas: 75% SiO2, 16% Na2O, 5% CaO, 1% Al2O3, 4% MgO, aknaklaas. 5) Klaaskiud: 55% SiO2, 16% CaO, 15% Al2O3, 10% B2O3, 4% MgO. 6) Optiline klaas: 54% SiO2, 1% Na2O, 37% PbO, 8% K2O, läätsed. 7) Klaaskeraamika: 70% SiO2, 18% Al2O3, 4,5% TiO2, 2,5% Li2O, toidunõud. Klaasid ei oma kindlat sulamistemperatuuri. Kuumutamisel muutuvad järjest pehmemaks ja voolavamaks, kuni näivad vedelad. Klaasidel ei toimu hüppelist mahu muutu. Joonisel on väga olulised punktid: 1) Sulamispunkt – viskoosus on umbes 10 Pa·s – muutub vedelaks 2) Tööpunkt – viskoosus on 1000 Pa·s – võimalik töödelda klaasimassi 3) Pehmenemispunkt - viskoossus on 5·106 Pa·s – hakkab deformeeruma
Leelismetallide oksiidid alandavad klaasi sulamistemperatuuri (vahemikus 700 900 OC), kuid halvendavad ka isolatsiooniomadusi. Isolatsiooniomaduste parandamiseks lisatakse leelismetalle sisaldavatele klaasidele raskmetallide oksiide. Spetsiaalsed klaasisordid on sellised, mida saab kokku joota metallidega. Nad kannavad selle metalli nimetust, millega neil on võrdne joonpaisumistegur (metallidel on üldiselt suur joonpaisumistegur). Tuntumad on plaatinaklaas, molübdeenklaas ja volframklaas. Klaaskeraamika on kristalliseerunud klaas, mida saadakse kristallisatsioonitsentrite sisseviimisel klaasimassi. 3.2.6 Keraamilised materjalid Keraamilisteks nimetatakse materjale, mis on valmistatud savi või temaga sarnaste materjalide baasil. Savi põhikomponent on kaoliin Al2O3 ·2SiO2 ·2H2O ehk Al2(Si2O5)(OH)4. Savi on väga plastiline materjal. See on tingitud tema kihilisest ehitusest (joonis 3.6). Keraamilistest materjalidest detailide valmistamisel tuleb neid kuumutada kõrgel temperatuuril.
alati sama keeduprotsess (juhul kui on sama keedunõu) Pliidiplaatide puhastamine 1. Gaasipliit - eemalda restid ning puhasta email sobiva puhastusainega - puhasta malmrestid 2. Malm - puhasta malmplaadid traat- või mõne muu tugeva harjaga - puhasta emailpind sobiva puhastusainega (nõudepesuaine) - malmplaadi ümber olevaid roostevabast teraste rõngaste vahed puhasta hambatiku abil 3. Klaaskeraamika - vähese määrdumise korral pühi niiske lapiga - määrdunud pliiti puhasta spetsiaalse või mitteabrasiivse puhastusainega ning puhasta 30 hiljem majapidamispaberiga - kinnitunud mustus eemalda kaabitsa ehk varrega varustatud ziletitera abil NB! Klaaskeraamilise pliidi juures hoidu kuuma soola või suhkru sattumisest kuumale pliidi pinnale ning teravate ja raskete esemete kukkumisest pliidipinnale.
