Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"kirssidest" - 9 õppematerjali

Rahvusköögid tabel toitudega
3
doc

Rahvusköögid tabel toitudega

Beefsteak US Veiseliha portsjontükk, praetud mõlemalt poolt Bierwurst Saksa Punane, küüslaugune keedu-suitsuvorst Königsberger Saksa Königsbergis toodetud martsipan Marzipan Pumpernickel Saksa Kergelt magus, rammus, rukkileib Sülze Saksa Lihatarretis/terriin Kirschwasser Saksa Morello kirssidest läbipaistev brändi Aioli Vahemere/Hispaania Küüslaugu ja õli kaste Consomme Prantsuse Selge puljong Duchesse Prantsuse Muna ja võiga purustatud kartulid profitrool Prantsuse Täidetud, magusad, lehttaignataskud (tuuletaskud) Ratatouille Prantsuse Köögiviljahautis Tarte tatin Prantsuse Karamelliseeritud puuviljadega kook

Toit → Rahvusköök
18 allalaadimist
Puuviljaaed
9
doc

Puuviljaaed

Kirsipuude kultuursordid kujunesid välja Hiinas. Seal on nad oma kaunite õite ja habraste tüvedega üheks armastatumaks puuks, mida võib näha maalidel. Maailmas pole viljadena kirssidel eriti suurt tähtsust. Kuid kirsipuud peavad külmadele paremini vastu, kui ploomid ja seetõttu kasvatatakse neid ka Põhja- Euroopa aedades. Kirss kasvab kõikjal, kus õunapuugi. Kirsipuud lepivad ka kuivema mullaga. Kirsid valmivad juba juulikuus ja on põhjamaistest puu- viljadest kõige varasemad. Kirssidest tehakse siirupit, mahla, kompotti ja keediseid. Kirssides on ka palju vitamiine - 100 g kirsse sisaldavad 32 mg C- vitamiini. Maguskirsipuud kutsutakse Eestis ka mureliks. Selle viljad on hariliku kirsi viljadest magusamad ja valmivad varem, kuid nad on Eesti oludes külmaõrnemad. Keskmine eluiga on 20 -30 aastat. Kandeiga 3- 5 aastat. Keskmine saak 10 kg. Viltjas kirsipuu on 1,5 m kõrgune kartvaste lehtedega põõsas. Selle viljad on hapukirssidest magusamad, ja nad on väga lühikese

Loodus → Loodusõpetus
17 allalaadimist
Andrus Kivirähk elulugu ja looming
8
docx

Andrus Kivirähk elulugu ja looming

Ma ei ole kunagi suhtunud lastele kirjutamisesse nagu mingisse humanitaarabisse ­ et hea küll, olen lahke onu ja kirjutan lastele ühe jutukese, et neil vaesekestel ka midagi lugeda-vaadata oleks. Minu jaoks moodustavad kõik tekstid, mis ma olen kirja pannud, ühe terviku, nii lastele kui täiskasvanutele kirjutades ajan ma ikka ühte ja sama asja. Vahel lihtsalt tikuvad pähe mõtted, mida saab kõige paremini edasi anda just lasteraamatut või näidendit kirjutades, nii nagu näiteks kirssidest on mõtet teha ikkagi moosi, aga mitte tatraputru." Täiskasvanutele Teemad Üheks teemaks, mis Kivirähki tähelepanu alati tõmbab on usk ja kirik. Kivirähk ise on veendunud ateist ning naeruvääristab tihti kõike seda, mis on kirikuga seotud. See pole ka märkamatuks jäänud usuringkondadeis endis ning leida võib mitmeid pöördumisi Eesti Päevalehe poole, kes Kivirähki arvamusi avaldab. Tegelikult Kivirähel otseselt usu vastu midagi pole

Kirjandus → Kirjandus
156 allalaadimist
Mille poolest on kasulikud puuviljad
12
doc

Mille poolest on kasulikud puuviljad?

Üldse on vitamiinide sisalduselt kirsid puuviljadest esikohal, kuid erinevad sorditi. Kirssides on suhteliselt palju foolhapet ja karotenoide. Eriti tähelepanu väärne on hapudes kirssides flavonoidide sisaldus, millest tuntumad on flavoonid ja rutiin. Just veresooni tugevdava P-vitamiini suure sisalduse järgi on kirsid kõrgelt hinnatud puuviljad. Turgutuseks ja raviks on head nii värsked kui ka kuivatatud marjad, samuti moos ja kompott. Viimasel ajal on kirssidest avastatud ka hulgani bioloogiliselt aktiivset kumariini ja oksükumariini, mis takistavad trombide tekkimist veresoontes. Mineraalsooladest on kirssidespõhiliselt kaaliumi-, fosfori- ja kaltsiumsoolasid, vähem naatriumi, magneesiumi, rauda ja mikroelemente. Enamik kirsissorte on suhkrurikkad, võrdselt on neis glükoosi ja fruktoosi. Kirsside maitseomadusi mõjutab mitmesugune orgaaniliste hapete sisaldus, kus domineerivaks on õunhape ja sidrunhape.

Keemia → Keemia
24 allalaadimist
Kvalifikatsiooni eksam
17
doc

Kvalifikatsiooni eksam

· Määrin lihale pohlamoosi. · Lisan täidise lihale, keeran rulli ja küpsetan ahjus 45 minutit. · Lõikan kartulist viilud ja maitsestan soola, pipra, õli ja kurkumiga ning küpsetan ahjus 200 C juures 20 minutit. 11 2.4 Eelroa valmistamine. · Küpsetan lõhe ahjus 200 C juures 6 minutit. · Eemaldan õunal ja virsikul sisu, tükeldan sektoriteks. · Valmistan kirssidest kastme. · Maitsestan rebitud salatilehed oliiviõliga, veiniäädika, soola, pipra ja suhkruga. 3. Tund 3. Serveerimine. · Viin lauda leivakorvi ja valan pokaalidesse vee. · Serveerin eelroa. · Blanseerin broccoli. · Võtan liha ahjust välja, lõikan viiludeks. · Koristan eelroa nõud, kontrollin vee olemasolu. · Serveerin prae. · Koristan praenõud, leivataldrikud, maitseaine topsi, leivakorvi.

