Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"kivihoonet" - 13 õppematerjali

Vana-Ameerika
3
doc

Vana-Ameerika

oluliste sündmuste tähistamiseks. Templeid ja paleesid ühendasid tammteed. Asteegid Kui hispaanlased 1521. aastal nende pealinna Tenochtitlani (asus praeguse Mexico City kohal) astusid jäid nad imestusest tummaks. Saarele rajatud linn meenutas nende arvates Veneetsiat. Linna läbisid kanalid, saart ühendas järvekaldaga lai tamm mitme tõstesillaga, linna keskel asus võimas templite ja paleede kompleks. Mõnede uurijate arvates elas seal 300 000 inimest ja oli ligi 60 000 kivihoonet. Asteekide arhitektuurist ja üldse kunstist on väga vähe säilinud, kuna hispaanlased lammutasid kõik, mis neile teele ette jäi. skulptuur Kasutati kivi ja keraamikat.Arenenud oli ümarskulptuur ja reljeef.Maalidel ja ümarskulptuuridel oli keha tinglik,nägu väga detailne.Jumalaid austati ja kummardati väga ning nad olid stiliseeritud. Tarbekunst Väga kõrgelt olid arenenud keraamika,ehtekunst ja tekstiilikunst.Kasutati omapäraseid ornamentaalseid kaunistusi

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
35 allalaadimist
Vana-Ameerika Kunst
22
ppt

Vana-Ameerika Kunst

sajandil ühendasid asteegid suure osa praegusest Mehhikost üheks impeeriumiks, alistamata jäid ainult maajad Kui hispaanlased 1521. aastal nende pealinna Tenochtitlani (asus praeguse Mexico City kohal) astusid jäid nad imestusest tummaks kuna see meenutas Veneetsiat Linna läbisid kanalid, saart ühendas järvekaldaga lai tamm mitme tõstesillaga, linna keskel asus võimas templite ja paleede kompleks Mõnede uurijate arvates elas seal 300 000 inimest ja oli ligi 60 000 kivihoonet Asteekide arhitektuurist ja üldse kunstist on väga vähe säilinud, kuna hispaanlased lammutasid kõik, mis neile teele ette jäi Tenochtitlani rekonstruktsioon Asteegi türkiisidega kaunistatud kolp Asteekide kalendrikivi Inkad 15. sajandi algul kerkis Andides esile ketsua rahvas, keda ajaloos nende valitseja tiitli Inca järgi rohkem inkadeks nimetatakse Inkade arhitektuur oli asjalikult rangejooneline ja otstarbekohane, kasutati

Kultuur-Kunst → Kunst
46 allalaadimist
Gladiaatorid ja muud meelelahutajad Vana-Roomas
19
ppt

Gladiaatorid ja muud meelelahutajad Vana-Roomas

Teatrietendused Rooma teater ei saavutanud kaugeltki sellist taset kui oli olnud Kreekas, kuigi sealt võeti palju üle. Paljud kreeka näidendid tõlgiti ladina keelde ja kohandati oludele. Näitlejad olid peamiselt sisserännanud kreeklased, orjad või vabakslastud. Neid peeti ühiskonna alamatesse kihtidesse kuuluvateks. Teatrihooaeg Roomas kestis aprillist novembrini. Esimene teatrihoone püstitati 55.a eKr. Peagi ehitati veel mitu kivihoonet. Linna kolmest teatrist oli kõige suurem Marcelluse teater, mis mahutas kuni 14 000 pealtvaatajat. Erinevalt Kreeka teatrist kasutati eesriiet, kuid ei olnud maske, mis võimaldas hästi jälgida miimikat. Eelistati kergeid komöödiaid, mille jälgimine ei nõudnud erilist mõttepingutust. Väga populaarsed olid põnevad ja tegevusrohked röövlilood. See meeldis keisritele, kes püüdsid rahva tähelepanu poliitilistest probleemidest kõrvale juhtida. Meelsasti jälgiti ka

