Kuida s vltida koolis kiusamist ? Peaaegu kikides koolides le maailma esineb vgivald. See on suurim probleem koolimajas, mida tuleks vtta vga tsiselt ja teha kike, et seda ha rohkem vhendada. Vgivallaga ei kaasne mured ksnes ohvrile ja kiusajale, kuid ka pedagoogidele ja lapsevanematele. Kiusamise tekkimine ei sltu ainult kurjategijaist, vaid ka kannatajaist, vanematest, petajatest ja spradest. Lapsed ja noored, kes teisi kiusavad, satuvad tulevikus tsistesse raskustesse. Laps on kodu peegel ning pilase kitumine koolis sltub palju tema kasvatusest. Tihtipeale pole vanematel aega oma lapsega tegeleda ning nad isegi ei tea, kuidas tal koolis lheb. Kui aga vanemad kasutavad ksteise suhtes vgivalda, vivad lapsed arvata, et nii on ige
kellest ta teab, et jagusaab alati. Kui kiusaja neb kedagi, keda oleks hea kiusata, siis lheb ta tema juurde ja hakkab teda narrima, lma ja peksma ning kui ta rgib sellest kellelegi, siis saab nrgem veel ja veel seda kiusu tunda. Aga samas see tugevam ei mtle sellele, et kunagi saab tema selle kik tagasi ja et ta ei olegi nii tugev kui ta ennast arvab olema. Teda austavad ainule tema ohvrid, kes teda kardavad, aga seda ei ole ka kauaks, sest varsti vtavad nemad ka julguse kokku jateevad kiusajale kik tagasi ja mitmekordselt, et ta kahetseks seda, mida kunagi teinud on. Alati kui nhakse kedagi narrimas vi lmas, tuleks vtta kellegagi hendust vi minna ise vahele, aga paljud kardavad seda, et kitujatele ei andestata seda ja nedega juhtub sama. Tegelt peab tugevamatele vastu hakkama, sest muidu nad jvadki arvama, et nad on need kige vgevamad.
inimesed, ei ole tundnud omal nahal vägivalda, ning see on põhjus, miks paljud inimesed ei tee sellest suurt lugu. Pool osa inimestest koosneb kas vägivalla all kannatajatest, või siis inimestest, kes ise kasutavad vägivalda, leides asjadele nii lahendusi. Arvan, et see pole just kõige õigem mõte. Muidugi, kui sinu enda peal kasutatakse vägivalda, siis pole ju küsimust, et tuleks vastu hakata. Vähemalt mõned meist, on seda proovinud, kuid on ka neid, kelle jõud lihtsalt kiusajale vastu ei hakka. Väga-väga palju propageeritakse telekates ning ajalehtedes vägivalda, ning vanemad, kui ka psühholoogid kardavad, et varsti ongi tulevastel täiskasvanutel arusaam maailmast, et asju lahendataksegi ainult vägivallaga. Kahjuks-õnneks need asjad nii ei käi. Vägivald tekitab inimeses endas juba vaimset häiret, mõni võib selle all täiesti hulluda. Kahjuks on osad selle all kannatajad ka sellest täiesti vaikinud, et neid kiusatakse. See ongi üks suurimaid
teata koolikiusamisest oma vanematele teavita koolikiusamisest kooliga seotud inimesi (klassijuhataja, psühholoog, sotsiaaltöötaja, logopeed, direktor vm) pöördu spetsialistide poole nõustamis- ja tugikeskustes (vt kontaktid http://lasteombudsman.ee/sites/default/files/IMCE/lasteombudsman_psuhh_abi_loplik .pdf) helista anonüümsele lasteabi telefonile 116 111 teavita vägivallajuhtumist politseid telefonil 110 NB! Kiusajale on oluline, et Sa temast välja teeks ja teda kardaks. Seepärast püüa kiusajast mitte välja teha, väldi kohti, kus on oht sattuda tema vägivalla ja kiusu ohvriks ning liigu koos sõpradega, mitte üksi. Eestis tegutsevad koolikiusamise vastased programmid ja liikumised Koolirahu: http://www.lastekaitseliit.koolirahu.ee/ Noorteühing TORE: http://www.tore.ee/ Kiusamisest vaba lasteaed (alates 2013. a ka koolides): http://www.kiusamisestvabaks.ee/
