maa-alune avaus e. reservuaar Fumarool- avaus, kust eralduvad mineraalide rikkad gaasid Mudakuhilad ja mudakatlad- soojad podisevad mudaloigud 8. Kuidas vulkaanipurskeid ennustatakse? Seisumeetriga- registreerib maavärinaid Kallakumõõtjad- vulkaanikoonus paisub enne purskamist Kui eralduvad gaasi-ja tuhapilved ning pinnase temperatuur tõuseb, on see kindel märk, et vulkaan hakkab purskama. 9. Selgita kivimiringet. Selgita kivimite teket ja too näiteid sette-, tard- ja moondekivimitest. Kivimiringe- kivimite ringkäik looduses, kus kivimid liiguvad ühest grupist teise Settekivimid- liivakivi, lubjakivi, põlevkivi, sinisavi, fosforiit, kivisüsi Tardkivimid- basalt, graniit Moondekivimid- marmor, gneiss, kvartsiit 10. Kivimite tundmine: basalt, graniit, pimss, obsidiaan, kivisüsi, põlevkivi, liivakivi, lubjakivi, gneiss, marmor, kvartsiit
Maavärina magnituudide skaala on logaritmiline (nt 5-magnituudise maavärina võimsus on 10 korda suurem 4-magnituudisest) Teab maavärinate ja vulkanismiga kaasnevaid nähtusi ning nende mõju keskkonnale, inimesele ja majandustegevusele Vulkaanilise päritoluga pinnas on väga viljakas tänu mineraalainete kõrgenenud sisaldusele. Kuuma vett kasutatakse energiaallikana. Hävitab inimeste kodusid. Maavärinad laastavad linnasid. Teab kivimite liigitamist tekke järgi ja selgitab kivimiringet; tunneb ära lubjakivi, liivakivi, graniidi ja basaldi ning teab nende tähtsamaid omadusi ja toob näiteid kasutamisest. Moondekivimid. Kui kivimid satuvad maapõues suure rõhu ja kõrge temperatuuri kätte, siis nende kristalliline ehitus ja koostis muutuvad ja tekivad moondekivimid. Moondekivimid võivad tekkida nii tardkivimitest, kui ka settekivimitest.Moone toimub alati enam-vähem tahkes kivimis.Moondekivimites võib tihti märgata nii kristalle, kui ka vöödilist kihilisust
3 kuni 80 km paksune, koosneb tahketest kivimitest. vahevööd, Ulatub kuni 2900 km sügavusele, koosneb plastilistest ja tahketest kivimitest. tuuma; Välistuum ulatub 5100 km sügavusele, vedelatest kivimitest. Sisetuum ulatub Maa tsentrini 6371 km sügavusele ja on tahke. 8. selgitada kivimite tekkeviise, tuua nende kohta näiteid, Kivimid jaotatakse kaheks - 1) tardkivimid, näiteks graniit ja obsidiaan 2) settekivimid, näiteks paekivi. kirjeldada kivimiringet; 9. iseloomustada erinevaid laamade liikumise viise (5); 1) Kahe mandrilise laama põrkumine 2) Ookeanilise- ja mandrilise laama põrkumine 3) Kahe ookeanilise laama põrkumine 4) Laamade küljetsi liikumine 5) Lahknemine 10. võrrelda kiht- ja kilpvulkaane; Kihtvulkaan - Tekivad mandritel ja laamade sukeldumisvööndites, toituvad graniitsest magmast, mõõtmetelt väiksemad kui kilpvulkaanid. Kilpvulkaan - Kerkivad ookeanist, toituvad enamasti basaltsest
Laavavoolud (võivad viia tulekahjudeni) Vulkaanilised gaasid lendavad atmosfääri (õhusaaste) Vulkaaniline tuhk (samuti õhusaaste) Lõõmpilvete teke – püroklastilised voolud (võivad tekitada tsunamisid kuna liikumiskiirus on väga suur)) Mudavoolude teke Maavärinad – purustused – maalihked Geisrid Kliimamuutused 7. Selgita kivimiringet. Too näiteid sette-, tard- ja moondekivimitest. Kivimid moodustuvad, hävinevad või muutuvad ehituselt pidevas kivimite ringes. Kui sulanud kivimid jahtuvad, moodustuvad tard- e. magmakivimid. Kui kivimeid Maa pinnal lained tükkideks peksavad, jää purustab või teised kivimid peeneks hõõruvad või kliima tõttu murenevad jne, siis nende osakesed settivad kihtidena( NB! Litifikatsioon), moodustades settekivimeid. Sügaval Maa