Informaatika → Informaatika
16 allalaadimist
Keila-Joa mõis
7
doc

Keila-Joa mõis

Petrovits Volkonski (1808­1882) valdusse. Volkonskite kätte jäi mõis kuni võõrandamiseni. Mõisa viimane omanik oli vürst Grigori Volkonski (1870­1940). Mõisakompleks Härrastemaja Keila-Joa härrastemaja projekti koostas Peterburi arhitekt Hans Stackenschneider. Hoone ehitati joa kõrvale Keila jõe paremkaldale, tagaküljega vastu jõge. Härrastemaja oli üks esimesi neogooti stiilis hooneid Eestis. Lameda katusega kahekorruselist kivihoonet iseloomustavad teravkaaraknad ning ehitise tagakülje nurgas kõrguv sakmelise rinnatisega torn. Fassaadist eenduvad külgrisaliidid, millest kummaski paikneb sissepääs. Risaliitide frontoone kaunistasid Benckendorffide vapid. Mõisahoone uste kohal paiknevad pitsilised malmist baldahiinkatused. Tagakülje vasakpoolne osa on tugevalt eenduv ning selle teine korrus oli kujundatud lahtise pitsilise rõduna. Kõrvalhooned Lisaks peahoonele rajati ka esinduslik kõrvalhoonete kompleks

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
30 allalaadimist
Vana-Rooma meelelahutus
7
docx

Vana-Rooma meelelahutus

sealt palju üle. Paljud kreeka näidendid tõlgiti ladina keelde ja kohandati Rooma oludele. Kutselised näitlejad olid peamiselt sisserännanud kreeklased, orjad või vabakslastud. Neid peeti ühiskonna alamatesse kihtidesse kuuluvateks. Orjapidajad suhtusid teatrisse kui tühisesse ajaviitesse õige põlglikult. Teatrihooaeg Roomas kestis aprillist novembrini. Esimene teatrihoone püstitati Roomas 55. Aastal e.m.a. Peagi ehitati veel mitu kivihoonet, kus pealtvaatajad istusid amfiteatrina asetatud pinkidel. Linna kolmest teatrist oli kõige suurem Marcelluse teater, mis mahutas kuni 14 000 pealtvaatajat. Erinevalt Kreeka teatrist pruugiti eesriiet, kuid ei kasutatud maske, mistõttu vaatajad said hästi jälgida näitlejate miimikat. Eelistati kergeid komöödiaid, mille jälgimine ei nõudnud mõttepingutust. Väga populaarsed olid põnevad ja tegevusrohked röövlilood. See oli meelepärane keisritele, kes püüdsid

Ajalugu → Ajalugu
39 allalaadimist
Vana-Ameerika kunst- slaidid-
23
ppt

Vana-Ameerika kunst ( slaidid )

· Kahjuks on maajade kultuur sureosas tänu hispaanlaste sissetungile hävinenud Asteegid · 14. ja 15. sajandil ühendasid asteegid suure osa praegusest Mehhikost üheks impeeriumiks, alistamata jäid ainult maajad · Linna läbisid kanalid, saart ühendas järvekaldaga lai tamm mitme tõstesillaga, linna keskel asus võimas templite ja paleede kompleks · Mõnede uurijate arvates elas seal 300 000 inimest ja oli ligi 60 000 kivihoonet · Kultuurist on jälle tänu hispaanlaste hävitustööle väga vähe teada · Asteekide tõus võimule algas 14. sajandil, mil nad ehitasid Tenochtitláni linna saarele, kus praegu seisab MexicoCity · Oma suure impeeriumi loomist alustasid nad naaberlinnade vallutamisega, liikudes põhiliselt lõuna ja ida suunas · Asteekide valitsejaks oli kuningas, kes kuningriigi kaitsmisel ja laiendamisel tugines sõdalaste klassile · Tähtsuselt järgmised olid preestrid

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
13 allalaadimist
Mesoameerika kunst
12
doc

