· Harilik astelpaju · Hippophae rhamnoides Paaritusulgjate liitlehtedega Piklikmunajad, terava tipuga Peentäkilise servaga Ripsmeline leheserv Karvane roodude juurest · Amuuri korgipuu · Phellodendron amurense 5-7 lehte, viljuvatel 3 Munajad, teritunud tipuga, ühtlasedlt saagja servaga, Pealt ja alt karvased. Keskmine leheke on pika rootsuga Leheroots on väikeste ogadega · Kitsemurakas · Rubus nessensis Lehed 3-5 lehekesega, lehekesed piklikmunajad, kuni 8 cm pikad, terava tipuga, kahelisaagja servaga, alt viltjate karvadega. Üheaastased võrsed kaetud väikeste ogadega, helepruunid, vanemad võrsed hallid · Harilik vaarikas · Rubus idaeus 5-7 teravatipulist hõlma Hõlmadel üksikud teravad hambad Roots sama pikk kui lehelaba · Harilik vaher
- tugevalt ebasümmeetriline - pehmekarvane - enamik roodudest ei hargne! (ebakorrapärane, heledam, sirged rood) * Rubus caesius põldmurakas (huvitav kollakas roheline, valkjas kombinatsioon. Huvitav tekstuur ja võivad olla mustad täpid all) * Rubus idaeus - harilik vaarikas - vahelduvad sulgjad liitlehed, 3-5 lehekesega - piklikmunajad - terava tipuga, ümara või südaja alusega, - ebaühtlaselt saagja servaga, pealt tumerohelised, alt peaaegu valged. * Rubus nessensis - kitsemurakas - vahelduvad liitlehed, noorte võrsete lehtedes 5 või 7 lehekest, vanematel okstel 3 lehekest. Lehekesed munajad, terava tipuga, alt lühikarvased. * Populus tremula - harilik haab - ümar või ovaalne - lainelise täkilise servaga - pikk roots, aluse alt lapik - võib-olla terava tipuga (pealt tumerohekas, valged laitäpilised hallitus laigud, kergelt nagu nahkjas, kuldsed siserood, võib olla ka sujuv rohekas, teravamate äärtega)
rohelised , alt heledamad, sügisel lehed kolletuvad) Crataegus submollis karvane viirpuu ( nõrkade hõlmadega, lehed on karvased, lehe ääred on kahelisaagjad , nagu narmendaks, viljad on oranzpunased) Rubus idaeus harilik vaarikas (pealt on lehed rohelised ja alt hall,lehed piklikmunajad, tavaliselt 3- 5 lehekest, sulgjad lehed) Rubus nessensis kitsemurakas( vili on mustjas-pruun, kergelt mõrkjas, võrsetel on hõredalt paiknevad ogad, sõrmjad lehed, 5 lehekest kimbus, terva tipuga lehekesed, pealt rohelised , alt natuke karvased ja helerohelised) Rosa rugosa kurdleheline kibuvits ( viljad on suured, lapik-kerajad, läbimõõt võib olla 2-3cm, rootsul ogad) Rosa majalis metskibuvits (viljad väiksemad, munajad-kerajad, läbimõõt 1-1,5 cm, lehed
Rosa pimpinellifolia – näärelehine kibuvits Lehed on paaritusulgjad, (5)7...11 lehekesega. Viimased on ovaalsed kuni ümarad, peenelt saagja servaga, paljad, 0,5...2 cm pikad. Lehe pikkus on 4...6 cm. Rubus idaeus – harilik vaarikas Lehed 3-5 lehekesega, kuni 20 cm pikad, lehekesed piklikmunajad, kuni 8 cm pikad, terava tipuga, kahelisaagja servaga, alt viltjate karvadega. Üheaastased võrsed kaetud väikeste ogadega, helepruunid, vanemad võrsed hallid. Rubus nessensis – kitsemurakas Lehed viietised või seitsmetised, viljuvatel kstel ka kolmetised. Lehekesed on munajad, teritunud tipuga, ühtlasedlt saagja srevaga, pealt hõredalt, alt tihedamalt karvased. Keskmine leheke on pika rootsuga. Leheroots on väikeste ogadega. Prunus domestica – harilik ploomipuu Lehed on elliptilised või äraspidimunajad, tömbi või teravneva tipuga, täkilissaagja servaga, pealt paljad, alt pehmekarvased, 4...8 cm pikad ja 2,5...5 cm laiad. Leheroots on 1...2 cm pikk, karvane, sageli 1..
