Mainitud segu on ajalooliselt tuntud kuningveena, mille avastasid alkeemikud. Nimetus tuleneb hapete segu omadusest reageerida metallide kuninga kullaga. Palju hiljem avastati, et keemilises mõttes on tähelepandamatu seleenhape reageerib ka kullaga ja viib kulla lahusesse. Kullaga reageerib ka kloor; tekib kuldkloriid, tähtsaim kullaühend. Kui kuldkloriidisse toimida ammoniaagiga, tekib paukkuld, mis plahvatab väga kergesti. Kuldkloriidi kasutatakse ka värviliste klaaside saamisel, sest klaasimassile lisatud kuldklorrid annab värvivarjundeid heleroosast purpurpunaseni. Punast rubiinklaasi kasutatakse fotonduses, signalisatisoonis, dekoratiivklaasina. Pärast seda, kui saksa päritoluga vene füüsik M. H. Jacobi leiutas 19. sajandi keskel galvanosteegia ja -plastika, hakati esemeid kuldama elektrivooluga. Elektrolüütiliselt on võimalik saada täiesti ühtlase paksusega kullakihti. Kihi värvus oleneb lisanditest. Kui elektrolüüdis on lisandiks vasktsüaniid, saadakse
messingtraati. Fenoplastid võivad olla veekindlad, kuumuskindlad, happekindlad, suure löögisitkusega ning elektrit mittejuhtivad materjalid. 9. Klaas Klaaside liigitus · Pudeli ja aknaklaas klaas mis sisaldab 70% räni , kuni 10 % - CaO; kuni 2% - MgO; kuni 2 % alumiiniumoksiidi; kuni 15% - Na2O. Pudeliklaasil tumepruun värvus on tingitud Fe(III) ühenditest ja rohekas värvus Fe(II)ühenditest. Kui lisada manaanioksiidi siis saadakse klaasile teisi värve. · Kuumuskindel klaas klaasimassile lisatakse booraksit- Na2B4O7. Klaasil suureneb soojusjuhtivus ja väheneb paisumistegur. Sellest klaasist saab valmistada suure paksusega esemeid. Suure soojusjuhtivuse tõttu ühtlustub eseme temperatuur kiiresti ja klaasese ei purune. · Keemiliselt vastupidav klaas keemiliselt vastupidavasse klaasi lisatakse booraksit, alumiiniumoksiidi Al2O3, tsinkoksiidi ZnO. Selles klaasismassis ei tohi olla Na2O ja K2O. · Optilised klaasid klaasid milledel valguskiire murdumisnäitaja on suurem
MnO2 reageerib sulatamisel metallioksiidiga, moodustades manganitte e mangaate(IV). (MO*MnO2, MO*2MnO2, MO*3MNO2, MO*5MnO2, milles M on leelismuldmetall). MnO2 reageerimisel kontsentreeritud leeliste lahustega moodustub sinise värvusega lahus, milles on ioonide Mn3+ ja Mn5+ ekvimolekulaarne segu, sest neis tingimustes on Mn(IV)- ühendid termodünaamiliselt ebapüsivad. MnO2 rakendatakse keemialaboris katalüsaatorina näiteks KClO3 lagundamisreaktsioonil. Tehnikas lisatakse MnO2 klaasimassile lehtklaasi saamisel. Klaasivalmistuse toorainetes esinevate raualisanite tõttu saadaks rohelise või kollaka värvusega klaas. MnO2 toimel muutub klaas värvusetuks, sest raud(II)ühendid oksüdeeruvad raud(III)ühenditeks. Mn2O3 katalüüsib linaseemneõli katalüütilist oksüdatsiooni õhuhapniku mõjul, mispuhul õli kuivab. Seepärast kuulub MnO2 õlivärvideskasutatava värnitsa (sikatiivi) koostisesse. MnO2 katalüütilisel toimel
(1400*C), kus kulgevate reaktsioonide tulemusena moodustuvad keeruka koostisega silikaadid, mille struktuuris esinevad silikaatide SiO44- tetraeedrid. Tavalise klaasi koostist väljendab lihtsustatud valem, milles elemendid esitatakse oksiididena: Na2OCaO6SiO2. Kui sooda asemel kasutada potast (K2CO3), saadakse raskemini sulav klaas. Kristallklaasi tootmisel on tooraineteks liiv, potas ja plii(II)oksiid. Värviliste klaaside saamiseks lisatakse klaasimassile oksiide, näiteks koobalt(II)oksiidi kasutamisel saadakse sinine klaas, kroom(III)oksiidi puhul roheline klaas. Tsemenedi lähteained on lubjakivi ja savi. Lubjakivi ja savi segatakse koos veega lorbiks, mille põletamisel pikkades pöörahjudes moodustub tsemendiklinker. Tsemendiklinker on mitmesuguste kaltsium- ja alumiiniumsilikaatide segu, mida tavaliselt väljendatakse oksiidide kujul. Tsemendiklinkri jahvatamisel saadakse tsement. Tsemendi, liiva ja kruusa segamisel saadakse betoon
