Euroopa kirjanduse sünnimaa on Vana-Kreeka. Juba umbes IX saj. leiame sealt imetlusväärseid kirjandusteoseid, mis tõendavad sellele ajale eelnenud ajajärgu kõrget kirjanduslikku taset. Esimesed kirjanduse avaldused on Kreekas seoses mütoloogiaga. Need on kaks väärtuslikku Euroopa kirjanduse alussammast, meisterlikud kangelaseeposed "Ilias" ja "Odüsseia". Nende kirjutaks peetakse üldiselt legendaarset pimedat laulikut Homerost (umbes IX saj. eKr.), ometi on ka kirjandusteadlasi, kes väidavad, et need olevat kollektiivtöö saavutused, nn homeriidide omad, kes töötasid proosamüüte ümber värsilisteks. Homerose enda elust ei teata peaaegu midagi. "Ilias" kõneleb Trooja sõja kümnenda aasta sündmustest, "Odüsseia" ühe sõjakangelase Odysseuse eksisõitudest teel Troojast kodusaarele. Neid eeposi pole kirjanduslikult väärtuselt suutnud seniajani ületada ükski teine samaliigiline teos.
Helsingi ülikooli cand filos kraadiga (1910), töötas Soomes, 1917-1919 võttis esseeride partei liikmena aktiivselt osa poliitilisest elust, koostas läkituse "Eesti Töövabariik" (1918). Asus tööle Tartu Ülikooli eesti ja üldise kirjanduse professori kt-na (1921), valiti esimeseks korraliseks professoriks eesti kirjanduse alal (1931), milleks jäi kuni siirdumiseni eksiili (1944). Prof Suitsu nõudliku õppejõu käe alt on kasvanud kaks põlvkonda eesti kirjandusteadlasi. Kirjanduslikku ellu astus gümnasistina ajalehes "Uus Aeg" (1889), avaldades arvukalt sõnumeid, arvustusi, raamatute tutvustusi jms. Värsse hakkas avaldama ajalehes "Uus Aeg" ja ajakirjas "Linda", esimene luuletus "Vesiroosid" ilmus 1899; luuletajana kasutas varjunime K(ustas) Wahur jm. Toimetas kirjanduslikke vihikuid "Kiired" I-III (1901-1903) ning almanahhe ja ajakirja "Noor-Eesti" (1905-1915).
võttis esseeride partei liikmena aktiivselt osa poliitilisest elust, koostas läkituse "Eesti Töövabariik" (1918). Asus tööle Tartu Ülikooli eesti ja üldise kirjanduse professori kt-na (1921), valiti esimeseks korraliseks professoriks eesti kirjanduse alal (1931), milleks jäi kuni siirdumiseni eksiili (1944). Prof Suitsu nõudliku õppejõu käe alt on kasvanud kaks põlvkonda eesti kirjandusteadlasi. Kirjanduslikku ellu astus gümnasistina ajalehes "Uus Aeg" (1889), avaldades arvukalt sõnumeid, arvustusi, raamatute tutvustusi jms. Värsse hakkas avaldama ajalehes "Uus Aeg" ja ajakirjas "Linda", esimene luuletus "Vesiroosid" ilmus 1899; luuletajana kasutas varjunime K(ustas) Wahur jm. Toimetas kirjanduslikke vihikuid "Kiired" I-III (1901-1903) ning almanahhe ja ajakirja "Noor-Eesti" (1905-1915). Oma esteetilisi ja poliitilisi vaateid on väljendanud
POSTMODERNISM Postmodernismi iseloomustus: Piiri tõmbamine modernismi ja postmodernismi vahele pole kerge ülesanne, sisaldab ju postmodernismi mõistegi eelnenud kultuurietapi nimetust. Tegu on modernismi edasiarendusega. Osa kirjandusteadlasi peab esimeseks postmodernistlikuks romaaniks juba James Joyce'i teost ,,Finnegans Wake" (1939). 20.sajandi viimastel aastakümnetel sugenenud postmodernismi põhitunnuseid on erinevuste esiletõstmine. Lähtutakse seisukohast, et kellelgi ei saa olla universaalset teadmist. Maailm on muutunud ja me peame sellega leppima, mõistmaks, mis meie ümber toimub. Filosoof Jean-Francois Lyotard on öelnud: ,,Postmodernne kunstnik ja kirjanik on filosoofi olukorras: tekst, mida ta kirjutab, ja teos,
hoida ennast ja hoida metsa, mis ta ümber, hoida maailma oma ainukeses peeglis. *** (,,Ikka Liivist mõteldes") Kui Paul-Eerik Rummo pälvis 1966. aastal selle luuletuse eest Juhan Liivi nimelise luuleauhinna, arvas August Sang nägevat Liivi ja Rummo luuleolemises paralleele, kutsudes kirjandusteadlasi neid põhjalikumalt käsitlema. Ise söandas ta välja pakkuda ühe: kui Liiv oli sajandivahetuse luuleuuendaja, siis 1960. aastatel oli seda Rummo. 13 See luulekogu asub ühel kesksetest kohtadest meie 1960-ndate aastate kirjanduses ja on silmapaistvaks tähiseks kogu eesti luule arenguloos. Järsult suureneb selles kogumikus Rummo elamusesituse assotatiivsus. Luuletus muutub tal järjest rohkem mingi hingeseisundi
