Kirjaoskamatus on ka tänapäeva maailmas suur probleem. 774 miljonit kirjaoskamatut maailmas. See on tohutu arv, arvestades, et näiteks USA´s elab umber 315 miljonit inimest. Aga kust saab see probleem alguse maades, kus peaks tegelikult kirjaoskamatus olema väga väike probleem? Võtame ette näiteks Eesti. Kui ma olin lasteaialaps, ei pidanud ma midagi lugema. Lasteaias oli lugemisnurk, kus need, kes tahtsid, lugesid. Kuid ühtegi kohustuslikku raamatut ei olnud. Umbes aasta aega enne kooli hakati lastele õpetama tähti ja numbreid. Terviklikke raamatuid ei
Naiste olukord maailmas ● 2/3 kõikidest vaestest on naised ● Palgatööl on naisi oluliselt vähem kui mehi ● Euroopas pole ühtki riiki, kus saaks öelda, et naised ja mehed saaks võrdselt palka ● Mehed saavad rohkem palka ka nendel erialadel, mida traditsiooniliselt meeste erialadeks ei peeta Statistika ● 2012. aastal oli Eestis meeste ja naiste keskmise brutotunnipalga erinevus 24,6% ● Maailmas on ligi 880 miljonit kirjaoskamatut täiskasvanut- neist ligi 590 miljonit on naised ● Rohkem kui 80% vaestest töötajatest on naised- seda suuresti osalise tööajaga töötamise ja madalamate palkade tõttu. Eesti seadusandlus ● EV Põhiseadus § 12. (1)Kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, […], soo, […] tõttu ● Palgaseadus § 5. Keelab palga vähendamist või suurendamist olenevalt töötaja soost
olemasolu." 19. sajandil arvati, et rahvas on kirjaoskamatud talupojad, kes elavad maal. 19. sajandil puudus sõnal rahvas sõltumatu tähendus. ,,Rahvast määratleti vastandina mõnele teisele elanikkonna rühmale. Rahvast mõisteti kui inimeste hulka, kes moodustasid alamkihi. Samuti vastandati rahvast tsivilisatsioonile see oli tsiviliseeritud ühiskonna tsiviliseerimata osa. Rahvast mõisteti ka kui kirjaoskusega ühiskonna kirjaoskamatut rühma." Folkloori võidi hakata koguma sellepärast, et eliit huvitus väga oma päritolust ning siis püüti koguda lähedal asuva rahva pärimusi. ,,On olemas ka uurimisviis, folkloristika, mis kogub ja võrdleb eelmistega sarnaseid, kuid mittemateriaalseid mälestisi, vanadest rahvastest allesjäänud uskumusi ja lugusid, ideid, mis püsivad meie ajal, kuid ei ole siit pärit." Folkloristika tegeleb lihtrahva muistendite, kommete ja uskumustega.
* vaimulikud olid keskajal peaaegu ainukesed kirjaoskajad. * Kõik inimesed olid keskajal kiriku liikmed. * Teadmiste allikaks peeti piiblit. * Kirikud ja kloostrid olid pikka aega ainukesed haridusasutused. * Jumala teenimine oli kõige kõrgemalt hinnatud tegevus. 16. Romaani ja gooti arhitektuur. Keskaja kunst oli tihedalt seotud kirikuga: *Keskaegne kunst oli välja pandud kirikus, ilmalikku kunsti peaaegu polnudki. * Kujutati piibli tegelasi ja pühakuid, mis pidid kirjaoskamatut keskaegset inimest usuliselt harima. 17. Romaani ja gooti skulptuur. ROMAANI GOOTI Kohmakad valede proportsioonidega. Pikad saledad, valdavalt õigete proportsioonidega. Asend ebaloomulik. Asend loomulik, hilis gootikujudes S- kujuline puusapaine.
