Olemas on temanimelised videomängud. Ryan Sheckler (30. detsember, 1989), professionaalne rulataja. Paul Rodriguez (31. detsember, 1984), P-Rod firma asutaja ja professionaalne rulataja. Andrew Reynolds (6. juuni 1978), Baker firma asutaja ja professionaalne rulataja. Riley Hawk (6. detsember 1992), Tony Hawk’i poeg ja professionaalne tänavarulataja. RULASÕIDU REEGLID Rulasõidul pole kirja pandud reegleid, aga enamus rulasõidu harrastajaid teavad kirjapanemata reegleid, näiteks: • Rulata lõbu pärast. • Varu kannatust. • Aita algajaid. • Ära ütle “ma suudan paremini”. • Ära poseeri ja eputa, vaid sõida nagu teised. RULAGA SEONDUV • Olemas on ka näpurula, mis on tehtud päris rulaga 1:10’le. • Tehtud on kaks rula videomängu, Tony Hawk Pro Skater ja Skate 1-3. KASUTATUD ALLIKAD https://skateimpact.com/eg/en/blog/skateboard-eti quette-the-unwritten-rules-of-skateboarding/ https://et.wikipedia
Maailma ajalugu on sõdade ajalugu Juba inimloomuse varajast algusest, kirjapanemata ajast on sõjad old läbi aegade inimrassi peamine tegevusala. Põhjuseid on mitmeid ja need on muutnud ka totaalselt meie maailmavaadet , meie ajalugu. Sõda, üks jubedamaid ja koledadamaid asju ilmas, mille põhjustajaks on inimene. Just sõjad on muutnud meie maailma selliseks nagu ta praegu on. Rahu on ainult ajutine. See on lihtsalt aja küsimus millal jälle otsustatakse kellegi verd valama hakata. Seoses sellega
Tööleht nr 1 Küsimused Mis on õigus? Kuidas tekkis õigus? Õiguseks nimetatakse ühiskonnas kehtivate ettekirjutuste ja käitumisnormide kogumit /see definitsioon on eelkõige mandri-euroopa õiguskultuuri järgi/ . Ürgühiskonnas kirjapanemata kombe- e. tavaõigus, ühesugused õ. normid levinud sugukonniti. Õ arenes Vana-Idamaade riikide ja kõrgtsivilisatsiooni kujunedes. Tuntud vanaaja õigusmälestised *kuningas Hammurabi seaduste kogu (18. saj. eKr, kivitahvlile raiutud); *Antiik-Kreekas Soloni seadustekogu; *Platoni ja Aristotelese õigusfilosoofia. Vanaaja tsivilisatsioonile iseloomulik taliooniprintsiip (silm silma, hammas hamba vastu tekitada kurjategijale samasugust kahju kui tema tekitas).
2 SISSEJUHATUS Tänapäeva ühiskond on arenenud nii kaugele, et kuritegevus on meie ümber juba tegelikult päevast päeva. Mõiste ,,kuritöö" paneb enamasti mõtlema millelegi julmale. Enamasti muidugi peame kuritöö all silmas mõrva, pangaröövi ja muid sarnaseid tegevusi. Samas ei saa võtta kuritegu vaid kui füüsilist seaduste rikkumist, ka iga julm kirjapanemata eetikareeglite rikkumine on tegelikult kuritegu. Muidugi kõige tõsisem kuritegu on võtta elu teise isiku eest. Kahjuks tänapäeva ühiskonnas see juhtub iga päev. 1. KURITEGEVUS Kuritegevus on mingis paikkonnas kindlal ajavahemikul toimepandud kuritegude kogum kui sotsiaalne massnähtus. Kuritegevust iseloomustavad struktuur, dünaamika, seisund ja teised seaduspärasused. Tegelik kuritegevus jaguneb teatavaks saanud ja teadmata jäänud
normideks,usu e. religiooni normideks,välise kultuuri normideks ja kõige suuremateks-õigus normideks. Moraali normid on mingis inimeste kollektiivis või kogu ühiskonnas käitumisreeglitena tunnustatud kõlbeluse põhimõtted. Normaali vormid mõjutavad inimeste käitumist. Omapäraseks on aga see,et inimese käitumist hinnatakse alati teatud eetiliste kategooriate kaudu. Hinnatakse kas käitumine on aus või ebaaus. Normaalivormid on tavaliselt kirjapanemata. 2 suurt ül:reguleerida inimeste käitumist ja olla aluseks kõikidele teistele sotsiaalsetele vormidele. Korporatiivsed normid-käitumise reeglid, mis on kehtestatud mingi korporatiivse asutuse poolt. Tava-harjumustele põhinev käitumisreegel. Tava nõudeid täidetakse alati kõigi poolt. Võib kujuneda, et seadus reguleerib suhteid ühtemoodi, kuid elu toimub tava järgi. Religioossed normid-usu organisatsioonide poolt kehtestatud reeglid,mida järgivad selle organisatsiooni liikmed.