puudub süütunne ja võime mõista teiste tundeid tal on lihtsalt igav 60% KIUSAJATEST SAAVAD KOHTULIKU KARISTUSE ENNE OMA 25NDAT SÜNNIPÄEVA Mida teha, kui oled langenud kiusamise ohvriks või kui tead, et kedagi kiusatakse? Räägi sellest täiskasvanutele lapsevanemale, klassijuhatajale, koolidirektorile, psühholoogile. Väldi kohti, kus on oht sattuda kiusamise ohvriks. Liigu koos sõpradega. Kuna kiusajale on oluline, et Sa temast välja teeks, teda kardaks, siis püüda kiusajast mitte välja teha. Missugune see kiusaja on? palju energiat sõnaosavust, räägib musta valgeks hea arvamus enesest oskus teisi mõjutada ja ära käsutada näiline populaarsus, tegelikult teda ei sallita suur võimuvajadus hirm ise kiusatav olla Kasutatud kirjandus http://www.kuriteoennetus.ee/13254 http://www.politsei.ee/?id=990 http://www.lapsemure
Samuti lapsed, kes tahavad ennast näidata ja teiste silmis populaarsust võita, kuid nad pole võimelised seda õppimise või muude oskustega peale vägivalla saavutama. Tavaliselt on nad keskmise või alla selle õppeedukusega lapsed. Osadel kiusajatel on ka omal hirm, et keegi hakkab neid endid kiusama. Tihtipeale kiusatakse kaasõpilast koos teistega, kartes teistest erineda. Grupiviisilise koolivägivallaga võib tegeleda ka täiesti tavaline laps. Kuna kiusajale on tihtipeale oluline, et temast välja tehtaks ja teda kardetaks, siis on kiusataval oluline kiusajast mitte välja teha ja vältida olukordi ja kohti, kus on võimalik vägivalda tarvitada. Üksteise vastu võidakse olla uskumatult julmad ja vägivaldsed. Ei mõelda, mis tagajärjed sellistel tegudel ja käitumisel võivad olla, ning kuidas mõjub taoline kohtlemine ohvri psüühikale ja edasisele elule.
Kiusamiseks põhjuse leidmine pole kunagi probleem. Leitakse alati ka kõige väiksemaid detaile, mille kallal norida. Põhjuseks võivad olla näiteks riided, füüsiline omapära, käitumine või kehv päritolu või siis lihtsalt see, et keegi on tagasihoidlik. Kiusatavad on tavaliselt väga madala enesehinnanguga ning ei julge vastu hakata. Nii tekibki lõpmatuna näiv nõiaring, millest on väga keeruline välja saada. Sageli annab asjaolu, et ohver ei hakka vastu, kiusajale aina indu juurde. Parim näide koolikiusamisest on Ilmar Raagi film ,,Klass". Seal mängufilmis on toodud välja põhiseosed seoses koolivägivallaga. Film lõpeb ühe ohvri enesetapuga, see näitab et probleemile tuleb leida lahendust, vastasel juhul võib juba liiga hilja olla. Koolikiusamisest pääsemiseks minnakse üle koduõppele, kolitakse teise linna, jäetakse kool pooleli või vahetatakse kooli. Koolivahetamisega aga ei pruugi midagi muutuda, sest
ROTT/KALTS võibolla ta vanematel ei ole piisavalt võimalusi, et oma lastele parimat lubada või on tal palju õdesi-vendi kes on ka vaja vanemate poolt ära toita. Võibolla tal polegi vanemaid ja ta peab ise hakkama saama. Kokkuvõte Loovtöö tegemine andis mulle rohkem kogemusi ja tedmisi, arendasi selle käigus ka ennast. Loovtöö käigus suhtlesin inimestega ja õppisin rohkem koostööd tegema teistega. Üldjuhul arvan, et loovtöö läks hästi ja edukalt. KIUSAJALE Saage inimesed aru, et kui kiusaja kedagi kiusab ja arvab, et saab sellega rohkem sõpru või rohkem kuulsust? Kahjuks pean vastama eitavalt. Kiusamisega ei saavuta midagi. Mõelege ennem kui te kellegile midagi ütlete või kiusate, sest te ei tea midagi mis selle inimesega on ja mida ta tunneb. Ära tee inimesele seda mida ei taha, et sulle tehakse. Ja nüüd on küsimus kas sa tahaksid, et sind kiusatakse?