jaoks, oli Rockefelleri perekonna suhtekorraldaja. Motoks the public be informed(firmad peavad rääkima ise enda lugu võimalikult ausalt ja avatult) Edward Bernays. nn suhtekorralduse isa. temalt on pärit mitmed juhtumid mis on väga tähtsad PR ajaloos, üheks on nt Torches of freedom(naistele suunatud suitsetamise propageerimise kampaania). Kasutas palju Freudi psühhoanalüütikat. Nn andis suitsetamisega naistele ühe vabaduse juurde. propaganda Nõukogude liit. paljut kirjaoskamatut rahvast üritati informeerida visuaalsete elementide abil(kino, pildid,peeti kõnesid) natsi-saksamaa suhtekorraldus eestis I iseseisvus periood, algusaastad ilmusid esimesed juhitud komunikatsiooni tegevused, propagandakäsiraamatud. kui saabus vaikiv ajastu siis moodustati eesti riiklik propagandatalitluse, mis tegeles nt ka tsensuuriga kõik autoritaatsed riigimehed pidasid vajalikuks lastega ühele pildile jääda, suurteks
tuhandeid õpilasi ning maksavad palju, samas on ka neid koole, kus lapsi õpetatakse puu all, ülikoolilinnakud on väikesed või puuduvad ning õppimine on täiesti tasuta. Riikides, mis harivad oma rahvast viisil, nagu Indias, võib eeldada, et hariduses on suuri puudujääke ning kõik ei saa endale kvaliteetset ja kallist õppimist suures linnakus lubada. Seda näitavad ka uuringud, mille kohaselt on Indias ligi 268 miljonit kirjaoskamatut. Teisest küljest on misjonärikooli mudel humanistlike väärtuste õpetamise koha pealt kindlasti eeskujuks rangetele läänelikele koolidele, kus põhieesmärgiks on võetud teadmiste omandamine ja seejärel alles ,,pehmete" väärtuste õpetamine. Teadmusühiskonna lävel tõdeme paratamatult, et meil on vaja omandada teadmisi, end harida ja neid oskusi ning teadmisi rakendada praktikas, et ühiskond toimima panna. Üks ainsaid
Impeerium 18. sajandil Peeter I reformis küll oma riiki, aga talupoegkond ja maa-aadel jäid muutustest kõrvale. Euroopalikuks muutus vaid tsaari pilgu all olnu, eliit ning mingil määral pealinnad (Moskva ja 1703 rajatud Sankt-Peterburg). Kuna kõik reformid tulid sunniviisiliselt ülevalt alla, keisrilt alamatele, siis ei tekkinud Venemaal mingit rahvaalgatust ega kodanikuühiskonda. Talupojad olid sunnismaised ja harimatud, tööstuse jaoks puudus kapital ja oskusteave. Seda kirjaoskamatut põlisorjadest massi suutis kontrollida vaid karm kord, kindel võim. Sellest aga omakorda tulenes edasine Venemaa mahajäämine Euroopast. Harimatu ori ei saa oma ettevõtet luua, temast ei ole kasu tööstusühiskonnas. Välismaaga igasuguste suhete puudumine omakorda muudab ta väga umbusklikuks võõramaalaste ja endast erinevate inimeste suhtes. Mistõttu seda orja on lihtsam kontrollida kui iseseisvat ja haritud indiviidi,
käsitöö, arhitektuur ja muud kunstid. Folkloori tuleb käsitleda kõigepealt elava traditsioonilise kollektiivi vaatenurgast ja nimelt funktsionaalselt. Dundes: 19. sajandil määratleti sõna ‚rahvas’ sõltuvalt teistest mõistetest, tollal oli see seoses alamkihiga, vastandudes eliidiga (tsiviliseeritud ühiskonna tsiviliseerimata osa). Selles mõistest tulenevalt määratleti ka folkloori kui midagi metsikut, barbaarset, kirjaoskamatut jne. Veel siiamaani piiritletakse rahvamuusikaks ja rahvakunstiks Euroopast/Euroopaga piirnevaid pärimuskultuure, ent kas austraalia aborigeenide kunst pole siis rahvakunst? Kui jätkata sellist definitsiooni tänapäevalgi, siis oleks rahvakultuur hukkumas. Dundes defineerib rahvast nii: tähistab mis tahe inimeste rühma, kellel on vähemalt üks ühine tunnus (nt elukutse, keel, religioon). Tähtis on, et oleks mõned siduvad traditsioonid.
