õhus, pinnalained aga piki maapinda epitsentrist eemale nagu veelained vettevisatud kivist. Kehalained Plained Slained levivad keskkonna liikumise suunas levivad keskkonna liikumissuunaga risti kokkusurutavate ja väljavenivate impulssidena deformeerivate impulssidena kivimikeha tihedust muutvad elastsed keha kuju muutvad elastsed deformatsioonid deformatsioonid ei levi vedelas keskkonnas levivad vabalt ka vedelikes maa välistuumas ei levi kiirus 67 km/sek kiirus 33.5 km/sek Pinnalaineid on samuti kahte liiki: Rayleigh' lained panevad maapinna lainetama vertikaalsuunaliselt nagu merepinna,
GEOMOODULID MAA SISEEHITUS Millest sõltub seismiliste lainete liikumise kiirus (3)? Seismiliste lainete kiirus sõltub nende kivimite tihedusest mida nad läbivad. Lainete kiirus muutub, kui ta liigub ühest kivimikihist teise. Sel juhul võib laine murduda või hoopis peegelduda kivimikeha pinnal. Laine, mis levib kõige sügavamate kihtideni, jõuab tagasi pinnakihtideni kui laine mis peegeldub ülemiste kihtide vahelisel pinnal. Laine levimiseks kulunud aeg laineallikas kuni vastuvõtuseadmeni lubab meil arvutada laine peegeldumist esilekutsunud kivimipinna sügavusse. Kõige kiiremini levivad pikilained - kuni 13 km/s. Ristlained on neist aeglasemad kuni 7.3 km/s ja kõige aeglasemad on pinnalained. Lainete saabumisaeg on seotud
Enne purset mägi paisub. 12. Miks tekivad maavärinad? 5 Maavärinad tekivad maakoores või vahevöös aeglaselt tekkinud sisepingete järsul vabanemisel, mis tekivad laamade vastastikmõju tulemusena, piki maakoore murranguid. 13. Seismiliste lainete eri tüübid – kuidas üksteisest erinevad: a. P-lained, ehk pikilained- muudavad kivimikeha tihedust(ruumala); levivad liikumise suunas kokkusuruvate ja väljavenitavate impulssidena. Kõrge sagedus,lühike lainepikkus, levivad nii tahkises kui vedelikus, maapind võngub edasi-tagasi, tekitavad väikesi muutusi maapinnas, maakoores liiguvad kuni 13km/s. b. S-lained, ehk ristlained- muudavad kivimikeha kuju; kivimiosakeste võnkuv liikumine toimub lainetega risti. Kõrge sagedus, lühike lainepikkus, aeglasemad kui
erineb ümbritsevast alast( kõrguse, siseehituse ja tekkeloo poolest) Pinnavormide tekked? Kosmogeensed, endogeensed( vulkaanid, laavaväljad), tektogeensed( tektoonilised) Kaldeera- vulkaani või selle tipu kokkuvarisemisel tekkinud nega. Pinnavorm Nekk- vulkaanilisest kivimist keha Kurrutamine- kivimikihtide lainetaoline paindumine Rike- katkestus kivimkeha pidevuses( lõhed ja murrangud) Lõhe- rike, kus kaks kivimikeha on teineteisest eemaldunud. Liikumine mitteparalleelne Tektoonilised lõhed- esinevad kõvastunud kivimites rööpselt Murrang- rikked, kus kivimiplokid on üksteise suhtes liikunud Eksogeensed- maa välisenergia mõjul tekkinud Glatsiaalsed- mandrijää või liustike kulutav kuhjav tegevus Klimaatiline lumepiir- ala, kus aasta jooksul on võrdne maapinnale langev lume kogus ja sulamisvete ja aurumisega ära kantav sademete kogus Firn ehk sõmerlumi- tihenenud lumi
Lasuv plokk(pind) mittevertikaalse murrangu puhul kõrgemal lasuva murrangu ploki siirdepind. Lamav plokk(pind) mittevertikaalse murrangu puhul allpool asetseva ploki siirdepind 42. Normaalmurrang, kerkemurrang ja (peale)nihkemurrang. Normaalmurrang kivimplokk murrangulõhe peal ehk lasuv plokk on nihkunud piki murrangulõhet allapoole murrangulõhe all asetseva kivimiploki (lamava) suhtes, põhjustades kivimikeha läbilõike laienemist (venituspingete tingimuses). Kerkemurrang lasuv plokk on nihutatud piki murrangu siirdepinda ülespoole (on toimunud kivimikompleksi läbilõike lühenemine) (survepinge tingimustes). Nihkemurrang kui kerkemurrangu siirdepind kallakus on hästi väike (lähedane horisontaalpinnale) nii, et pealpool paiknev plokk on nihutatud peamiselt horisontaalselt lamava ploki peale. 43. Kivimite metamorfismi sisu