Virsikupuu, Loorberkirsipuu. Taraenelas; Nipponi enelas. Harilik põisenelas; Metspirnipuu, Harilik pihlakas, Pooppuu; Harilik viirpuu, Karvane viirpuu. Harilik tuhkpuu, Läikiv tuhkpuu, Must tuhkpuu. Valguselembesed, ei taha rasket mulda, Jaapani ebaküdoonia; liigniiskust ka ei taha,; Kasutatakse vilja- ja ilupõõsana. Lõhnav vaarikas, Nutka vaarikas, Kitsemurakas, Põldmurakas; Kurdlehine kibuvits; Näärelehine kibuvits; Valguselembesed. Metskibuvits; Põõsasmaran. Magus kirsipuu, Hapukirsipuu, Harilik toomingas. Klammerduvad toetuspinna külge erinevate osadega: 1) ronitaimed- liaanid, millel on Harilik luuderohi; Harilik õhujuured; 2) vääntaimed- liaanid humal;
Vähenõudlik mulla suhtes, täispäike kuni poolvari, talub linnatingimusi ja kärpimist. Leht paaritusulgjas liitleht, 5-9 lehekest, ümarad, tugevasti kortsus, pealt paljad, alt karvased, 4-5cm pikad. Leherool ogad. Õied üksikult või väikestes õisikutes, väga suured 5-10cm roosad kuni tumepunased ja lõhnavad. Õitseb juunist septembrini. Viljad 4cm, oranžid, kerajad, söödavad. Kasutatakse haljastuses ja vilju toiduainetööstuses. Eristamise tunnused: lehed, õied 56. Kitsemurakas ja näärelehine kibuvits Kitsemurakas: Rubus nessensis Levinud Lääne- ja Kesk-Euroopas. Eestis põhja ja kaguosas. Kuni 1,5m kõrgune põõsas. Vähenõudlik. Lehed viietised või seitsmetised. Lehekesed munajad, teritunud tipuga, ühtlaselt saagja servaga, pealt hõredalt, alt tihedamalt karvased. Keskmine lekehe pika rootsuga. Leheroots väikeste ogadega. Õied valged, õitseb kevadel. Viljad mustpruunid, mahlased, söödavad. Mahla ja keediste valmistamiseks.
pere) ette heidetakse suured seemned. Tal on omane võime järgi valmida. Soo ehk mesimurakas (ka sama perek) isegi kasvatatakse aias. Ta on väike rohttaim, roosade õitegaj a kujul tmeenutab vaarikaid. Maitselt väga head. Kasvab madal/siirdesoo aladel. Põldmari, seda paljud jällegi ei söö. Nimetus on selline,sest tartased panid talle nime. Loode ja põhjaeesti taim. Põldmarja moosid,värgid on petukaup, tegemist on pampliga ehk põõsakmurakaga, kuhu kuulub sadu pisiliike. Kitsemurakas/ seavabarn(seavaarikas) parima maitsega just ei ole, täiesti söödav aga põldmari ikka parem. Kasvab metsas, kõrge nagu vaarikas,marjad nagu põldmarjad,sinised. Kõik vaarika ja muraka ligid on söödavad. Lillakas(nimi) on tegelikult punane,see nimetus sest värvus nimetus lillakas tui hiljem. Lillakas on pm hapu, seemned on liiga tugevad,need välja sõeluda. Mustikas on oluline kaubamari, sinikas ,, ei ole nii hea" . Kuna sinikad on kehvad ja need ei
Kasutatakse palju haljastuses. · Paaritusulgjas liitleht on 5...9 lehekesega, mis on ümarad kuni elliptilised, tugevasti kortsus, pealt paljad, alt karvased, kuni 4(6) cm pikad. Leherool on tavaliselt ogad. · Õied üksikult või väiksearvuliste õitega õisikutes, väga suured, 5-10 cm läbimõõdus, valkjasroosad kuni tumepunased, lõhnavad, õitseb juunist septembrini. · Viljad kuni 4 cm läbimõõdus, lapikkerajad, söödavad, oranzid. 56. Kitsemurakas (Rubus nessensis) ja näärelehine kibuvits (Rosa pimpinellifolia) Rubus nessensis - Lääne- ja Kesk-Euroopa. Meil esineb hajusalt Põhja- ja Kagu-Eestis, teede ääres, metsaservades, põllupeenardel jm. Kuni 1,5 m kõrgune lookjate võrsetega põõsas. · Lehed viietised või seitsmetised, viljuvatel kstel ka kolmetised. Lehekesed on munajad, teritunud tipuga, ühtlasedlt saagja servaga, pealt hõredalt, alt tihedamalt karvased. Keskmine leheke on pika rootsuga
kiiviga, väga maitsev ja C-vitamiini rikas kuni 1300 mg 100 g kohta, mari kaalub ca 3 g), must leeder (suurte viljakobaratega, väikeste punaste või mustade kivi sisaldavate marjadega), lodjapuu marjad (punased, sinised või mustad, väga parkainerikkad, magusamad on kanada lodjapuu mustad viljad, enamus liike ei ole söödavad), põldmari ehk pampel (ehk aedmurakas, liitmari, vili sinakasmust või must) ja murakas (liitmari, liigid on rabamurakas mesikollane, kitsemurakas tumepruun ja soomurakas ehk mesimurakas punane). 6.4. Pähklid Pähklid on kõrge kalorsusega, kuna sisaldavad 30...75% rasva ning 15...25% valku. Neid tarvitatakse toiduks toorelt, röstitult, valmistatakse õlisid ning kasutatakse laialdaselt kondiitritööstuses ja kulinaarias. Kreeka pähkli vili koosneb paksust puisest koorest ja tuumast, millel on ebaühtlane ja tugevalt laineline pind. Toored pähklid on erakordselt C-vitamiini rikkad, mille sisaldus valmides väheneb järsult
annaabi.ee 