Reljeefklaasid saadaksa valtsimise käigus. Armeeritud klaas, 2 klaasilehte poolsulasolekus surutakse kokku, keskele jäetakse armeeritud võrk. Lamineeritud klaas koosneb kahest klaasilehest, mille vahel on laminaadikiht (PVBkiht) klaasitükid jäävad purunemisel kluge. Karastatud klaas horisontaal karastuse meetodil klaasi tugevus 5 kordistub. Turvaklaas puruneb ümarnurgelisteks tükikesteks. Värviline klaas kallid MUUD KLAASTOOTED: Klaaskeraamika Klaasblokid, ruudu kujulised, Mõõdud Ameerika süsteem Euroopa süsteem: põhi ruut 190x190(240x240), paksus 80 mm/100 mm Viimistlusmaterjalid: värvmaterjalid, kleepmaterjalid, plaatmaterjalid LIIMID SÜNTEETILISED vaikliimid, PVA LOODUSLIKUD, kliister(tapeet),tärklisest. · Kaseliinliim piimavalkudest, kraanulid,( e. külmliim), lahustatakse külmas vees. · Maalriliim e. nahaliim, lahustatakse kuumas vees
Tähtis tööstusliku kui ka laboratoorse aparatuuri valmistamiseks. Lisatakse lähteainetele booraksit(Na2B4O7), mis suurendab klaasi soojusjuhtivust ja vähendab paisumistegurit. Sisaldavad kuni 10% B2O3. Saab valmistada märksa paksemaid ja ka vastupidavamaid nõusid. Keemiliselt vastupidavad klaasid pind lahustub hapetes ja leelistes vähem, valmistatakse laboratooriuminõusid, milles tehakse täpseid analüüse. Sisaldavad lisaks veel B2O3, Al2O, ZnO, suhteliselt vähe Na2O, K2O. Klaaskeraamika on nii mehhaaniliselt, termiliselt kui ka keemiliselt vastupidav. Optilised ja kristallklaasid optilistest klaasidest tehakse läätsi, prismasid ja teisi optiliste seadmete osi, peavad olema väga läbipaistvad, täiesti mullide vabad, väga ühtlane, suurema murdumisnäitajaga. Jagunevad kroonklaasid( n alla 1,6) mille n võimalik tõsta BaO abil ja flitklaasid (n 1,6-1,9), saab tõsta PbO sisaldusega. Seega ka raskem. Aitab ka Na2O täielik asendamine K2O- ga(raskem)
karastatud klaas klaasi kuumutatakse natuke üle klaasistumistemp-i ning jahutatakse kiiresti, kuid ühtlaselt õhuvoolus. Kuumutamisel kaob suur osa esialgseid pingeid, kiirel jahtumisel tekib küll uusi, kuid need on nüüd jaotunud ühtlasemalt. Karastamine kordistab vastupidavust, purunedes tekivad nüride servadega killud. Liites 2 karastatud klaasi plastmassi kihi abil saadakse tripleksklaas, mille pragunemisel ei lenda klaasikillud laiali. Klaaskeraamika (sitallid) 30-95% on kristallilises olekus, valmistamisel kuumutatakse lähtematerjali tükk aega allpool sulamistemp-i, viiakse kristallisatsioonitsentrid(nukleaatorid) eraldi sisse(nt Cu, Ag,Au, fosfaadid, TiO2 jne). Tegemine vajab mitmeid tunde ning sitall on alati vähem läbipaistev kui tavaline klaas. Omadused sõltuvad kristallilise ja amorfse osa vahekorrast. Mitu korda vastupidavam löögile ja paindele, hea soojusjuhtivus, väike
Klaasprofiile käsutatakse valgust läbilaskvate seinte, aknaavade, katusakende ja teiste avade täiteks. Profiilide vahelised vuugid täidetakse mingi hermeetikuga. Klaastorusid toodetakse tõmbamise või valtsimise teel. Nad on metalltorudest siledamad ja keemiliselt vastupidavamad. Puuduseks on nende haprus. Klaastorusid käsutatakse peamiselt mitmesuguste kemikaalide juhtimiseks. Nad taluvad siserõhku 0,4...0,7 MPa. Klaastorusid ühendatakse kummimuhvidega või äärikühenditega. Klaaskeraamika (sitall) saadakse klaasisulami reguleeritud kristalliseerumisel. Amorfse klaasi asemel saadakse peenekristalliline klaas. Sitalltooted on väga tugevad (paindetugevus kuni 350 N/mm 2). Sitallist on tehtud seina- ja põrandakatteplaate. Sitalli on tehtud ka räbust (räbusitall).
Nende sisepind on kergelt sooneline. Klaasprofiile kasutatakse valgust läbilaskvate seinte, aknaavade, katuseakende, teiste avade täitmiseks. Profiilidevahelised vuugid täidetakse mingi hermeetikuga. Klaastorud. Need on metalltorudest siledamad ja keemiliselt vastupidavamad. Puuduseks on see, et klaastorud on haprad. Klaastorusid kasutatakse seal, kus on tegemist mitmesuguste kemikaalidega. Klaastorud ühendatakse kummimuhvidega või äärikühenditega. Klaaskeraamika ehk sitall. Sitalltooted on väga tugevad. Sitallist on tehtud seina- ja põrandakatteplaate. 235 ---------------------------------------------------------------------------------------------------- Kordamine: 1. Mis on klaasi peamisteks tooraineteks? 2. Nimeta lehtklaasist tooteid. 3. Mida peab arvestama lehtklaasi hoidmisel ja transportimisel? 4. Kuidas saadakse jääklaasi? 5
annaabi.ee 