Mesoameerika kunst

Asteekide kanda jäi 16. sajandi algul Mehhikosse tunginud hispaania vallutajate pealöök. Kui hispaanlased 1521. aastal nende pealinna Tenochtitlani (asus praeguse Mexico City kohal) astusid jäid nad imestusest tummaks. Saarele rajatud linn meenutas nende arvates Veneetsiat. Linna läbisid kanalid, saart ühendas järvekaldaga lai tamm mitme tõstesillaga, linna keskel asus võimas templite ja paleede kompleks. Mõnede uurijate arvates elas seal 300 000 inimest ja oli ligi 60 000 kivihoonet. Asteekide arhitektuurist ja üldse kunstist on väga vähe säilinud, kuna hispaanlased lammutasid kõik, mis neile teele ette jäi. Indrek Kuuse 2003 Mehhiko kesk- ja lõunaosa kõrgkultuurid. Gigantne pea. Olmeegi kultuur. u. Inimjaaguar. Mask. 1200 e.m.a. - 600. Olmeegi kultuur Olmeegi kultuur. m.a.j.

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
18 allalaadimist
Olmeegid ja tolteegid
5
doc

Olmeegid ja tolteegid

Asteekide kanda jäi 16. sajandi algul Mehhikosse tunginud hispaania vallutajate pealöök. Kui hispaanlased 1521. aastal nende pealinna Tenochtitlani (asus praeguse Mexico City kohal) astusid jäid nad imestusest tummaks. Saarele rajatud linn meenutas nende arvates Veneetsiat. Linna läbisid kanalid, saart ühendas järvekaldaga lai tamm mitme tõstesillaga, linna keskel asus võimas templite ja paleede kompleks. Mõnede uurijate arvates elas seal 300 000 inimest ja oli ligi 60 000 kivihoonet. Asteekide arhitektuurist ja üldse kunstist on väga vähe säilinud, kuna hispaanlased lammutasid kõik, mis neile teele ette jäi. Tolteegid on olnud läbi aegada teadmistega inimesed. Kuigi Universumis on olemas asju, mis on väljaspool ka kõige võimekamate `nägijate' pilke, on Tolteekide käsutuses piisavalt teadmisi, et esitada väljakutse ennatlikele teooriatele, mis inimsoo seas võimust võtmas. ... Tolteegid on olnud inimsoo tohutu pärandi hooldajad

Ajalugu → Ajalugu
14 allalaadimist
Ameerika põliskultuurid
13
doc

Ameerika põliskultuurid

Asteekide kanda jäi 16. sajandi algul Mehhikosse tunginud hispaania vallutajate pealöök. Kui hispaanlased 1521. aastal nende pealinna Tenochtitlani (asus praeguse Mexico City kohal) astusid jäid nad imestusest tummaks. Saarele rajatud linn meenutas nende arvates Veneetsiat. Linna läbisid kanalid, saart ühendas järvekaldaga lai tamm mitme tõstesillaga, linna keskel asus võimas templite ja paleede kompleks. Mõnede uurijate arvates elas seal 300 000 inimest ja oli ligi 60 000 kivihoonet. Asteekide arhitektuurist ja üldse kunstist on väga vähe säilinud, kuna hispaanlased lammutasid kõik, mis neile teele ette jäi. Tenochtitlani rekonstruktsioon Asteegi türkiisidega Asteekide kalender kaunistatud kolp Andide kõrgkultuurid Andide tsivilisatsioonide sünnikodu on Vaikse ookeani rannaaladel. Meie ajaarvamise alguses kerkisid

Ajalugu → Ajalugu
26 allalaadimist
Ameerika põliskultuurid
13
doc

Ameerika põliskultuurid

Asteekide kanda jäi 16. sajandi algul Mehhikosse tunginud hispaania vallutajate pealöök. Kui hispaanlased 1521. aastal nende pealinna Tenochtitlani (asus praeguse Mexico City kohal) astusid jäid nad imestusest tummaks. Saarele rajatud linn meenutas nende arvates Veneetsiat. Linna läbisid kanalid, saart ühendas järvekaldaga lai tamm mitme tõstesillaga, linna keskel asus võimas templite ja paleede kompleks. Mõnede uurijate arvates elas seal 300 000 inimest ja oli ligi 60 000 kivihoonet. Asteekide arhitektuurist ja üldse kunstist on väga vähe säilinud, kuna hispaanlased lammutasid kõik, mis neile teele ette jäi. Tenochtitlani rekonstruktsioon Asteegi türkiisidega Asteekide kalender kaunistatud kolp Andide kõrgkultuurid Andide tsivilisatsioonide sünnikodu on Vaikse ookeani rannaaladel. Meie ajaarvamise alguses kerkisid