kõik füüsikalised omadused igas suunas ühesugused. ühendid, millel puudub korrapärane 3- mõõtmeline struktuur ja mis võivad võtta suvalise kuju.Puudub kristallvõre; ei voola; omavad kindlat kuju; Mehaaniliselt suhteliselt tugevad; Pole kindlat sulamistemperatuuri. Nt. klaas, polümeerid 76. Klaas (sh fiiberklaas ja värviline klaas)- koostis, liigitus. Peamine koostisosa SiO2 , pudeli, akna, kuumuskindel, optiline, karastatud klaas Värviline klaasi Metalli-ioonide lisamine klaasimassile Fiiberklaasi - saadakse viskoosses olekus klaasist filamentide väljatõmbamisel 77. Kristallvõrede tüübid: aatom-, molekul- ja ioonvõre. Aatomvõre- sõlmpunktides aatomid, seotud kovalentse sidemega (teemant, SiO2); Molekulvõre- sõlmpunktides elektriliselt neutraalsed molekulid, seotud nõrkade van der Waalsi jõududega (jää, tahke He, CH4, O2, CO2, P4, S8); Ioonvõre- sõlmpunktides vahelduvad katioonid ja anioonid, seotud elektrostaatiliste jõududega (NaCl, CaBr2, K2SO4, soolad);
74. Klaas (sh fiiberklaas ja värviline klaas)- koostis, liigitus. Peamine koostisosa SiO2 , pudeli, akna, kuumuskindel, optiline, karastatud klaas 66. Lahuse külmumistemperatuuri langus (graafik ja Värviline klaasi Metalli-ioonide lisamine klaasimassile selgitus). Fiiberklaasi - saadakse viskoosses olekus klaasist filamentide väljatõmbamisel Lahuse külmumistemperatuur on madalam puhta lahusti külmumistemperatuurist 75. Kristallvõrede tüübid: aatom-, molekul- ja ioonvõre.
selgitus). Peamine koostisosa SiO2 , pudeli, akna, kuumuskindel, optiline, karastatud Lahuse külmumistemperatuur on madalam puhta lahusti klaas külmumistemperatuurist Värviline klaasi Metalliioonide lisamine klaasimassile Fiiberklaasi saadakse viskoosses olekus klaasist filamentide 67. Difusioon. väljatõmbamisel Difusioon aineosakeste soojusliikumisest tingitud protsess, mis viib kontsentratsioonide ühtlustumisele süsteemis. 75. Kristallvõrede tüübid: aatom-, molekul- ja ioonvõre.
} Sitall (silikaat+kristall)-talub kõrgeid temperatuure <1000 oC } Kvartsklaas- kõrge temperatuur <1400 oC, raske töödelda, puruneb kergesti, keemiliselt püsiv, valgust läbi laskev, väike soojus- ja elektrijuhtivus. Fiiberklaas - on klaas fiibri (kiu) kujul. Saadakse viskoosses olekus klaasist filamentide väljatõmbamisel. Nt klaasvill Värviline klaas - Metalli-ioonide lisamine klaasimassile Cr2+ sinine; Cr3+ roheline; Co2+ roosa; Mn2+ oranz; Fe2+ sinine-roheline ; Kolloidosakeste lisamine; Värviliste kristallide lisamine Egiptuses sarlakpunane klaas- lisati punast Cu-oksiidi. 77. Kristallvõrede tüübid: aatom-, molekul- ja ioonvõre. Aatomvõre- sõlmpunktides aatomid, seotud kovalentse sidemega (teemant, SiO2);
löögisitkusega ning elektrit mittejuhtivad materjalid. Klaas Klaaside liigitus · Pudeli ja aknaklaas klaas mis sisaldab 70% räni , kuni 10 % - CaO; kuni 2% - MgO; kuni 2 % alumiiniumoksiidi; kuni 15% - Na2O. Pudeliklaasil tumepruun värvus on tingitud Fe(III) ühenditest ja rohekas värvus Fe(II)ühenditest. Kui lisada manaanioksiidi siis saadakse klaasile teisi värve. · Kuumuskindel klaas klaasimassile lisatakse booraksit- Na2B4O7. Klaasil suureneb soojusjuhtivus ja väheneb paisumistegur. Sellest klaasist saab valmistada suure paksusega esemeid. Suure soojusjuhtivuse tõttu ühtlustub eseme temperatuur kiiresti ja klaasese ei purune. · Keemiliselt vastupidav klaas keemiliselt vastupidavasse klaasi lisatakse booraksit, alumiiniumoksiidi Al2O3, tsinkoksiidi ZnO. Selles klaasismassis ei tohi olla Na2O ja K2O.