Toit → Kokandus
227 allalaadimist
Mürkgaaside kokkupuuted inimestega
36
docx

Mürkgaaside kokkupuuted inimestega

kõrgmolekulaarsete ühendite sünteesimiseks, taimekahjurite tõrjeks jne.Luuviljade (ploomid, kirsid, 11 virsikud, aprikoosid) seemned sisaldavad amügdaliini, mis ensüümide ja vee toimel kergesti hüdrolüüsub, andes sinihappe, glükoosi ja bensaldehüüdi. Seetõttu tuleks luuviljaliste seemnetuumi süües olla ettevaatlik ning hoidistamisel on soovitatav ploomidest ja kirssidest kivid eemaldada. http://et.wikipedia.org/wiki/Sinihape 16.02.15 Joonis 5: Sinihappe molekuli mudel 2. Uurimine 2.1. Meetodid ja valim Käesoleva uurimustöö meetodiks valisin küsitluse. Küsitluse läbiviimiseks koostati valikvastustega küsimusi ,millele paluti vastata Järva-Jaani Gümnaasiumi VII- XII klasside õpilastel. Küsitlus koostati Google drive keskkonnas ning vastused töödeldi tulemustepõhiselt. Küsitlusele vastas 39 õpilast, neist poisse 15 ja tüdrukuid 24 2.2

Keemia → Keemia
8 allalaadimist
Kokteilid
24
doc

Kokteilid

Saadud vedeliku laagerdamine tammevaadis annab konjakile ta omadused ja vormi. Hea kvaliteedi saamiseks laagerdatakse konjakit vähemalt kolm aastat ­ mida pikem laagerdusaeg, seda parem ja kallim on konjak. Amanjakki toodetakse üldjoontes samamoodi, ainult selle vahega, et veini destileeritakse ühe korra. EaudeVie (konjak) ja brändi, nagu neid rahvusvaheliselt nimetatakse, võivad olla mitte ainult viinamarja, vaid ka puuviljaaetised. Neid toodetakse näiteks kirssidest, pirnidest ja ploomidest. Ärge kasutage originaalset konjakit või armanjakki kokteilide segamiseks, see on raha ja meeldivate aroomide raiskamine. Cognacit ja Armagnaci juuakse puhtalt kohvi või toidu kõrvale. Kokteilide segamiseks valige näiteks kahetärnine konjak. Alexander soodavett Kaunistus: sidruniviil ja marjad 2cl konjakit

Toit → Kokandus
145 allalaadimist
Ilutaimede hooldusjuhend
62
docx

Ilutaimede hooldusjuhend

Cerasus avium) kasvab looduslikult suurel osal Mandri-Euroopa territooriumil, Väike-Aasias ja Kesk-Aasias. Ta kultuuristati kas Kesk- Aasias või 300. a paiku enne Kristust Kreekas. Rooma riigi ajal hakati teda kasvatama Euroopas laialdasemalt. Maadeavastuste järel oli kirsipuu üks esimesi viljapuid, mida uusasukad kaasa viisid Ameerikasse ja teistele mandritele. (Kask 2007) Magus kirss on väga maitsev puuvili. Enamik sorte küpseb vara, maasikaga üheaegselt. Magusatest kirssidest tehakse ka kompotti, mahla, keedist ja tarretist, neid säilitatakse külmutatult, sulfiteeritult või kuivatatult. (Kask 2007) Joonis 3. Magus kirsipuu (Prunus avium) (http://en.wikipedia.org/wiki/Prunus_avium) Koduaedades kasvatatakse magusat kirsipuud kõikjal, kus kliima seda võimaldab. (Kask 2007) Sageli nimetatakse ebaõigesti murelipuudeks. (Kask, Kivistik 2005) Kaubatoodanguks sobivaid kohti on märksa vähem: peamised riigid Euroopas on

Botaanika → Ilutaimede kasutamine
68 allalaadimist
E Bornhöhe Ajaloolised jutustused tasuja
0
docx

E.Bornhöhe Ajaloolised jutustused(tasuja)

«Missugune õnetus niisugust abikaasat kaotada!» «Minu kurvastus oli suur, mu lein lõutu. Aga ma olen vaigistust leidnud oma türes, kes ema jägedesse astus ja nü ud on mu vana ea valgus ja soojus.» «Ma olen teie peale kade.» «Teil on õgus kade olla. Niisugust süamlikku, omakasupü udmatut armastust on harva pruudil peiule pakkuda, kui minu Emiilia mulle pakub. Teate vist, missugune tundmus on rädajal, kes surmani väinult ja palavusest piinatult rohtaia vilusse astub, viimse jõga kirssidest punava oksa puust murrab ja siis rohu sisse vajub, pehme, lõnava rohu sisse. Niisugune tundmus on minu vanal süamel, kui Emiilia pehme käga mind õtul laia leentooli paigutab, ise mu põvele istub, käd mu kaela über sõmib ja põjalikult päima hakkab, kas mul päval palju muret olnud, kas ma terve ja kas mul praegu hea võ paha on. Sõer, siis on mu vanadel kontidel hea kui käal vees, siis olen ma õnelik nagu poisike, kes peegli ees seistes esimesed karvakesed nina alt leiab, kuna ilus

Kirjandus → Kirjandus
71 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun