moodustavad keskosast kiirtena väljaulatuvad vardakesed koos tipus asetseva sümboliga. 1970.a. ilmunud õisprinterite ketaspea ehk õis sisaldab 96 kuni 130 tähetüüpi. Trükkimisel keeratakse ketast seni, kuni jõutakse vajaliku sümbolini ning see lüüakse pisikese löögihaamriga läbi tindilindi vastu paberit. Erinevate tähetüüpide jaoks on olemas erinevad kettad. Õisprinterid on väga aeglased (10- 75 tähte sekundis), kuid nende kvaliteet on võrreldav kõrgekvaliteedilise kirjutusmasinaga. Seda tüüpi printerid ei ole võimelised printima graafikat ja on enamasti väga müratekitavad. Löögita printerid Löögita printerid kasutavad kujutise tekitamiseks mitmesuguseid elektrofüüsilisi või keemilisi protsesse (kuumutus, elektrograafia, trükivärvi pihustamine jne). 1) Termoprinterid Termoprinterites kasutatakse temperatuuritundlikku paberit. Paberit kuumutatakse soovitud kohtadest ning selle tagajärjel muudab termopaber värvi. Paberi kuumutamiseks kasutatakse
....................................................6 Kasutatud kirjandus..................................................................................7 Asko Künnap Luuletaja, kujundaja, illustreerija, turundaja sündinud 1971.Künnap luuletas nooruseski, ent vahepeal tekkis kümneaastane paus, kui lihtsalt polnud inimestele midagi öelda. Kirjutamise soon avanes kord näitusekataloogi tehes, kui piltide tagapooled oli vaja kuidagi täita. Nõnda trükkis ta tagumistele külgedele vana kirjutusmasinaga luuletaolist teksti. Nii avastas ta, et need read ütlesid inimestele rohkem kui ta lootis, ning on kirjutamist jätkanud. Kõik tema raamatud on siiani olnud kujunduslikult üsna pillavad ja silmarõõmu pakkuvad.Künnap paistab silma ideede lennukuse ja mõtte värskusega ka reklaami alal.Asko ise peab ennast laisaks inimeseks ,kuid ta jõuab kõike teha. «Ühe tööga puhkan teisest. Ma teen kõike väga laisalt. Laisk inimene on tõhus
23. ,,Lärmisepa tänava Lota" 24. ,,Pöialpoiss Nils Karlsson" 25. ,,Päevanurme ,, Segasumma suvila 6. Lugemispäevik Autor: Astrid Lindgren Teos: Britt-Mari puistab südant Tegelased: Britt-Mari, Svante, Kasja, Majken, Jerker, Monika, ema ja isa. Sisukokkuvõte: Britt-Mari on viieteistkümne aastane tüdruk, kellele ema andis oma vana kirjutusmasina. Selle kirjutusmasinaga hakkas ta ühele koolist kuuldud kirjasõbrale, kelle nimi oli Kasja Hultin ja kes elas Stockholmis, kirju saatma. Britt-Mari pihtis talle oma saladusi ja armastusega seotud hingevärelusi, aga ka kõigest muust enda ümber. Iga kiri jutustas ühest Britt-Mari päevast. Arvamus: Väga toreraamat,lugeda oli mõnus,väga hästi sai aru. 7. Viktoriin 1. Kui vanaks sai Astrid Lindgren 2000.a.? 2. Mis oli tema isa nimi ja mis aastatel ta isa elas? 3
Font Type); kui klõpsata noolekest, siis avaneb nimekiri fontidest, mis on sinu arvutisse installeeritud (siit ka soovitus: väldi haruldase fondi kasutamist, teistel ei pruugi seda olla ja siis Word pakub oma versiooni sellest). Enamkasutatavad fondid on Arial (seriifideta kiri), Times New Roman (seriifidega kiri) ja Courier (võrdsammuga kiri). Seriifid on tähele kaunistuseks lisatavad väikesed kriipsukesed. Võrdsammuga kirja puhul on aga kõik süm- bolid võrdse laiusega, analoogselt kirjutusmasinaga. Omaette rühma fontide hulgas moodus- tavad sümbolfondid nagu näiteks Wingdings. Sellistes kirjades on tähe asemel sümbol. Fonte saab määrata ka klahvikombinatsiooni Ctrl+Shift+F abil, peale mida saad nimekirjas navigeerida noolenuppude abil (vihje: kui vajutada korra klahvile Esc, siis deselekteeritakse tekst, aga nupp ise jääb valituks, ja nooleklahvidega liikumisel avatakse ka rippmenüü) ning sobiva fondi valimiseks vajuta Enter-klahvi.
(sarnane kirjutusmasinas kasutatava tehnoloogiaga). 1970.a. ilmunud õisprinterite ketaspea ehk õis sisaldab 96 kuni 130 tähetüüpi. Trükkimisel keeratakse ketast seni, kuni jõutakse vajaliku sümbolini ning see lüüakse pisikese löögihaamriga läbi tindilindi vastu paberit. Erinevate tähetüüpide jaoks on olemas erinevad kettad. Õisprinterid on väga aeglased (10- 75 tähte sekundis), kuid nende kvaliteet on võrreldav kõrgekvaliteedilise kirjutusmasinaga. Seda tüüpi printerid ei ole võimelised printima graafikat ja on enamasti väga müratekitavad. Arvuti väljundit monitori (kuvari) ekraanil nimetatakse hetkkoopiaks (soft copy), väljundit paberil, mis on jäädvustatud kas printeri või plotteriga püsikoopiaks (hard copy). Esimesed printerid võeti kasutusele juba elektronarvutustehnika algusaastatel. Näiteks 1951.a. valminud elektronarvutis "Univac" kasutati spetsiaalset "Uniprinteri" nimelist prindiseadet
asetseva sümboliga (sarnane kirjutusmasinas kasutatava tehnoloogiaga). 1970.a. ilmunud õisprinterite ketaspea ehk õis sisaldab 96 kuni 130 tähetüüpi. Trükkimisel keeratakse ketast seni, kuni jõutakse vajaliku sümbolini ning see lüüakse pisikese löögihaamriga läbi tindilindi vastu paberit. Erinevate tähetüüpide jaoks on olemas erinevad kettad. Õisprinterid on väga aeglased (10- 75 tähte sekundis), kuid nende kvaliteet on võrreldav kõrgekvaliteedilise kirjutusmasinaga. Võrguprinter on printer, mis on ühendatud arvutivõrku IP-aadressi aadressi või mõne muu võrguprotokolli alusel või teenendab võrku läbi baasarvuti. Võrguprinter võib olla ühendatud arvuti perifeeriaseadmeks ja olla jagatud kasutamiseks selles võrgus olevate arvutite vahel, kuid võib olla ka iseseisev üksus arvutivõrgus. Põhiliselt kasutatakse võrguprintereid büroodes, asutustes ja koolides. Printerite ühildatavus võimalused USB 2
1970.a. ilmunud õisprinterite ketaspea ehk õis sisaldab 96 kuni 130 tähetüüpi. Trükkimisel keeratakse ketast seni, kuni jõutakse vajaliku sümbolini ning see lüüakse pisikese löögihaamriga läbi 10 tindilindi vastu paberit. Erinevate tähetüüpide jaoks on olemas erinevad kettad. Õisprinterid on väga aeglased (10- 75 tähte sekundis), kuid nende kvaliteet on võrreldav kõrgekvaliteedilise kirjutusmasinaga. Seda tüüpi printerid ei ole võimelised printima graafikat ja on enamasti väga müratekitavad. 1.6 Skanner Skanner on arvuti väline lisaseade, mis on mõeldud valmisteksti ja piltide sisestamiseks arvutisse, digitaalsele kujule viimiseks. Nimetus "skanner" tuleneb ingliskeelsest sõnast scan, mis tähendab "silmi millestki üle libistama, üksikasjalikult vaatlema, täpselt uurima, pilti täppideks lahutama". Jaotades kujundi sadadeks eraldi punktideks, muundab
(sarnane kirjutusmasinas kasutatava tehnoloogiaga). 1970.a. ilmunud õisprinterite ketaspea ehk õis sisaldab 96 kuni 130 tähetüüpi. Trükkimisel keeratakse ketast seni, kuni jõutakse vajaliku sümbolini ning see lüüakse pisikese löögihaamriga läbi tindilindi vastu paberit. Erinevate tähetüüpide jaoks on olemas erinevad kettad. Õisprinterid on väga aeglased (10- 75 tähte sekundis), kuid nende kvaliteet on võrreldav kõrgekvaliteedilise kirjutusmasinaga. Plotter Plotter on kahekoordinaadiline joonistav väljundseade. Erineb printerist selle poolest, et võimaldab tõmmata sulega ka pidevat joont. Plotter on arvuti välisseade arvjooniste, diagrammide, kaartide, arhitektuurijooniste jms. loomiseks. Erinevus printerist seisneb selles, et loodava kujutise jooned ei koosne mitte üksikpunktidest (punktiirist), vaid tõmmatakse pideva joonena. Kuna kaasaegsed printerid suudavad edukalt plotterifunktsioone täita
(sarnane kirjutusmasinas kasutatava tehnoloogiaga). 1970.a. ilmunud õisprinterite ketaspea ehk õis sisaldab 96 kuni 130 tähetüüpi. Trükkimisel keeratakse ketast seni, kuni jõutakse vajaliku sümbolini ning see lüüakse pisikese löögihaamriga läbi tindilindi vastu paberit. Erinevate tähetüüpide jaoks on olemas erinevad kettad. Õisprinterid on väga aeglased (10- 75 tähte sekundis), kuid nende kvaliteet on võrreldav kõrgekvaliteedilise kirjutusmasinaga. Seda tüüpi printerid ei ole võimelised printima graafikat ja on enamasti väga müratekitavad. 2.2 Löögita printerid Löögita printerid kasutavad kujutise tekitamiseks mitmesuguseid elektrofüüsilisi või – keemilisi protsesse (kuumutus, elektrograafia, trükivärvi pihustamine jne). 2.2.1 Termoprinterid Termoprinteri tööpõhimõte seisneb selles, et ta kuumutab valikuliselt kuumustundliku paberi eri piirkondi
Keeruka graafikaga lehepoognad nõuavad kümneid kordi enam aega kui lihttekstiga leheküljed. Palju aeganõudvam on ka värviprint. Erinevaid näitajaid printeri maksimaalse töökiiruse määramisel on mitmeid. Jagunevad need enamasti tööviiside kaupa. Lisaparameetriteks teksti printimisel on märkide printimistihedus, mida iseloomustatakse märgitihedusega 10, 12 või 15 cpi (characters per inch märki tolli kohta). Võrdluse võib teha tavalise kirjutusmasinaga mille märgitihedus on 10 cpi. Kuna graafika printimiskiirus on tunduvalt väiksem, siis lisaparameetriks töökiiruse hindamisel on graafikafaili konkreetne iseloom. Printeri efektiivsus graafika väljastamisel sõltub oluliselt ka leheküljel kujutatu iseloomust (raster või vektorgraafika, exceli tabel, foto jne.). Sama kehtib ka värviprindi kohta. Vanemad laserprinterid võimaldavad maksimaalset tekstiväljastuse kiirust 4 lk/min,
Metallnõeltega "tulistatakse" värvilindi pihta, mille taga asub paber. Õisprinter (Daisy-wheel) - Printer, mis kasutab printimise elemendina plastikust või metallist printimisketast, mille moodustavad keskosast kiirtena väljaulatuvad vardakesed koos tipus asetseva sümboliga (sarnane kirjutusmasinas kasutatava tehnoloogiaga). Õisprinterid on väga aeglased (10- 75 tähte sekundis), kuid nende kvaliteet on võrreldav kõrgekvaliteedilise kirjutusmasinaga. Seda tüüpi printerid ei ole võimelised printima graafikat ja on enamasti väga müratekitavad. Termoprinterid - Termoprinterites kasutatakse temperatuuritundlikku paberit. Paberit kuumutatakse soovitud kohtadest ning selle tagajärjel muudab termopaber värvi.. Termoprinterite boonuseks on see, et need on suhteliselt töökindlad ja vaiksed. Neid kasutatakse näiteks pangaautomaatides, kassaaparaatides, faksides jne. Selliseid printereid toodab näiteks NEC.
sümboliga (sarnane kirjutusmasinas kasutatava tehnoloogiaga). 1970.a. ilmunud õisprinterite ketaspea ehk õis sisaldab 96 kuni 130 tähetüüpi. Trükkimisel keeratakse ketast seni, kuni jõutakse vajaliku sümbolini ning see lüüakse pisikese löögihaamriga läbi tindilindi vastu paberit. Erinevate tähetüüpide jaoks on olemas erinevad kettad. Õisprinterid on väga aeglased (10- 75 tähte sekundis), kuid nende kvaliteet on võrreldav kõrgekvaliteedilise kirjutusmasinaga. Seda tüüpi printerid ei ole võimelised printima graafikat ja on enamasti väga müratekitavad o maatriksprinter (Dot matrix printer) Nõelmaatriksprinteri tööpõhimõte on ülimalt lihtne: kirjutuspeas paiknevad nõelad löövad läbi värvilindi vastu paberit, tekitades sellega punktidest moodustatud kirjamärke. Nõelmaatriksprinterid jagunevad kaheks põhirühmaks: 9- ja 24-nõelased. Nõelmaatriksprinterite puhul on traditsioonilisteks trükikvaliteedi näitajateks
kasutatava tehnoloogiaga). 1970.a. ilmunud õisprinterite ketaspea ehk õis sisaldab 96 kuni 130 tähetüüpi. Trükkimisel keeratakse ketast seni, kuni jõutakse vajaliku sümbolini ning see lüüakse pisikese löögihaamriga läbi tindilindi vastu paberit. Erinevate tähetüüpide jaoks on olemas erinevad kettad. Õisprinterid on väga aeglased (10- 75 tähte sekundis), kuid nende kvaliteet on võrreldav kõrgekvaliteedilise kirjutusmasinaga. Seda tüüpi printerid ei ole võimelised printima graafikat ja on enamasti väga müratekitavad. Tindiprits- ehk jugaprinterid ja vahaprinterid Viimaste aastate üheks kõige populaarsemaks prinditehnoloogiaks on kujunenud tindipritsimis- ehk jugatehnoloogia, millele veel 90. Aastate alguses ennustati peatset kadu. Tehnoloogia rajaneb prindipeale, mis
asetseva sümboliga (sarnane kirjutusmasinas kasutatava tehnoloogiaga). 1970.a. ilmunud õisprinterite ketaspea ehk õis sisaldab 96 kuni 130 tähetüüpi . Trükkimisel keeratakse ketast seni, kuni jõutakse vajaliku sümbolini ning see lüüakse pisikese löögihaamriga läbi tindilindi vastu paberit. Erinevate tähetüüpide jaoks on olemas erinevad kettad. Õisprinterid on väga aeglased (10 - 75 tähte sekundis), kuid nende kvaliteet on võrreldav kõrgekvaliteedilise kirjutusmasinaga. Seda tüüpi printerid ei ole võimelised printima graafikat ja on enamasti väga müratekitavad. Milliste kuludega arvestada? Erinevalt arvutist tahab printer pidevalt raha juurde saada - uuendamist vajavad paberivarud, värvilindid, -kassetid ja -balloonid. Mehaaniliselt liikuvad osad kuluvad ja mustuvad, neid on vaja puhastada ja asendada. Tihti tuleb maksata kulumaterjalide eest paari aasta jooksul teise printeri hinna juurde
annaabi.ee 