põrkumine, kahe ookeanilise laama põrkumine) ning kontinentaalse rifti ja kuuma täpi piirkonnas; 4. teab vulkaanide tekkepõhjusi, levikut ning võrdleb neid kuju ja purske iseloomu järgi; 5. teab maavärinate tekkepõhjusi, levikut ja nende tugevuse mõõtmist Richteri skaala abil; 6. teab maavärinate ja vulkanismiga kaasnevaid nähtusi ning nende mõju keskkonnale, inimesele ja majandustegevusele; 7. teab kivimite liigitamist tekke järgi ja selgitab kivimiringet; tunneb ära lubjakivi, liivakivi, graniidi ja basaldi ning teab nende tähtsamaid omadusi ja toob näiteid kasutamisest; 8. analüüsib maavarade kaevandamisega (karjäärides ja allmaakaevandustes)kaasnevaid sotsiaalseid ja keskkonnaprobleeme; 9. teab maalihete tekkepõhjusi ja võimalikke tagajärgi; MÕISTED PEDOSFÄÄR 10. iseloomustab ja võrdleb keemilist ja füüsikalist murenemist, teab murenemise tähtsust looduses ja selle mõju inimtegevusele; 11
Varjeeruva värvusega(helevalgest mustani), omane voolutekstuur, suhteliselt pehme, reageerib hapetega. Kasutatakse ehitusmaterjali ja dekoratiivkivina. GNEISS sisaldab peamiselt kvartsi ja päevakivi. Iseloomulik vöödiline välimus, vähem vastupidavad keemiliselt ja ilmastikule ning suurema veeimavusega, kui graniit. Kasutatakse ehituses, disainis, sisekujunduses ja paljudel muudel rakendusaladel. 2) teab kivimite liigitamist tekke järgi ja selgitab kivimiringet. Kivimid jagatakse: 1) tard(magma)kivimid. 2) moondekivimid. 3)settekivimid Tardkivimid tekivad sulaainese (magma) jahtumisel ja kristalliseerumisel. Tarkivimid jagunevad veel omakorda kaheks: 1)Süvakivimid tarduvad maakoores mitmesuguse suuruse ja kujuga lasunditena. Levinud süvakivimid on graniit, granodioriit, dioriit, gabro, peridotiit, süeniitjne. 2) Vulkaanilised e. purskekivimid tekivad aga maapinnal vulkaanide kaudu välja voolanud laavast
vedelast välistuumast. Maa tuuma ümbritseb vahevöö. Vahevöö on kõige paksem kiht, ulatub umbes 2900 km sügavuseni. Vahevöö jaguneb ülemiseks ja alumiseks vahevööks. Kõige välimine kest on maakoor. Maakoor on õhem ookeanide all ja paksem mandrite kohal.< 3) Milline seos on murenemisel mullatekkega ? Murenemisel tekivad lähtekivimid milles hakkab kogunema mullatekkeks valik tolm ja niiskus. 4) Euraasia kaart PILET 3 1) Kirjeldage kivimiringet Kivimiringe on ainete liikumine litosfääris ja Maa sügavamate kihtide vahel. Kivimiringe on järjestikuste protsesside ahel, mis hõlmab kivimite moodustumist, murenemist ja moondumist, nt kulutustel, murenemisel ja settimisel muutuvad moondekivimid settekivimiteks ja settekivimid muutuvad moondekivimiteks soojuse ja rõhu muutumise tõttu. 2) Millised tegurid soodustavad füüsikalist murenemist ? Füüsikalist murenemist soodustavad temperatuuri kõikumine, kuna päikese
Soojusseirel mõõdetakse satelliitidelt infrapunakiirguse sensoritega vulkaani koonuse pinna temperatuuri ja jälgitakse maapinnalt põhjavee seisundi muutusi. Seismilistel vaatlustel registreeritakse vulkaanialuse magma liikumist tingitud maavärinate sagedust ja intensiivsust. Vulkaani kraatri kohal mõõdetakse õhu SO2 ja CO2 sisaldust. Samuti mõõdetakse maapinna kõrguse muutumist, vulkaani tipu kerkimist ja nõlvade kaldenurka. 9. Selgita kivimiringet vt joonist tvs. Selgita kivimite teket ja too näiteid sette-, tard- ja moondekivimitest. Kivimiringe on pidev tard-, sette- ja moondekivimite moodustumise, murenemise ja moondumine protsess, mille liikumapanevaks jõuks on laamtektoonika. Tardkivmid tekivad Maa süvakoore ja vahevöö kivimite ülessulamisel moodustuva tulivedela kivimassi ehk magma kristalliseerumisel. Struktuur sõltub suurel määral magma tardumise kiirusest
2. Kirjelda Maa sfääre kui süsteeme staatilisuse ja dünaamilisuse seisukohast. PILET nr 3 3. Kust pärineb enamiku looduslike süsteemide energia? PILET nr 7 1. Kust pärineb energia, mis on aluseks Maa välisjõududele ja koos millise jõuga see energia põhjustab veeringe? 4. Millise energia mõjul liiguvad liustikud? 5. Kuidas määratletakse säästev areng? 6. Kuidas saadakse teavet Maa siseehituse kohta? 2pilet 7. Kirjelda Maa siseehitust. PILET nr 5 8. Kirjeldage kivimiringet. PILET nr 6 9. Kuidas jaotatakse kivimid nende tekke alusel? 1pilet 10. Mille poolest erineb mandriline maakoor ookeanilisest maakoorest? PILET nr 4 11. Miks on mandriline maakoor vanem kui ookeaniline? PILET nr 8 12. Millistes Maa sfäärides on meie teadmiste põhjal kivimaines sulas või plastilises olekus ja mille põhjal me seda järeldame? 13. Millised tähelepanekud ookeanipõhja uurimisel viisid laamtektoonika teooria sõnastamiseni? 14