Organisatsioon kui sotsiaalsüsteem: • Inimsuhete kogum nii tööl kui väljaspool seda • Sotsiaalne tasakaal • Tasakaalust väljasoleku tunnused • Rahulolematus, ärritunud öhkkond, keelepeks, võimuvõitlus, personali voolavus Tasakaalust völjamineku põhjused: ebasotsiaalsed liikmed, juhtimisvead (autokraatlik/liiga vaba), organisatsioonilepete rikkumine. Majanduslik kokkulepe – tööleping Psühholoogiline lepe – läbirääkimata, kirjapanemata ootused Douglas McGregor x-y teooria järgi esineb kahte tüüpi inimesi: ebamotiveeritud (x) ja motiveeritud (y) – nii kuidas inimesega käitutakse, sellise käitumise ta omaks võtab. Loe lisaks:
Positiivse õiguse all mõistetakse seadusandja poolt loodud õigusnorme. Ülipositiivse õiguse all tuleks mõista loomuõigust või mõistuõigust, mille põhinormid vastavad inimese loomusele. ,,Loomuõigust võib käsitleda kui püüdlust ühendada moraalset ja juriidilist korda kosmose või inimeste loomusega."8 Seega, et positiivne ehk objektiivne õigus oleks inimestele vastvõetav ja teeniks oma kohta seadusandluses peab see olema vastavuses ülipositiivse õiguse kirjapanemata seadustega. Vastasel juhul ei ole võimalik objektiivset õigust teostada. ,,Loomuõiguses nähakse võrreldes positiivse õigusega ülimat korda. Tegu on põhinormidega, mis vastavad inimese loomusele. Positiivse õiguse normid on ainult siis tõeliselt kehtivad ja õiglased, kui nad vastavad loomuõigusele ehk ülipositiivsele õigusele."9 Kuid milline on positiivse ja ülipositiivse õiguse seos? Ühtset vastust sellele küsimusele leitud pole
kaadrivoolavus. Tasakaalust väljamineku põhjused võivad olla: A) organisatsioonilepete rikkumine; B) juhtimisvead jne. (ebasotsiaalsed liikmed) Organisatsioonilepped jagunevad: 1) majanduslik kokkulepe- töövõtuleping, tööleping. Määratakse tööaeg, kohustused, palk, töötingimused jne. Vormistatakse dokumendina kirjalikult. 2) Psühholoogiline lepe- siin peab töötaja andma oma panuse ja täitma organisatsiooni lootused. (ebaseaduslik lepe). On läbirääkimata ja kirjapanemata ootused. (vaata töölepingut , ametijuhendit jne. Juhi seisukohalt peavad alluvad olema lojaalsed, loovad ja pingutama, püüdlikud jne. Alluvate seisukohalt peaks kaasnema tunnustus, eneseteostusvõimalus, turvalisus jne. Organisatsioonilepete täitmisel on alluvad rahul, töötavad hästi ja efektiivselt ning ei soovi organisatsioonist lahkuda. Juht hoiab alluvat, ning võimalusel edutab töötajat. Organisatsioonilepete (majanduslik, psühholoogiline) mittetäitmisel ei ole
KORDAMISKÜSIMUSED1 ÕIGUSÕPETUSE ARVESTUS TTO3160 kevadsemester 2005 1. Mis on õigus. Õiguseks nimetatakse ühiskonnas kehtivate ettekirjutuste ja käitumisnormide kogumit /see definitsioon on eelkõige mandri-euroopa õiguskultuuri järgi/ . Ürgühiskonnas kirjapanemata kombe- e. tavaõigus, ühesugused õ. normid levinud sugukonniti. Õ arenes Vana-Idamaade riikide ja kõrgtsivilisatsiooni kujunedes. Tuntud vanaaja õigusmälestised *kuningas Hammurabi seaduste kogu (18. saj. eKr, kivitahvlile raiutud); *Antiik-Kreekas Soloni seadustekogu; *Platoni ja Aristotelese õigusfilosoofia. Vanaaja tsivilisatsioonile iseloomulik taliooniprintsiip (silm silma, hammas hamba vastu tekitada kurjategijale samasugust kahju kui tema tekitas). 2. Mis on õigussüsteem
4. Tasakaal. 5. Õiguse tunnetusviisid - Seadused. Õigused. Õigusaktid. Põhiseadus on kõige ema. Selle vastu ei saa mitte ükski teine. Kohtu otsustega saab samuti õigusi "tunnetada". Õiguse tunnetamine on ka ühtlasi seadusest aru saamine. 6. Õiguse ajaloo põhietapid - Eesti õigus pärineb sakslastelt. Nende oma omakorda roomlastelt, pisikeste mööndustega. Tavaõigus pärineb kreekast. Ürgühiskonnas kirjapanemata kombe- e. tavaõigus, ühesugused õ. normid levinud sugukonniti. Õigus arenes Vana-Idamaade riikide ja kõrgtsivilisatsiooni kujunedes. Tuntud vanaaja õigusmälestised *kuningas Hammurabi seaduste kogu (18. saj. eKr, kivitahvlile raiutud); *Antiik-Kreekas Soloni seadustekogu; *Platoni ja Aristotelese õigusfilosoofia. Vanaaja tsivilisatsioonile iseloomulik taliooniprintsiip (silm silma, hammas hamba vastu tekitada
ettepanekul ja riigikogu loal. Allar Jõks. Eestis täidab veel ta ka ombudsmani ülesandeid skandinaavia laen(Rootsi, Norra, Taani). Skandinaavia riikides on ombudsman isik, kes tegeleb lihtkodanike õiguste kaitsmisega. Kaitseb ametiasutuste omavoli eest. ÕIGUSKORD, ÕIGUSSÜSTEEMID Õigus Ühiskonnas kehtivate käitumisnormide kogu, millest kinnipidamine on tagatud riigijõuga. Moraal Ei ole seotud riigiga. Sarnane õigusega. Tava ehk kombeõigus kirjapanemata õigus, mis levib suulise traditsiooniga. 1. õigus pärit Mesopotaamiast 18. saj. e. Kr. Hammurapi õigus. Taliooniprintsiip süüdlasele tekitatakse võimalikult samasugune kahju nagu ta ise tegi teisele. Tänapäeva õigussüsteemid toetuvad Rooma õigusele. Roomlased eristasid: a) Eraõigus normib inimestevahelisi suhteid, millesse inimesed on astunud vabatahtlikult ja milles nad on võrdväärsed. (võlad, töösuhted, perekonnaõigused)