6 , , , .. 3-4 - , - 7 : , , , , üleminek tahtmatult tahtlikule materjali meeldejätmisele ja reprodutseerimisele toimub vanuses 4-5a arenguülesanne 3-6 a Eeloperatsioonalne mõtlemine füüsiline areng väikelapsel Kiire kehaline areng egotsentriline kõne Väline vormilt ja sisene sisult Motoorset arengut väikelapseeas iseloomustab Silma ja käe koostöö täiustub, mis paneb aluse kirjutamisoskusele füüsiline areng kesk. Lapseeas toimub (kellel kiiremini) Tüdrukutel poistest kiiremini sõnal-loogilise mõttelaadi domineerimine piltlikult-näitliku ja näitlikult-tõhusale on iseloomulik lastele kes on Formaalsete operatsioonide staadiumis Eriksoni teooria + miline staadium 4-5 a Initsiatiiv v. süütunne lapseliku otsekohesuse kaudu ilmneb Laste teeseldud käitumine 7. A kriisi psühholoogilisteks moodustiteks on : Psüühilise elu vahendatus ja suvalisus
1 1 http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/inimese_elukaar.htm Koolieeliku eas laste motoorne areng täiustub, paraneb liigutuste kordinatsioon. Saab sooritada keerukaid tegevusi nt. nagu pommil kõndimine, ühel jalal seismine, paeltse sidumine ja joonistamine. Domineerib mäng, mängu kaudu laps realiseerib, oma tahet, õppib sotsiaalseid suhteid. Täiustub silma ja käe koostöö (kujundite joonistamine), mis paneb aluse kirjutamisoskusele. Selle aia jooksul muutuvad teised lapsed järjest tähtsamaks. Nii on koos keele arenemisega lapsel kergem suhelda teiste laste ja oma vanematega. Nad õpivad paremini küsima ja saavad enda eest seistes selle, mida tahavad. Nad harjutavad enesekontrolli. Nende keel, mängud ja joonistused on katsetused. Nad katsetavad läbi jäljendamise ja väljamõtlemise paljusid asju.2 Kui last selles vanuses toetada lapse küsimust ja
filosoofiateaduskond, usuteaduskond, õigusteaduskond ja arstiteaduskond. 1637.aastal loodi esimene grammatika H. Stahli poolt. See oli saksa keele reeglitele kohandatud. 1693.aastal avaldas J. Hornung piiblikonverentsil esimese ladinakeelse eesti grammatika. Tänu grammatikaraamatutele ühtlustus eesti keel, mis tõi lihtsuse selle õppimiseks ja arusaamiseks. Leeris hakati lugemist ja kirjutamist õpetama, ilma selleta ei saanud leerist läbigi. Rootsi aja lõpuks oli tänu lugemis- ja kirjutamisoskusele eestlaste lugemisoskus märkimisväärselt kõrge. Haridusega kaasnes ka negatiivseid külgi. Talupoegadel takistati edasi õppimist ülikoolis, sest talupoeg ei tohtinud olla targem, kui mõisnikule vajalik. Samuti jõudis Rootsi ajal Liivimaale ka nõiajaht, mis tähendas, et targemaid inimesi peeti nõidadeks ja seetõttu hukati paljud arukamad ja osavamad. 16. sajandi lõpp ja 17. sajand tõid olulisi muutusi Eesti linnade ellu. Senini olid
Liigutused arenevad mängu ja harjutamise käigus. 4-5. eluaastaks toimub suurte motoorsete liigutuste areng (käed, jalad). Laps omandab uusi tegevusi - ühel jalal hüppamine, joonistamine, kirjutamine, kingapaelte sidumine, nööpide kinnipanemine, jalgrattasõit jm. Pidevalt areneb peenmotoorika (sõrmede liigutused), kontroll saavutatakse u 12. eluaastaks. Täiustub silma ja käe koostöö (kujundite joonistamine), mis paneb aluse kirjutamisoskusele. Silma ja käe koostöö Käeline tegevus ergutab lapse vaimu ja loovat mõtlemist. Eriti tähtis on käte ja silmade koostöö, mida peab arendama sünnist alates. Vastsündinu võib puudutada asja, ilma et ta sellele pilkugi heidaks. Samuti võib ta üksisilmi lelu vaadata, proovimata seda katsuda. Et silmade ja käe koostöö areneks, peab beebi esmalt asja nägema ja siis tahtma seda puudutada või käes hoida. Seejärel peab ta hindama, kui kaugel lelu
Neljandaks - viiendaks eluaastaks toimub suurte motoorsete liigutuste areng (käed, jalad). Laps omandab uusi tegevusi- ühel jalal hüppamine, joonistamine, kirjutamine, kingapaelte sidumine, nööpide kinnipanemine, jalgrattasõit jm. Pidevalt areneb 4 peenmotoorika (sõrmede liigutused), kontroll saavutatakse umbes 12. eluaastaks. Täiustub silmade ja käe koostöö (kujundite joonistamine), mis paneb aluse kirjutamisoskusele. (D.Einon 2001). 5 2. FÜÜSILISE AKTIIVSUSE MÕJU ORGANISMILE JA LIIKUMISVAEGUSEST PÕHJUSTATUD OHUD 2.1.Bioloogilised tegurid ,,Füüsilise aktiivsuse väljenduse mõistmiseks on abi teatud füüsilistest printsiipidest ning siinkohal on välja valitud kolm näidet: lihaste kokkutõmbamine ja lõtvumine, tõstejõud ja raskusjõud". (Roper jt 1999:272). Väga oluline on