löögisitkusega ning elektrit mittejuhtivad materjalid. Klaas Klaaside liigitus · Pudeli ja aknaklaas klaas mis sisaldab 70% räni , kuni 10 % - CaO; kuni 2% - MgO; kuni 2 % alumiiniumoksiidi; kuni 15% - Na2O. Pudeliklaasil tumepruun värvus on tingitud Fe(III) ühenditest ja rohekas värvus Fe(II)ühenditest. Kui lisada manaanioksiidi siis saadakse klaasile teisi värve. · Kuumuskindel klaas klaasimassile lisatakse booraksit- Na2B4O7. Klaasil suureneb soojusjuhtivus ja väheneb paisumistegur. Sellest klaasist saab valmistada suure paksusega esemeid. Suure soojusjuhtivuse tõttu ühtlustub eseme temperatuur kiiresti ja klaasese ei purune. · Keemiliselt vastupidav klaas keemiliselt vastupidavasse klaasi lisatakse booraksit, alumiiniumoksiidi Al2O3, tsinkoksiidi ZnO. Selles klaasismassis ei tohi olla Na2O ja K2O.
Aasta jooksul toodab selline tehas keskmiselt 6000 km klaasi laiusega kuni 3 m. Floatprotsessi kasutuslitsents on müüdud rohkem kui 40-le tootjale Klaasist valmistatud erinevad tooted : Toonitud klaas Musterklaas Mattklaas Lamineeritud klaas Peegel Karastatud klaas Toonitud klaasid Toonitud klaaside tootmisprotsess on samasugune nagu kirkal Float – klaasil Soovitud tooni andmaks lisatakse klaasimassile täiendavalt metallioksiide Musterklaas Musterklaaside ehk dekoratiivklaaside valmistamise tehnoloogia on sarnane floatklaasi tootmisele Ühe etapina pressitakse mehhaaniliselt klaasi pinnale muster Musterklaas laseb läbi valgust, aga varjab selle taga olevat kõrvaliste pilkude eest Põhilisteks kasutuskohtadeks on uksed , aknad ja vaheseinad . Lamineeritud klaas
Keemiliselt vastupidav klaas ( ei sisalda Na2O, K2O) Optiline klaas – suur murdumisnäitaja Kristallklaas – suur murdumisnäitaja Karastatud klaas – karastamise teel saadud Tripleks klaas – 3 kihiline, karastatud klaasikihtide vahel plastmassikiht Sitall – talub kõrgeid temperatuure Kvartsklaas – raske töödelda, puruneb kergelt, keemiliselt püsiv, väike elektri ja soojusjuhtivs Värviline klaas: Metalli-ioonide lisamine klaasimassile Cr2+ sinine; Cr3+ roheline; Co2+ roosa; Mn2+ oranz; Fe2+ sinine-roheline Kolloidosakeste lisamine Au osakesed (10-4g/mL) erineva diameetriga 4-10 nm roosa; 10-75 nm rubiinpunane; 75- 110 nm roheline; 110-170 nm pruun Värviliste kristallide lisamine Egiptuses sarlakpunane klaas- lisati punast Cu-oksiidi Fiiberklaas: - on klaas fiibri (kiu) kujul. Saadakse viskoosses olekus klaasist filamentide väljatõmbamisel
annaabi.ee 
