13.sajandi lõpul. See paiknes enam-vähem praeguse kohal turuplatsi lääneküljel. Esimene raekoda oli kahekorruseline keldritega tellishoone. Selle esiküljel oli sammaskäik, katusel kellaga torn. 16. sajandi lõpul asusid keldrites poed ja viinakelder. Vana raekoda hävis täielikult 1661. aasta paiku. Rootsi võimud alustasid uue Raekoja ehitamist aastal 1688 P.v. Esseni plaani järgi. Praegusega võrreldes asus hoone veidi lõuna pool. See oli ehitatud peamiselt maakivist, kivikatuse keskel seisis kuuekandiline galeriiga torn. Keldris asus vangla, esimesel korrusel vastu turuplatsi poed. Ülemisel korrusel olid linnaasutused ja raetuba. Rootsiaegse raekoja purustasid venelased 1708. aastal ja seda ei suudetudki enam korda teha. Praeguse raekoja kavandas toonane linna ehitusmeister, Rostockist pärit Johann Heinrich Bartholomäus Walter. Nurgakivi pandi raekojale 1782 ja ehkki raekoja pidulik avamine toimus 1786, kestsid viimistlustööd kuni 1789. aastani
Kanna hoolt oma maja katuse eest. Vaata ka, kas katust ümbritsevaid puid oleks tarvis pügada. Puuoksad katusel ja kivide vahel on üks enamlevinud katuse kahjustuste põhjuseid. 5. Kontrolli ohutustarvikuid Redelid ja käigusillad peavad olema kahjustamata ja 100% kindlad. Kui Sul on ka kõige väiksem kahtlus, võta ühendust katusepaigaldajaga, kes saaks anda asjale professionaalse hinnangu. KATUSE SEISUKORD 1.9 Kui kaua katus kestab? Kivikatuse eluiga on umbes 100 aastat, siis hakkab kätte jõudma aeg katusevahetuseks. Metallkatuste puhul loetakse katuse elueaks 20-50 aastat. Katusekivid ise kestavad küll kindlasti kauem, eriti savikivid. Peale 30 aastat vaata oma katus kindlasti kriitilise pilguga üle. Eriti sellele, mis asub katusekivide all. Alati on mõistlik parandus- või vahetustöödega alustada enne kui tekivad kahjustused. Lekkiv katus võib viia tõsiste kahjustusteni terves majas. Pealegi tekivad sellised
tiheduse tõttu savikivi ei sammaldu. Tänu suurele kapillaarsusele imavad kivid kondensvee endasse ja tuulutavad välja. [10, p. 86] 9 Katusekivi valikul tuleb arvestada katuse kaldega. Iga konkreetse katusekivi tüübi jaoks on tootja kehtestanud minimaalse katusekalde. Tuleb olla kindel, et katuse konstruktsioon peab vastu ja vajadusel tuleb seinakonstruktsioone tugevdada, sest kivikatuse mass on üsna suur. [10, p. 86] Savist katusekive toodetakse mitmete profiilidega ja eri värvitoonides. Levinumad neist on [10, p. 84]: Ühe ja kahe lainega S-kivid ehk hollandi tüüpi kivid. On saanud oma nime S- tähelise kuju järgi, neile on iseloomulik sügav, laineline profiil. Kasutatakse katusel, mille kalle on kuni 45 kraadi. On populaarne mõisahoonete ja vanalinna majade restaureerimisel. Valtsi ja topeltvaltsiga kivid
paiknev varaklassitsistliku kujundusega raesaal. Katkematult kulgeva lambrii kohal on seinapind jaotatud halli kunstmarmoriga tahveldisteks malahhiitrohelisel foonil. Tahveldiste ülaosas on stukist ripprätikud, lambriil ja supraportidel loorberi- ja roosivanikud. Ümarservadega lael pilt 15 domineerivad risetimotiivid. Kogu stukkdektoor, mis kohati on kaunis rohmakas, pärineva alteri stukitöökojast. Urniga ampiirstiilis valge kahhelahi ehitati 1835. 1974 sai hoone uue kivikatuse ning remontiti tprn. 1979 restaureeriti peauks ning 1980 taastati raesaali polükroomia. (Raam, Eesti arhitektuur (Tartumaa, Jõgevamaa, Valgamaa, Võrumaa, Põlvamaa), 1999) lk 45-46 Historitsism Tallinna Kaarli kirik Neoromaani stiilis kaarli kiriku ehitamist alustati 1862.aastal ja kuigi kirik õnnistati sisse juba 1870.aastal lõpetati kaksiktornide ehitus alles 1882. Kiriku projekteeris peterburi baltisakslasest arhitekt Otto Pius Hippius, kes kavandas