Ajalugu → Ajalugu
17 allalaadimist
10 näidet arhitektuurist Eestis
60
pdf

10 näidet arhitektuurist Eestis

aastal Jumalaema Uinumise auks, ent nimetati samal aastal ümber Katariina kirikuks.12 18 Katariina kiriku välisilme. Allikas: Vikipeedia Katariina kirik on stiilipuhtaim ja rikkalikum barokk-kirik Eestis. Kreeka risti kujulise põhiplaaniga ja tiheda püstliigendusega krohvitud kivihoonet täiendab kolme astmena ahenev kellatorn. Kolmest küljest sammasportikusega kujundatud põhikorpuse kohal on nelja väikese külgtorniga tambuur, millel laiub keskkuppel. Hoone kupleid kroonivad saledad nõeltipud annavad hoone siluetile barokse kerguse

Arhitektuur → Arhitektuuri ajalugu
32 allalaadimist
Kloostrimõis Kolgas
29
pdf

Kloostrimõis Kolgas

Võib oletada, et nimistus on eelkõige loetletud kasutuskõlblikud hooned. Seega võis mõisas sel ajal varemeid veelgi olla. Üpruse "loss, ühtlasi ka kindluseruum" on tõenäoliselt Norrmani "borgstuga", mille tõlkisin kindlustatud elumajaks, sest borg on kindlus või loss ja stuga tähendab väikest maja või suvilat. Fatbur on Wikipeedia andmeil keskaegne ja varauusaegne kindlustatud ait, kus hoiti riideid ja kallemaid asju. Ilmselt siis elamisait Üprusel. Seega kindlasti kaks kivihoonet, väga võimalik, et ka elamisait oli kivist. Lisaks ei anna rahu mõiste "väravapealne ruum". Kahjuks ei ole teada, kuidas see rootsi keeles on. Kuid arvata võib, et see peab olema vägev värav, mille peale terve ruumi sai ehitada. Ringmüüri kaitsetorn või väravatorn? Kuid Goeteerise Toolse-pildil paistab, et väravamajake võib ka puust olla ja on kõrgetele postidele ehitatud. /Goeteeris, lk 103/

Ajalugu → Eesti ajalugu
13 allalaadimist
Edise linnus
25
docx

Edise linnus

seda eeldatakse üksiku torni põhjal, mille viimased jäänused lammutati pärast Teist maailmasõda. Seni ainuke spetsiaaluurimus Edise linnusest on U.Hermanni ajalooline õiend ,,Edise vasall linnus", mis pärineb aastast 1973. Selles määratleb ta linnuse ala mõõtmeteks 28x29 m, mida põhijoontes markeerib 61 samakõrgusjoon, seega hoopis ulatuslikuma territooriumi kui pelgalt tornlinnus. Võib oletada, et 17. Ja 18. sajandil võidi endise linnuse kivihoonet kasutada mõisa elamuna, sest veel 19. sajandi algul märkis tuntud muinasuurija Ed.Ph.Körber 1802. aastal paremini säilinud kõrge tornitaolise vare kohta, et selle paksud müürid ja võlvid on veel elamiskõlbulikus olukorras. Körber mainib, et linnus ehitati pärast Põhjasõda uuesti üles. See teade võib tähendada varemete ümberehitamist eluhooneks, sest tänaseni säilinud härrastemaja ehitati mitte varem kui 18. sajandi teisel poolel. Enne seda pidi eksiteerima

Ajalugu → Ajalugu
7 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun