aastal suri paari ainus laps ning abielu lagunes Aadu Hint Debora Trull Edasine elukäik 1940 liitus Eestimaa Kommunistliku Parteiga. Teise maailmasõja ajal võtles Punaarmees 19411958 oli abielus Minni Nurmega 1961. aastast oli abielus Elve Hindiga (sündinud Sooviste) Ta oli ENSV Ülemnõukogu liiges Aadu Hint on maetud Saaremaale Kihelkonna kalmistule Lapsed Aadu Hintil oli 8 last. Neist on tuntud Pärn Hint, Miina Hint ja Eeva Park kirjanikena ning Mare Zaneva tõlkjana. Looming Aadu Hindi looming kajastab kalurite ja muu rannarahva elu. Alustas kirjutamist 1930. aastate alguses novellide ja laastudega Romaanid ,,Pidalitõbi" (1934) ja ,,Vatku tõbilas" (1936) eritlevad leeprahaigusest või -hirmust muserdatud psüühikat. Romaanis «Kuldne värav» (1937) on rakendatud psühhoanalüütilist käsitlusviisi. 1939 avaldatud mereromaan ,,Tulemees" on eelkõige olustikumaaling karmist meremeheelust.
Naise roll ühiskonnas Lugu leiab aset 19. sajandil, kus naiste roll ja võimalused ühiskonnas olid väiksemad kui tänapäeval. Naised ei pääsenud ülikoolidesse, polnud valimisõigusi, neid ei austatud, ei kirjanikena ega poliitikutena. Neil ei lastud iseseisvuda. sünnitada lapsi; laste eest hoolitseda said ainult jõukamad, vaesemad pidid käima tööl ja lapsed surid tihti; lk 21 hoolitseda mehe ja vanemate eest; lk 70. juhtida või teha ise majapidamistöid: keeta süüa, koristada jm, lk 115 teha käsitööd: kududa, heegeldada, õmmelda, tikkida; lk 72 olla õrn, hoolitsev, toetav abikaasa/ema; lk 23
Mõne aja viibis Tutajevo hooldekodus, kus tutvus ka J .Scmuuliga 1945-1946 töötas lühikest aega Eesti Kaluriliidu Esimehena 1965 oli NSV Liidu Ülemnõukogu 9. koosseisu rahvasaadik Kingissepa valmisringkonnas 1974-1984 oli ta ENSV Raamatu ühingu juhatuse esimees. Oli abielus 1941-1958 Minni Nurmega 1961. aastast oli abielus Elve Hindiga Aadu Hindil oli kaheksa last. Neist on tuntud Päärn Hint, Miina Hint ja Eeva Park kirjanikena ning Mare Zaneva tõlkijana Aadu Hint on maetud Saaremaale Kihelkonna kalmistule. Looming "Pidalitõbi" "Vatku tõbilas" "Kuldne värav" "Tulemees" "Tuuline rand" (4 köidet) "Vesse poeg" "Angerja teekond" "Oma saar" Hindi loomingu peamised tegevuspaigad jäävad Kihelkonna-Kuusnõmme- Vilsangi vahemaile (seda kinnitavad nimede kokkulangevused), ka inimeste ja talude nimed on enamuses samad
Erinevate allikate alusel võib väita, et loetelu töökohtadest, kus töötavad pimedad või vaegnägijad, on ülaltoodust oluliselt pikem. Ameerika Pimedate Föderatsiooni kodulehel on viide 350-le erinevale ametile. Nimetatakse, et pimedad töötavad näiteks programmeerijatena, rehabiliteerijatena, nõustajatena, administraatoritena, sekretäridena, lennufirmas piletite broneerijana, inseneridena, advokaatidena, telekommunikatsioonialal, kirjanikena jm. 2004. a. Eestit külastanud rahvusvahelise nägemispuudeliste haridusnõukogu (ICEVI) esimees L. Campbell tõdes, et meil tuleb ületada nägijate suhtumisbarjäär ning anda töövõimalused ka pimedatele, et nemadki saaksid ühiskonnaelus kaasa lüüa. Nägijad ei kujuta tema sõnul lihtsalt ette, milline on pimedate potentsiaal. L. Campbell rõhutas, et tuleks rõhutada nägemispuudeliste võimeid, mitte puudusi. L. Campbelli sõnul saaks
"päris kirjandus" levis salaja, käsikirjadena. Tingimused hakkasid muutuma alles pärast Stalini surma(1953) Väliseesti kirjandus Al. 1944. 3 rühma: vanem, keskmine, noorem põlvkond. Vanem põlvkond: Eestist lahkudes juba tuntud kirjanikud. Nende looming kannatas ilmselt kõige rohkem, jääks nagu pooleli. H. Visnapuu, M. Under, A. Atson, A. Gailit, G. Suits, Fr. Tuglas. Teemad: koduigatsus, kodumaa, lapsepõlv, surm. Keskmine põlvkond: sündisid ja said hariduse Eestis, ei olnud kirjanikena tuntud, võib-olla olid avaldanud oma esimesed teosed. B. Kangro, K. Lepik, K. Ristikivi, A. Kalmus, I. Laaban. Teemad: koduigatsus, kodumaa mälestused, pagulus, mõned kirjut. sõjast, hiljem keskkonnast, kus nad viibivad, ajaloolised teosed Noorem põlvkond: Sündisid Eestis, võib-olla said ka põhiharidus, lahkusid siit lapsena, emakeeleks jääb eesti keel. E. Toona, E. Nõu, H. Nõu, I. Laamann (ainus luuletaja). Teemad: identiteedi kriis e. juurtetuse tunne.
,,Ja päike tõuseb" Ernest Hemingway Tegevuse keskmes on grupp noori ameeriklasi, kes elavad Esimese maailmasõja järgses Pariisis. Enne sõda oleks neist võinud saada pankurid või juristid, kuid surma ja hävingu nägemine muutis nende maailmavaateid, usku endasse ning juhtis nad Pariisi, otsima uusi elamusi. Nüüd elavad nad kunstnike ja kirjanikena, uitavad päeval kohvikutes ja baarides, joovad liiga palju, klatsivad rohkem kui töötavad ning püüavad tome tulla oma uue eluga. Eluga, mida muutis sõda. Jake töötab Pariisis kirjanikuna. Ta armastab head toitu ning jooki, naudib Pariisi kohvikuid ning jälgib oma sõprade armulugusid. Sõda jättis noormehele armi, mis tema elu suuresti mõjutab. Mees armastab leedi Brett Ashley't ning naine armastab teda, kuid nende kooselu ning õnne takistuseks on Jake'i haav
kirjanik. Tema pealkirjad olid praktiliselt mitte midagi ütlevad ("Küla", "Heinamaa"), kuid sisu paljuütlevad. Ta kirjutas külainimeste elust, tööliste viletsast elust, kuid kõik koleda suutis ta avada väga kaunilt. „Siuru“ rühmitus Siuru liikmed olid: August Gaililt, Marie Under, Johannes Semper, Friedebert Tuglas, Artur Adson, Hendrik Visnapuu. Nende missiooniks oli avaldada raamatuid ning algajate kirjanikena oli seda lihtsam koos teha. Marie Under oli Siuru printsess, kes avaldas raamatu "Sonetid" (impressionism). Visnapuu oli Siuru Vürst, kes kirjutas Siuru juhtumised üles, kirjeldas nende boheemlaslikke eluviise. Semper kirjutas "Pierrot". Gailit "Saatan karussell", "Isade maa". Visnapuu ja Gaililt otsustasid lahkuda Siurust 1918 (olid naljaarmastajad). Ekspressionism ja rühmitus „Tarapita“ "Tarapita" - 1921. aastal sündinud rühmitus. J. Barbarus
Venelased omakorda pidasid neid sakslasteks, kes kujutasid endast riigile ohtu ning tuli seetõttu moraalselt alla suruda (saksakeelse koolihariduse keelustamine jmt). Eestlased ja lätlased omakorda võõristasid ja vihkasid neid kui vallutajaid ja võõraid valitsejaid. Baltisakslaste jaoks olid äärmiselt tähtsad märksõnad mineviku austamine, viisakus, kokkuhoidmine, uhkus, aga ka sõnapidamine muuhulgas lubadus olla truu Vene keisrile. Baltisaksa naised kirjanikena (Barbara Juliane von Krüdener, Laura Marholm); Esimesed baltisaksa naiskirjanikud 17. saj keskpaigas tegelesid juhuluulega (esimene teadaolev naisluuletaja Gertrud Paffrath), naiste kirjutatud luule kõrgaeg 1790ndatel. 1803. aastal ilmus esimene baltisaksa naiskirjaniku romaan Barbara Juliane von Krüdeneri "Valérie". See autobiograafiliste sugemetega sentimentalistlik kiriromaan ilmus Pariisis prantsuskeelsena, menukaks osutunud teost tõlgiti hiljem nii saksa kui vene keelde. Riias
