Referaadi eesmärgiks on kinnistada õpilase praktilisi teadmisi antud aines. Töö koostamisel on abimaterjalina kasutatud ning lähtutud Üliõpilaste kirjalike tööde juhendist Uurimisülesanded: üliõpilastööde liigid, teema valik, töö kava, töö keel. Lisaks eelpool mainitule on tutvutud õppekavaga, erinevate akadeemiliste artiklite ning vastava sisuliste teatmeteostega. Erilist rõhku on pööratud grammatiliselt korrektsele kirjapildile. 3 Töö on jaotatud neljaks osaks. Esimeses osas vaadeldakse milline on tavateksti korrektne esitusviis. Töö teine osa keskendub keerulisematele ja juba enam teadmisi nõudvatele visuaalsete objektide vormistamisele. Õpiprotsessi on kaasatud autori lähikondlasi ning toodud erinevaid näiteid neid kajastava informatiivse materjali najal. Õpilaste isiklikke seisukohti ja tagasisidet antud praktikumi osas käsitletakse viimases peatükis.1
kirjakeele hääldusviisile ja sõnad, millel kanooniline ortograafia puudub, kirjutatakse üles vastavalt hääldusele: sis, vä, nimodi, kule, ota, tegelt, öheksa, müia jms; · võõrkeelsed sõnad kirjutatakse vastavalt nende tegelikult hääldusele: jes, jee, vau, hellou, stoori, sorri, thäts, hleb, markovka; topeltsulgudes kommentaarina võib lisada originaalkeele kirjapildi: laav ((love)); · g, b, d võõrsõnade alguses kirjutatakse vastavalt kirjapildile, st g, b, d abil; · h sõna alguses märgitakse vastavalt hääldusele: hobune / obune; · võõrsõnades märgitakse rõhuline silp pika vokaali või konsonandiga: Ta`maara, Kar`paatov; · mittekirjakeelsed liitsõnad kirjutatakse kokku: onju, nojah, eksole; · lahku hääldatud liitsõnad kirjutatakse lahku: sünni päev; · pealkirjad ja nimed märgitakse samade reeglite järgi nagu muudki sõnad. Nende alguses on suurtäht. Jutumärke ei kasutata.
Võõrsõna eristab omasõnast iseloomulik tunnus: · G, b, d sõna algul · Võõrtäht · Pearõhk järgsilbil · Võõrapärased häälikuühendid Võõrsõnu kirjutatakse võimalikult häälduspäraselt, st lähtekeele lähedaselt. Sõnu, mille hääldus kirjapildist oluliselt erineb, nimetatakse tsitaatsõnadeks. Võõrsõnade omandamisel pööratakse võrdset tähelepanu korrektsele hääldusele, kirjapildile ja sõna tähendusele. Sõna sees olev H õigekiri lähtub hääldusest ja hääliku pikkuse põhireeglist: lühike häälik kirjutatakse ühe ja pikk ning ülipikk kahe tähega. Lühikese täishääliku järel võib esineda nii lühike kui ka pikk h, neid sõnu peab korrektselt hääldama. Kui lõhk langeb h-le, kirjutatakse kahe tähega, kui mõnele teisele häälikule, on üks täht. Pika täishääliku järel - h: psüühika, psüühiline, stiihia, stiihiline, papaaha
· g, b, d sõna algul - grimm, botas, doos; · võõrtäht - zooloogia, faas, efektiivne, tuss; · pearõhk järgsilbil - miniatuur, limonaad, etikett; · võõrapärased häälikuühendid - foogt, allergia, lornjett jt Võõrsõnu kirjutatakse võimalikult häälduspäraselt, st lähtekeele lähedaselt. Sõnu, mille hääldus kirjapildist oluliselt erineb, nimetatakse tsitaatsõnadeks. Võõrsõnade omandamisel pööratakse võrdset tähelepanu korrektsele hääldusele, kirjapildile ja sõna tähendusele. h võõrsõnades Sõna sees oleva h õigekiri lähtub hääldusest ja hääliku pikkuse põhireeglist: lühike häälik kirjutatakse ühe ja pikk ning ülipikk kahe tähega. Pika täishääliku järel kirjutatakse rõhutu h enamasti ühe ja sõna lõpus kahe tähega, sest võõrsõnadel on rõhk sageli lõpus. Lühikese täishääliku järel võib esineda nii lühike kui ka pikk h, neid sõnu peab korrektselt hääldama (vt tabel)
Õpilased loevad samu sõnu/kõnetakte aabitsast. Jälle vaheldub individuaalne ja kooris lugemine. Hoidumaks mehaanilisest lugemisest, “peast” kordamisest, võib sõnade paigutus erineda. Aabitsast lugedes nõutakse õpilastelt vastavale sõnale osutamist (nt pliiatsiga/sõrmega). Lugemisvea korral annavad teised õpilased sellest märku. 6. Leitakse tähendusega sõnad/sõnavormid. Õp moodustab lühilause või sõnaühendi. 7. Veaga sõnad loetakse vastavalt kirjapildile. 8. Märgatakse ja parandatakse Krõlli või kutsu lugemisviga. Eksija rollis võib teadlikult olla ka mõni õpilane. Oskus teadlikult eksida näitab enesekontrolli kõrget taset. 9. Sõnad sobitatakse piltidega. 10. Loetud sõnade seast valitakse vajalikud sõnad ning sobitatakse need sõnaühendisse või lausesse. Elementaarne valiklugemine on niisugune: küsimusele/korraldusele leitakse vastus tekstist (loetakse sõna, lühike lause)
· g, b, d sõna algul - grimm, botas, doos; · võõrtäht - zooloogia, faas, efektiivne, tuss; · pearõhk järgsilbil - miniatuur, limonaad, etikett; · võõrapärased häälikuühendid - foogt, allergia, lornjett jt Võõrsõnu kirjutatakse võimalikult häälduspäraselt, st lähtekeele lähedaselt. Sõnu, mille hääldus kirjapildist oluliselt erineb, nimetatakse tsitaatsõnadeks. Võõrsõnade omandamisel pööratakse võrdset tähelepanu korrektsele hääldusele, kirjapildile ja sõna tähendusele. h võõrsõnades Sõna sees oleva h õigekiri lähtub hääldusest ja hääliku pikkuse põhireeglist: lühike häälik kirjutatakse ühe ja pikk ning ülipikk kahe tähega. Pika täishääliku järel kirjutatakse rõhutu h enamasti ühe ja sõna lõpus kahe tähega, sest võõrsõnadel on rõhk sageli lõpus. Lühikese täishääliku järel võib esineda nii lühike kui ka pikk h, neid sõnu peab korrektselt hääldama (vt tabel)
· g, b, d sõna algul - grimm, botas, doos; · võõrtäht - zooloogia, faas, efektiivne, tuss; · pearõhk järgsilbil - miniatuur, limonaad, etikett; · võõrapärased häälikuühendid - foogt, allergia, lornjett jt Võõrsõnu kirjutatakse võimalikult häälduspäraselt, st lähtekeele lähedaselt. Sõnu, mille hääldus kirjapildist oluliselt erineb, nimetatakse tsitaatsõnadeks. Võõrsõnade omandamisel pööratakse võrdset tähelepanu korrektsele hääldusele, kirjapildile ja sõna tähendusele. h võõrsõnades Sõna sees oleva h õigekiri lähtub hääldusest ja hääliku pikkuse põhireeglist: lühike häälik kirjutatakse ühe ja pikk ning ülipikk kahe tähega. Pika täishääliku järel kirjutatakse rõhutu h enamasti ühe ja sõna lõpus kahe tähega, sest võõrsõnadel on rõhk sageli lõpus. Lühikese täishääliku järel võib esineda nii lühike kui ka pikk h, neid sõnu peab korrektselt hääldama (vt tabel)