Tema puudusteks on suur kaal, haprus ja nõuab suurt katusekallet. Katusekivide tüüpe on olnud väga palju, neist enamkasutatavad on S kivi ja valtskivi. Katusekivide orienteeruvad mõõtmed: pikkus ca 400mm, laius ca 200mm ja paksus 10-12 mm. Tähtsamad nõuded katusekividele: · kivid peavad 150mm kõrgust veesammast kinni pidama vähemalt 30min, · otstest toetatud kivi peab taluma vähemalt 70kg koondatud koormust, · kivide külmakindlus 25 tsüklit, · 1m2 kivikatuse kaal märjalt ei tohi olla üle 50 kg, · kivide veeimavus mitte üle 10%, · kivid peavad olema pragudeta, deformatsioonideta, ühtlase struktuuriga ja lubjakivi tükkideta. Peale keraamiliste katusekivide toodetakse ka tsementbetoonkive. Need valmistatakse tsemendi, liiva ja vee segust ja kivistatakse aurutamise teel, kivide pealispind kaetakse värvikihiga. 17 3.2
Paneelide nõuetekohaseks toetamiseks ja monolitiseerimiseks peab müüritise paksus olema vähemalt 200 mm, sisemiste kandeseinte puhul 300 mm. 35 4.7 Näidake skeemidel ja selgitage kuidas tagatakse plekk- ja kivikattega katustel kattealune tuuluts, vältimaks kondensniiskusest tekkivat tarindite märgumist. Tüüpiline näide mittehingava aluskattega plekk- või kivikatuse katusekatte alusest tuulutuslahendusest: Katus tuleb projekteerida nõnda, et oleks välistatud niiskuskahjustuste teke tarinditele. Selleks, et kaitsta katuse kandetarindeid niiskuskahjustuste eest tuleb võimaldada katuse koonstruktsiooni sattunud niiskusel sealt välja kuivada. Tuleb tagada katusekatte alune tuulutus. Katusekatte (kivi, plekk) ja aluskatte vaheline osa ventileerub/kuivab välja sinna sattunud niiskusest tuulutusliistu kanali kaudu. Tuulutusliistu all on aluskate.
enamkasutatavad on S-kivi ja valtskidi. Valtskivid liituvad üksteisega tihedamalt ja katuse tuisukindlus on parem. Katuse harjade katmiseks kasutatakse poolsilindrilise harjakive. Orienteeruvad mõõtmed: pikkus ca 400 mm, laius ca 200 mm ja paksus 10...12 mm. Nõuded katusekividele: 1. kivid peavad 150 m kõrgust veesammast kinni pidama vähemalt 30 min 2. otstest toetatud kivi peab taluma vähemalt 70 kg koondatud koormist 3. kivide külmakindlus 25 tsüklit 4. 1 m2 kivikatuse kaal märjalt mitte üle 50 kg 5. kivide veeimavus mitte üle 10% 6. kivid peavad olema pragudeta, deformatsioonideta, ühtlase struktuuriga ja ilma lubjakivi tükkideta Keraamilised plaadid jagunevad 4 rühma -põrandaplaadid, siseseinaplaadid, fassaadiplaadid ja mosaiikplaadid. Põrandaplaadid vormitakse poolkuiva meetodiga ja põletatakse 1050.. .1100°C juures. Plaadid on enamasti sileda pealispinnaga, harvem ka reljeefse pinnaga (põranda libeduse vältimiseks)
eelkõige antennikinnituste, korstnate, torustike ja katuseluukide juures, vt. Joonis 2.8. Joonis 2.7 Plekk-katuste lekkimise ja lagunemise peamised põhjused: katusekatte korrosioon, lekked valtside ja liidete juurest. Joonis 2.8 Peamised lekkekohad katuste läbiviikude juures: antennikinnitused, katuseluugid, korstnad. 43 Tüüpilisemaks kivikatuse puuduseks on lahtised katusekivid – eraldunud olid nii tavalised kui ka viilukivid, vt. Joonis 2.9. Sellisel juhul jõuab vihmavesi katuselt otse hoonesse ning loob soodsad tingimused tarindite ja konstruktsioonide lagunemiseks. Samas on tegemist ka haldajal endal võrdlemisi lihtsalt lahendatava probleemiga, kui iga-aastaste hoolduste juures tuvastatakse kahjustunud kohad ja need aegsalt parandatakse. Kivikatus on teiste katustega võrreldes üldiselt kõige pikaealisem
a- S-kivi, b – valtskivi, 80 c – harjakivi. Tähtsamad nõuded katusekividele. Kivid peavad 150 mm kõrgust veesammast kinni pidama vähemalt 30 min. Kivi, mis on otstest toetatud, peab taluma vähemalt 70-kilogrammist koormust. Kivid peavad olema külmakindlad. Ühe m² märja kivikatuse kaal ei tohi olla üle 50 kg. Kivide veeimavus ei tohi olla üle 10%. Kivid peavad olema pragudeta, ühtlase struktuuriga ja ilma lubjakivi tükkideta. Peale keraamiliste katusekivide toodetakse ka tsementbetoonkive. Neid valmistatakse tsemendi, liiva ja vee segust. ----------------------------------------------------------------------------------------------------- Kordamine: 1. Nimeta katusekivide positiivsed omadused. 2. Nimeta katusekivide negatiivsed omadused
annaabi.ee 