sisenemist. Sellises maailmas on tegelane seotud radikaalsete muundumistega, tegelase “mina” paljuneb, toimuvad metamorfoosid, muundu- mised; ilmuvad hiiglased, kääbused jms. Inimlikud väärtused ja tunded lahustuvad 6.Levinuim seisukoht on, et postmodernismi paradoksid, ebaselgus, mitmemõttelisus, iroonia, määramatus ja juhuslikkus asendavad modernistlikku suletust, ühtsust, korda, absoluuti ja mõistuslikkust. 7.Postmodernistlike kirjanikena määratletakse kindlalt Umberto Ecot, Jorge Luis Borgest, Italo Calvinot, Salman Rushdiet. Üheks esimeseks post- modernistlikuks ameerika kirjanikuks oli John Barth.Postmodernistlikest autoritest tuleks mainida veel Don DeLillot, Douglas Couplandi, Bret Easton Ellist, J. G. Ballardi Uuem Eesti kirjandus Kirjandusmuutused 1990. Aastetel Ühiskondlikud muutused Tehnoloogilised muutused
ja teadmised. Ta oli enda eestkõneleja, tema autorikujund. Siinkohal leian paralleele Waltari ja Jaan Krossiga. Jaan Kross nägi kroonikakirjutajast jutlustajas Balthasar Russowis oma teist ja samas kõige sügavamat mina, keda ta järgnevas loomingus teosest teosesesse erinevates kehastustes ikka ja jälle läbi kirjutas. Otsides paralleele eesti kirjandusest viitaksin Tammsaarele ja Ristikivile. ,,Sinuhe'' filosoofilises koes on Tammsaarelikku skepsist ja pessimismi. Kirjanikena on nad tiirelnud erinevatel orbiitidel, üks talupojamaailmast võrsunud mõtleja, teine pastori pojana. Ristikiviga sarnastab Waltarit Sinuhe kui ,,igavese ränduri'' motiiv, samuti Ristikivi ajaloolistes romaanides kujutatavate sündmuste ja inimsuhete ehedus. ,,Sinuhe'' romaanile viitavaid detaile on Josephines ehk Fine'is, keda minajutustaja kahe aastatuhande vanuses muinashauas suudleb, võib leida Neferneferneferi deemonlikkust, naist,
kuigi ta oli saadetud sinna selleks, et ta võidaks. Zürii saadeti laiali. Kutsuti uus zürii, kellele kirjutati partei poolt ette, kuidas otsus tuli langetada. · 1949 küüditamine · 1950 EK(B)P KK VIII pleenum Kõige kurikuulsam pleenumite seas. See on see koosistumine, kus hakatakse kultuuriväge vaenulikust eriti jõuliselt puhastama, see tähendab seda, et suur osa neist autoritest, kes senimaani on saanud kirjanikena tegutseda, sunnitakse vaikima. Puhastuste juures torkab silma see, et näiteks Tuglast, Alverit või Merilaasi ei panda vangi, pigem pannakse vangi neid, kes on tegelenud poliitikaga. · 1953 Stalini surm · 1956 NLKP XX kongress On seltskond kirjanikke, kes püüavad poliitilistest teemadest kirjanduses hoiduda või kirjutavad ,,valesti". Üldiselt ,,valesti" kirjutatud teostega trükki ei jõuta. Max Laosson
Justnimelt performatiivsed valdkonnad domineerivad, jättes teinekord verbaalse kirjandusevaldkonna mõnevõrra tahaplaanile. Need kaks asja võtab väga hästi kokku nähtus nagu suveteater. See zanr on tänaseks päevaks väga populaarseks muutunud. Selle 20 aasta jooksul võime me rääkida kahest kirjanike lainest Eesti kirjandusprotsessis: 1. Kirjanikud kes paljuski debüteerivad 80ndate teisel poolel ja kehtestavad ennast kirjanikena 90ndate vältel. Nt Indrek Hirv, Priidu Beier, Sinijärv, Kivisildnik, Sauter, Eesti nüüdiskirjandus Janek Kraavi Ehlvest, Õnnepalu, Krull, Kivirähk. See on see laine, mida võiks tinglikult nimetada esimeseks. Need kirjanikud on paljuski sündinud 60ndatel ja mõned ka 70ndate algusesse
annaabi.ee 