Liigutused arenevad mängu ja harjutamise käigus. 4-5. eluaastaks toimub suurte motoorsete liigutuste areng (käed, jalad). Laps omandab uusi tegevusi - ühel jalal hüppamine, joonistamine, kirjutamine, kingapaelte sidumine, nööpide kinnipanemine, jalgrattasõit jm. Pidevalt areneb peenmotoorika (sõrmede liigutused), kontroll saavutatakse u 12. eluaastaks. Täiustub silma ja käe koostöö (kujundite joonistamine), mis paneb aluse kirjutamisoskusele. Kasvamine on eelkõige füüsiline areng keha välismõõtude (kasvu, kaalu) ja elundite suurenemine. Motoorses arengus on eristatavad neli etappi: Kaasasündinud refleksid. Tooniliste kaasasündinud reflekside mõjul püsivad vastsündinu keha ja jäsemed teatud staatilises asendis. Sümmeetrilised liigutused. Tahtelised, motiveeritud ja eristunud liigutused. Automatiseerunud liigutused so kui laps suudab harjutuste ajal lisaks ka rääkida
Õppimine ei tähenda enam infost osasaamist, vaid kogemuste omandamist keskkondadest, milles füüsilised ja intellektuaalsed tööriistad on kättesaadavad ning neid kasutatakse konkreetsete tegvuste osadena. Õpetamine- juhendamise ja õppeprotsesi toetamise mõttes-saab jätkuvalt olema üks ühiskonna domineerivamaid omadusi. Kommunikatsioonitehnika muutub üha enam õppimise eesmärgiks: vormist saab sisu. Infotehnoloogia seab suuremad nõudmised lugemis- ja kirjutamisoskusele. Põhiküsimuseks on muutunud kuidas teisendada info millekski, mida me võime nimetada teadmisteks. Järjest tähtsamaks muutuvad sellised oskused nagu seoste nägemine, olulise leidmine ja kriitiline suhtumine. Ollakse sunnitud keskenduma olulisele ja püüdma tabada vahendavate sõnumite põhiolemust. Ent areng rajaneb endiselt mõisteliste teadmiste traditsioonil, mida on pikka aega iseloomustanud intellektuaalsete tööriistade loomine, mis haaravad ümbritsevat ja loovad sellele
lähemale. Alge, mis õpetas inimesi koostööd tegema. Äärmuseks oli: Tallima Paap, tegutses Haanjas. Hakkas jutlustama, et mõisnike võim on kuradist kõik on vennad, vara tuleb jagada, ühiselt vara jagada. Ohtlik ühiskonna idee vennastekogukond ohtlikuks muutumas, 1743 keelustati tegevus. 1764 hakkasid salaja uuesti tegutsema, ühiskonda enam ei kritiseeritud. Pöörasid tähelepanu kirjutamisoskusele ja lugemisoskusele. Omavahel pidasid Järgmisena levis teoloogiline ratsionalism. Eestkätt kirikuõpetajate seas. Kritiseeriti sotsiaalset korraldust ehk pärisorjust. See oligi ühiskonna probleem. Püüdsid jagada nõuandeid et oma elu paremini korraldada. Haridus Tuli pähe õppida luteri katekismust ja seda seletada. Iseseisvalt tuli piiblit lugeda. Tuli omandada lauluraamatu kasutamisoskus. Koolis pidid käima 712 aastased lapsed, kes kodus
aastal uuesti vangi mõistetud isa vabanemine . Samal ajal alustas Lennart oma kirjanduslikku karjääri, avaldades artikleid Tartu lehes. Lk 8 Kirjutistest saadud honorar suurendas pere sissetulekuid. Esimese leheloo teema oli inglise utopist Owen. Meri meenutab, et julges viia oma loo Edasi toimetusse Juhan Peeglile alles pärast seda, kui sõber Eno Raud oli punase pliiatsiga peaaegu kogu öö selle kallal vaeva näinud. Pikka aega muukeelsetes koolides õppimine oli jätnud kirjutamisoskusele oma jälje. Ideoloogilistel põhjustel ei kõlvanud ta nõukogude kooli õpetajaks, aga tuttava kaudu leidus muud tööd. Esimene töökoht oli eesti teatri häll Vanemuine, kuhu Lennart sai kirjandusala juhataja koha. Palk oli aga nii väike, et Lennart hankis lisatulusid, kirjutades lugusid Eesti Raadiole. Tegemist oli tulevase kirjaniku esimese suurema kirjandusalase tööga. Lennart Meri Tartu-periood lõppes 1955. aastal, kui ta tuli päriselt Tallinna Eesti Raadio teenistusse,
annaabi.ee 