tants, mängud, mütoloogia, rituaalid, tavad, käsitöö, arhitektuur ja muud kunstid. Folkloori tuleb käsitleda kõigepealt elava traditsioonilise kollektiivi vaatenurgast ja nimelt funktsionaalselt. Dundes: 19. sajandil määratleti sõna ,rahvas' sõltuvalt teistest mõistetest, tollal oli see seoses alamkihiga, vastandudes eliidiga (tsiviliseeritud ühiskonna tsiviliseerimata osa). Selles mõistest tulenevalt määratleti ka folkloori kui midagi metsikut, barbaarset, kirjaoskamatut jne. Veel siiamaani piiritletakse rahvamuusikaks ja rahvakunstiks Euroopast/Euroopaga piirnevaid pärimuskultuure, ent kas austraalia aborigeenide kunst pole siis rahvakunst? Kui jätkata sellist definitsiooni tänapäevalgi, siis oleks rahvakultuur hukkumas. Dundes defineerib rahvast nii: tähistab mis tahe inimeste rühma, kellel on vähemalt üks ühine tunnus (nt elukutse, keel, religioon). Tähtis on, et oleks mõned siduvad traditsioonid.
Intonatsioon on toonimuutus lause tasandil. Vt nt ka Pärtel Lippuse kursust http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/1049/foneetika_programmiga_praat.pdf ja programmi PRAAT http://www.fon.hum.uva.nl/praat/ Loeng 4 - II. osa Kiri. Kirjasüsteemid. Kirja sekundaarsus kõne suhte kiri on kõnega võrreldes väga noor ja ebatähtis keele aregus seisukohalt. Kirjaoskus maailmas maailmas on vähemalt 1 billion kirjaoskamatut inimest Kirjakeel - vähemalt 4000 keelel maailmas ligi 7000 elava keele hulgas ei ole kirjakeelt. Kiri on nähtavate (raiutud, vajutatud, kratsitud, joonistatud, kirjutataud, trükitud) või teisiti tajutavate (nt kombitavate, vrd pimedate kiri) märkide süsteem keelelise väljenduse kinnitamiseks ning ajas ja ruumis edastamiseks. EE, 4. kd Kirjasüsteemide liigid: - foneetiline kirjaviis (tähestik) = foneemile vastab täht, nt eesti, inglise, kreeka, ladina, slaavi
enne 19.sajandi lõpu murrangut otse käitumisnormide vastane . Erootikasse negatiivselt suhtuva kiriku õpetused olid selgelt suunatud nende tunnete vaoshoidmiseks. Runo " Kui minu tuttav ju tulekse" kuulsus hakkas aga levima, kui seda esitati rootsi kultuurirändurile A.F. Skjölkebrandile ja tema itaallasest kaaslasele Giuseppe Acerbile noore soome teenijatüdruku lauldud armastuslauluna. Runo avastajad iseloomustasid selle sepitsejat, "kirjaoskamatut tüdrukut", lume ja jää tütreks ja võrdlesid neiut Sappho ja temast õhkuva kirega, Humalahullu palakalle Paljude runode lätteks on naiste pettumine oma abikaasades. Käsitletakse otsekoheselt mehe ebatäiuslikkust, isegi julmalt. Pilgatakse mehe füüsilisi nõrkusi. Nt et ei ole miniat, kes aitaks töid teha, kuna mees ei ole suutnud sigitada poega, kes naise võtaks. Kirjeldatakse ka naise kogemusi vägivaldse ja joodikust abielumehega. Küla ja elu armul: naiste kaebelaulud
annaabi.ee 