Samuti lapsed, kes tahavad ennast näidata ja teiste silmis populaarsust võita, kuid nad pole võimelised seda õppimise või muude oskustega peale vägivalla saavutama. Tavaliselt on nad keskmise või alla selle õppeedukusega lapsed. Osadel kiusajatel on ka omal hirm, et keegi hakkab neid endid kiusama. Tihtipeale kiusatakse kaasõpilast koos teistega, kartes teistest erineda. Grupiviisilise koolivägivallaga võib tegeleda ka täiesti tavaline laps.Kuna kiusajale on tihtipeale oluline, et temast välja tehtaks ja teda kardetaks, siis on kiusataval oluline kiusajast mitte välja teha ja vältida olukordi ja kohti, kus on võimalik vägivalda tarvitada. Miks kiusaja kiusab? Tahab tähelepanu saada. Arvamus enesest on liiga hea või liiga halb. Ei oska sõpru leida ega ise sõber olla. Puudub süütunne ja võime mõista teiste tundeid. Tal on lihtsalt igav. Kiusamise liigid
koolis toimus.,oleks ju võinud aga ei . See mis sinuga kunagi koolis toimus jääb alati meelde, see ei unune kunagi .Mõnele võib see tema psühhika täiesti segamini ajada.Mõned aga toimuvad sellest,ja on kogu sellest üle.Mõni ei pruugigi sellest iial tomida ning ei saa enda eludega hakama,sest kardavad. On teada ka fakt ,et koolivägivald või lõpeda enda enesetapuga kui ka teiste õpilaste maha laskmisega. Koolivägivald on kohutav kogemus iga ühele,Kas kiusajale,kiusatavale või hoopis pealtvaatajale .See jätab neisse märgi,olevalt sellest kas nad soovivad seda või mitte.Tahaks loota ,et keegi ei peaks seda läbi elama,aga kahjuks nii ei lähe.
pole kodu enam koht, kuhu kiusaja eest saaks peitu pugeda. Herman Hesse teose ,,Stepihunt" peategelane Harry Haller oli mingil määral ühiskonna poolt tagakiusatud, kuid tal oli alati oma katusekorter, kuhu varjuda ning kus ei häirinud teda mitte keegi. Paraku sellist privaatsust ei paku praegune tehnikaajastu. Küberkiusamise korduvust suurendabki see, et Internetis on ohvrid igal ajal ja igas kohas kiusajale kättesaadavad. Kübermaailma loomus võimaldab kiusajal tegutseda salaja ja kustutada oma teo tagajärjed kiiresti ning seetõttu tuleks kindlasti suurendada laste teadlikkust Internetis varitsevatest ohtudest. Hea on näha, et Eestis selle probleemiga üha enam ka tegeldakse. Näiteks politsei on palganud inimesed, kes kaitsevad kodanikke ka võrgukeskkonnas. Politsei- ja piirivalveameti peadirektor
depressiooni. Enamasti on sellistel õpilastel raskusi eneseväljendusega, õppeedukus võib langeda äkki või järkjärgult. Kooli minnakse vastumeelselt või ei minda üldse, vaid hulgutakse mööda tänavaid lihtsalt ringi ehk tehakse nö. "aega parajaks". Kes on ohver? Koolivägivalla ohvriks võib langeda igaüks : uued õpilased, edukamad õpilased, teistest mahajäänud õpilased, teistsuguse välimuse, riietumise ja mõttelaadiga lapsed ja need, kes ei hakka vastu. Tegelikult ei ole kiusajale ju palju vaja. Kui ta tahab, leiab ta põhjuse ka pisiasjadest. Seoses ühiskonnas toimunud kiirete muutustega on laps jäänud suhteliselt üksinda. Kodu ei taga lapsele piisavalt aega ja tähelepanu. Laps on üksi oma mõtete ja muredega. Väga sageli jääb ohver praktiliselt abita, kuna ei julge vägivalla juhtumist kellelegi rääkida, ega oska abi saamiseks kuhugi pöörduda. Kes on kiusaja? Vahest võib kiusaja olla ka see, keda ennastki on kunagi kiusatud. Tema
juba liiga hilja. Must mees Mu sõbr, mu sõber! Olen haige, haige väga! Mittea ei tea, millest tuleb mu piin. Kas sellest, et tuul paljail põldudel ägab, või et nagu september puid laastab ajusid viin. .... Ta oli ka poeet, uut sõna öelda püüdis ja vene külale lõi vaimustatud hümne, ja vastikuks plikaks ja oma kallimaks hüüdis ta ühte naist, .... "Must mees, see kõik on ilge vale! Sinust endast on see, sa nurjatud laimusepp!" Mu hing kargab täis ja kiusajale otse vastu vahtimist lendab mu kepp... ....on kustunud kuu. Aknas on uue päeva sina. Oh sina, öö! Miks sa kõike nii moonutad? Silinder peas, tühjas toas olen mina... Lõhutud peegli ees ma üksinda koonutan... 5. Surm Jessenin suri 30aastasena 28.detsembril 1925 aastal Leningraadis ja on maetud Moskva Vagankovo kalmistule. Hotelli "Angleterre" numbritoas lõpetas ta oma elu enesetabuga, jättes maha verega kirjutatud luuletuse "Sõber hüvasti, mul ees on minek."