seostatakse kivimite elastse tagasilöögiga vahetult peale meteoriidiplahvatust. NT: Kärdla mattunud meteoriidikraater Hiiumaal 3. Mis on kaldeera? Vulkaani või selle tipu kokkuvarisemisel tekkinud negatiivne pinnavorm 4. Mis on nekk? Nekk on vulkaani lõõri täitnud ja vulkaanikoonuse kulumisel sammasja jäänukina säilinud vulkaanilisest kivimist keha 5. Mis on (tektooniline) lõhe? Lõhe on rike kivimeis, mille puhul on toimunud ainult kivimikeha katkemine. 6. Mis on (tektooniline) murrang? Kivimiplokid on üksteise suhtes nihkunud 7. Mis on sünklinaal? Sünklinaal on negatiivne (ehk allapoole suunatud) kurd. 8. Mis on antiklinaal? Antiklinaal on positiivne (ehk ülespoole suunatud) kurd. Põhjalikud vastused (6-10p): 1. Kirjelda maakoore plastilisi ja hapraid deformatsioone. Plastiline deformatsioon- maakoor paindub või muudab vormi ning peale pinge eemaldamist keha ei taasta oma esialgset kuju
mõni meeter kuni 1,5 km) jäänukina säilinud vulkaanilisest kivimist keha Mäestikud: kurrutumine – maasisejõudude toimel kivimikihtide lainetaoline paindumine ja üleskummumine ilma kivimikihtide pidevuse katkemiseta (nn. plastiline deformatsioon) pika aja vältel maakoore suures sügavuses. Peamine mäestike tekke põhjus. antiklinaal – positiivne kurd sünklinaal – negatiivne kurd Maakoore rebendrikked: rike – katkestus kivimikeha pidevuses. Rikked tekivad väga mitmesugustel põhjustel. Enamasti on tegemist ühe kivimikeha liikumisega teise suhtes, mille tõttu tekivad kivimeis pinged, mis lahenevad rikete tekke läbi. Enamasti on rike kaht kivimkeha lahutav pind, mida nimetatakse ka rikkevööndiks. Rikked jagunevad lõhedeks ning murranguteks lõhe – rike kivimeis, kus kaks kivimkeha on teineteisest eemaldunud. Erinevalt
Hilis-Kambriumi ajal asus Baltica kontinent troopikasse Oandu east alates. Nii moodustus meetrist kümnete meetriteni ulatuva paksusega umbes 50 laiuskraadil, kuid juba Kesk- Vasalemma tsüstiidlubjakivi, Tamsalu kivimikeha, mida eristatakse samuti peamiselt Ordoviitsiumiks oli Baltica kontinent jõudnud rõngaspaas, Jaani, Jaagarahu ja Paadla ea paleontoloogiliste tunnuste järgi-ta moodustub umbes 30 laiuskraadi juurde. Kesk-Ordoviitsiumi biohermid koos krinoiidlubjakiviga. vastava elustikutaseme eksisteerimisajal
vahele. Kaljuvoor mandrijää kulutusel aluspõhjakivimitest tekkinud liustiku liikumise suunaline ovaalse põhijoonisega positiivne pinnavorm. Karjäär ehk avakaevandus maavara pealmaakaevandamise koht. Kerogeen kivistunud orgaaniline aine. 21 Kihistik kihistu alajaotus. Kihistu enam-vähem ühtlase koostisega kivimikeha, mille nimetus on tuletatud kohanimest, kus kihistu on esindatud oma tüüpilisel kujul. Klindilaht klindiplatoosse või terrassi lahekujuliselt lõikunud nõgu. Klindineemik klindiplatoosse neemena eenduv osa. Klindiorg klindiplatoosse või terrassi lõikunud org. Klindiplatoo klindiastangu pealne aluspõhjaline platoo. Klindipoolsaar poolsaare kujuliselt klindiplatoosse eenduv osa. Klindisaar klindiplatoost saarena eristuv osa. Klindisaart ülejäänud klindiplatoost
annaabi.ee 