Mandriline maakoor on paksem, kergemate kivimitega, vanem, väiksema tihedusega kui ookeaniline maakoor. MM on sette-, moonde-, ja tardkivimid. OM on sette- ja tardkivimid (basalt) 2. Iseloomusta teket ja too näiteid: a. Tardkivimid - magma kristalliseerumisel, nt. basalt ja graniit b. Moondekivimid - tard- või settekivimite moondumisel suure rõhu ja temperatuuri juures sügaval maa sees, nt. kilt c. Settekivimid - kruusa, liiva, savi kuhjumisel, nt. lubjakivi ja liivakivi 3. Kirjelda kivimiringet 4. Eesti geoloogiline ehitus joonise põhjal mis kivimikihid, mis ajastul tekkinud joonis 5. Kuidas erinevad Eesti ja Skandinaavia kivimikihid? 6. Tunda Eestile tüüpilisi kivimeid (neid, mida tunnis vaatasime, esitlus Teras) Liivakivi, lubjakivi, graniit, amfiboliit, gneiss, neugrundbretsa, gabro, kukersiit, fosforiit, graptoliitargilliit, sinisavi, purd- ja karplubjakivi, dolokivi 7. Mis on laamad ja miks nad liiguvad? laam - triivivad plaadid litosfääris
pinnal. Näited: basalt, graniit, gabro. b. Moondekivimid-laamade liikumise käigus satuvad kivimid maakoore sügavamatesse kihtidesse, kus on väga kõrge temperatuur ja rõhk. Näited: basalt, marmor, gneiss c. Setekivimid-tekivad nii veekogudesse kui ka maismaale kuhjunud murenemis-, keemilise settimise või organismide elutegevuse saadustest ehk setetest. Näited: kivisüsi, põlevkivi, liivakivi, lubjakivi 3. Kirjelda kivimiringet. Maakoores liikuvast ja jahtuvast ning tarduvast magmast moodustuvad süvakivimid. Vulkaanide kaudu maapinnale voolanud või pursanud laavast tekivad purskekivimid. Kivimid hakkavad murenema, mille tekkinud murendmaterjal kantakse voolava vee, liustike ja tuulega veekogudesse ja reljeefi madalamatesse osadesse. Ladestunud setted kivistuvad pikkamööda settekivimeiks. Kui temperatuur tõuseb väga palju, hakkavad kivimid üles sulama, moodustate magma. 4
elutegevuse saadustest ehk setetest. Enamasti kihilised, neis leidub loomade ja taimede fossiile ehk kivistisi. Nt. Kivisüsi(tekkinud maismaal taimse materjali mattumisel, mittetäielikul lagunemisel ja kivistumisel, musta värvi); Põlevkivi(pruun kivim kus torkavad silma valged lubiskeletid); Liivakivi(Eestis leiduvad liivakivid on pudedad, puhtast kvartsist koosnev liivakivi on tavaliselt valge) 3. Kirjelda kivimiringet Liikumapanev jõud on laamtetoonika. 4. Eesti geoloogiline ehitus joonise põhjal – mis kivimikihid, mis ajastul tekkinud Aluskord: Kristallilised kivimid (graniit, gneiss jt), kujunes Proterosoikumis Pealiskord: Settekivimid (lubjakivid, liivakivid jt). kujunes Paleosoikumis Pinnakate: Peamiselt kobedad kõvastumata setted (kruusad, liivad, savid) kujunes Kainosoikumis Kvaternaari ajastul
............................. 13 5. teab maavärinate tekkepõhjusi, levikut ja nende tugevuse mõõtmist Richteri skaala abil; ......................... 13 6. teab maavärinate ja vulkanismiga kaasnevaid nähtusi ning nende mõju keskkonnale, inimesele ja majandustegevusele; ........................................................................................................................................ 14 7. teab kivimite liigitamist tekke järgi ja selgitab kivimiringet; tunneb ära lubjakivi, liivakivi, graniidi ja basaldi ning teab nende tähtsamaid omadusi ja toob näiteid kasutamisest; ............................................................... 14 8. analüüsib maavarade kaevandamisega (karjäärides ja allmaakaevandustes) kaasnevaid sotsiaalseid ja keskkonnaprobleeme;....................................................................................................................................... 16 9
annaabi.ee 