· lapsed, kes tahavad ennast näidata, teiste silmis populaarsust võita, millegagi tähelepanu saavutada; · keskmise või alla selle õppeedukusega lapsed; Mida teha, kui oled langenud kiusamise ohvriks või kui tead, et kedagi kiusatakse? · Räägi sellest täiskasvanutele - lapsevanemale, klassijuhatajale, koolidirektorile, psühholoogile. · Väldi kohti, kus on oht sattuda kiusamise ohvriks. · Liigu koos sõpradega. · Kuna kiusajale on oluline, et Sa temast välja teeks, teda kardaks, siis püüda kiusajast mitte välja teha. 11 Lisa 2 Kelle mure on koolivägivald? 24.04.2007 Maarja Pedaja, eesti keele ja kirjanduse õpetaja Artiklit kirjutama ajendas mind Eesti Koolipsühholoogide Ühingu juhatuse esinaise Kadri Järve sõnavõtt, milles ta väidab, et koolivägivalla vastu võitlemist kõrgkoolides ei
kõrvaltvaatajad seda heaks kiidavad või teevad näo, et nad ei märka. Kiusamist saab sageli lõpetada vaid ohvri kaitseks välja astudes. Seega, sina saad kiusamist peatada! Kui sa praegu ei sekku, siis järgmine kiusatav võid olla sina ise! Mida teha? (Lasteombudsman, 2014) 1.Kui tunned end piisavalt kindlalt, võid minna ise vahele ning öelda, et see on kiusamine ja see peab kohe lõppema. Selline sekkumine vajab suurt julgust. (Lasteombudsman, 2014) 2.Kui tunned, et sa ise ei saa kiusajale vastu astuda, räägi kiusamisest mõnele täiskasvanule. Kiusamisest rääkimine ei ole kaebamine, vaid enda ja teiste õiguste eest seismine! Igaühel on õigus turvatundele ja eneseväärikusele nii koolis kui ka väljaspool kooli. Kõige paremini saavad sind aidata õpetaja, koolipsühholoog või sotsiaalpedagoog. Koolipsühholoogid ja sotsiaalpedagoogid on õppinud kiusamisjuhtumeid lahendama. Kui sa näed kiusamist
Me peame täiskasvanutele teada andma, et nad saaksid aidata sellele lõpu teha... On äärmiselt oluline õpilasi selles veenda. Ma olen näinud liiga palju näiteid, kus kooli peab vahetama ohver, mitte kiusaja. • Iga ohvri toetuseks mõeldud lähenemise põhiülesanne on julgustada ohvrit ettekavanda- tud, toetatud kohtumisel kiusajaga silmast silma vastanduma. „Vastandumine“ kõlab siin liiga jõuliselt; ma pean silmas ohvri võimalust maha istuda ja kiusajale selgelt, konkreetselt Trotslikud lapsed ning emotsionaalsete ja rääkida, mida see on talle teinud, tema kohta öelnud, vihjanud, kirjutanud ja millist mõju selline käitumine on avaldanud, ning saada kiusajalt selge kinnitus, et selline käitumine käitumisraskustega lapsed lõpeb. Igasuguseks selliseks kohtumiseks peab olema ohvri nõusolek ning enne silmast
annaabi.ee 