Teemaks on revolutsioon ja Vabadussõda. Ühelt poolt ta tervitas vabariiki, kui nägi ka selle pahupooli. Talle on omaseks pühendusluuletused. Oma julguse ja selgusega pälvis ta noorte poolehoiu. 1914 saab stippi, et minna Prantsusmaale õppima. Sõja puhkemise tõttu ta jääb Soome. Lühemat aega oli tegev poliitikas. 1921 asub ta tööle eestikeelses Tartu ülikoolis, kus ta sai professoriks. Suits oli väga hoolas õppejõud. Kirjandusteadlane. Tema käe all õppis esimene põlvkond kirjandusteadlasi. Ülikoolis töötamise ajal jäi looming tagasihoidlikuks, need olid põhiliselt looduskirjeldused. 1940 jäi ta küll ametisse, kuid 1944 lahkus siiski Rootsi. Seal avaldas ta emigratsioonikogu ,,Tuli ja tuul". Mälestus ja igatsus luules meenutab nooruspõlve Tartut ja sealset helgust. Pilkab nõukogude võimu, kujutab kodumaa kaotuse traagikat, pagulaseks olemist. Teemaks sõjaaeg ja võimu vahetumine. Seal koostas ta Eesti kirjanduslugu. Suri 1956
vihane osa sellest, kuidas meid maha müüdi ja Tartu põlemisest. ,,13 juuli või siis luuletus kodust....??" (vot mõistatamise koht...J) Kolmas tsükkel pühendatud pagulastele. ,,Veab mõtte mere taha", ,,Miski meist mööda ei lähe". 1953 jääb Suits haigeks, kolm aastat elab halvatuna ning sureb 1956. aastal 23.mail, maetud Stockholmi kalmistule. Tema tähtsus: · ,,Noor Eesti" rajaja ja juht. · Rajas kirjandusõpetuse eesti keelse ülikooli, koolitas eesti kirjandusteadlasi, pani aluse kirjanduse uurimisele. Luules moodsa värsikeele tooja. Uuendab eesti luulekeelt vormiliselt. Pilet XX · Baudelaire'i elu ja looming, luuletused lähivaates 1821-1867. B looming on aluseks 20. sajandi modernismile. Ta sündis Pariisis, isa emast pea 40 aastat vanem. Isa oli ohvitser ning haritud mees. Kodus palju kunsti, raamatuid, poeg suunatakse humanitaaria teele. B oli oma isasse v kiindunud, kuid mees suri, kui B oli kuueaastane
Kui rääkida N-e Tähtusest on seda raske üle hinnata. N-E oli oluline liikumine nii programmiliste liikumiste põhjal, prof kirjanduskriitika paranes, tutvustasid uusi maailmas valitsevaid suundi kirjanduses ja kunstielust. Nnede endi hulgast sirgus põlvkond olulisi tegelasi. Suitsust sai TÜ rahvusülikooli asutamise järel 1920 rahvusülikooli esimene kirjandusprofessor. Kuni 40ndate aastateni samas ametis, rajas kirjandusteaduse traditsiooni ja koolitas mitu põlvkonda kirjandusteadlasi. Tuglas- eesti kirjanduse paavst, nii kirjanikuna kui kirj elu organiseerijana oluline nimi eesti kirjanduse loos. 1923 Loomingu esimene peatoimetaja jne. 15. J.Randvere ,,Ruth" Noor-Eesti 3. albumis (1909) avaldatud noore Johannes Aaviku (alias J. Randvere) "Ruth" on esteetiline utoopia, meheliku fantaasia kuldlõige, naturalistlikes detailides lahti kirjutatud kapriisid ja hormoonid. Sellelt kirjanduslikult portreelt leiame nii vaimselt kui sotsiaalselt emantsipeerunud
1919 võttis esseeride partei liikmena aktiivselt osa poliitilisest elust, koostas läkituse "Eesti Töövabariik" (1918). Asus tööle Tartu Ülikooli eesti ja üldise kirjanduse professori ktna (1921), valiti esimeseks korraliseks professoriks eesti kirjanduse alal (1931), milleks jäi kuni siirdumiseni eksiili (1944). Prof Suitsu nõudliku õppejõu käe alt on kasvanud kaks põlvkonda eesti kirjandusteadlasi. Kirjanduslikku ellu astus gümnasistina ajalehes "Uus Aeg" (1889), avaldades arvukalt sõnumeid, arvustusi, raamatute tutvustusi jms. Värsse hakkas avaldama ajalehes "Uus Aeg" ja ajakirjas "Linda", esimene luuletus "Vesiroosid" ilmus 1899; luuletajana kasutas varjunime K(ustas) Wahur jm. Toimetas kirjanduslikke vihikuid "Kiired" IIII (19011903) ning almanahhe ja ajakirja "NoorEesti" (19051915). Oma esteetilisi
annaabi.ee 