Molekulmass (Mr) on aine molekuli mass väljendatuna aatommassiühikutes. Molekulmass arvutatakse keskmiste aatommasside summana. Näiteks H2SO4: Ar(H) = 1,01. Ar(S) = 32,07. Ar (O) = 16,00. Mr(H2SO4) = 2 x 1,01 + 32, 07 + 4 x 16,00 = 98, 09. Kuna elektroni mass on molekulide massidega võrreldes väga väike, loetakse. iooni mass enamasti võrdseks vastava molekuli massiga. Kui aine ei koosne molekulidest, vaid ioonidest, kasutatakse molekulmassina aine valemi lihtsaimale kirjapildile vastava kujuteldava molekuli massi. 17. Mool on selline ainehulk, milles sisaldub sama palju osakesi (aatomeid, molekule,...) kui kaheteistkümnes grammis süsinik-12s. Ehk avogaadro arv osakesi: 6,022*1023. 18. Keemiline reaktsioon on ühtede ainete muundumine teisteks. Keemilise reaktsiooni eelduseks on erinevate ainete molekulide, aatomite või ioonide kokkupõrked. 19. Nomenklatuur: Katioonid: Ühe või mitmeaatomiline osake, millel on positiivne laeng
neutroni massid on ligikaudu võrdsed amü-ga. Molekulmass (Mr) on aine molekuli mass väljendatuna aatommassiühikutes, arvutatakse tavaliselt keskmiste aatommasside summana. Kuna elektroni mass on molekuli massidega võrreldes väga väike, loetakse iooni mass enamasti võrdseks vastava molekuli massiga. Kui aine ei koosne molekulidest vaid näiteks ioonidest, kasutatakse molekulmassina enamasti aine valemi lihtsaimale kirjapildile vastava kujuteldava molekuli massi. Näiteks keedusool (NaCl) koosneb Na+ ioonidest ja Cl- ioonidest, molekulmass arvutatakse valemi NaCl põhjal 2. Mooli mõiste ja arvutamine tahkele , vedelale ja gaasilisele ainele. Mool on selline ainehulk, milles sisaldub sama palju osakesi (aatomeid, molekule) kui kaheteistkümnes grammis süsinik-12s.
• ortograafial põhinevad mugandid (nt teller, poster); • häälduskujul põhinevad mugandid (nt diiler, friik, laiv, luuser); • lühendid (nt AIDS ~ aids, DJ ~ diidzei ~ diidžei, VIP – vipp, UFO ~ ufo). Tihti võib võõrsõna kaotada võõrapärased jooned ning näha välja nagu omasõna (nt kopi, lainer, liising, meik, meil, ruulima, server, tiim). Artikli aluseks olevate laensõnade häälikkuju on muganenud peamiselt kahel viisil: a) eestikeelne kuju vastab lähtekeele kirjapildile (40%, nt muffin, tabloid) või b) hääldusviisile (60%, nt displei, diiler, friik, haip). Üldiselt võtab eesti k laene vastu häälduskujul. Tihti võivad sellise mugandamisega tekkida sõnad, mis ei arvesta eesti k fonotaktika reeglitega ja mille puhul oleks parem kasutada pigem tsitaadilist varianti kui mugandit. Uuemate laensõnade muganemist iseloomustab variatiivsus. Kõige sagedasem on nähtus, kus ühel sõnal esineb nii muganenud kui ka
Olemasolev; Püsiv; Eluandja. Olema = hájah;) on Iisraeli Jumala nimi Vanas Testamendis. Iisraeli Jumala nimi esineb Vanas Testamendis 7000 korda. Lühivormid: „Jahu", „Jo", „Ja", „Jeho". Kuna heebrea kiri on konsonantkiri, siis vokaalide hääldusi on mitmeid (sõltub käändest). Juudid ei tohtinud Jumala nime välja öelda ja lugesid selle koha peal Adonai mis eesti keeles keeles tõlgime Issand. Hiljem, kui hakati lugemise hõlbustamiseks lisama vokaalimärke lisati ka kirjapildile YHWH (tetragramm). Sõnale lisati Elohim vokaalimärgid, millest hiljem tuli väärkuju Jehoova. Tegelik hääldus on Jahve. Et oleks üks jumala nimi siis kasutavad mitteteaduslikud Vana Testamendi tõlked Jahve asemel sõna Issand. Peetrus – apostel, Jeesuse õpilane, pärimuse järgi tema järglane maa peal; juhtis mõnda aega kristlaste kogudust Jeruusalemmas, siirdus