Reklaamit nuab kultuuri viimaste hoovustega kursis olemist, nii et tuleb vaadata filme, telesaateid, lugeda, kia teatris ja nitustel, et hoida vaim erksana. hesnaga reklaam on vga pnev valdkond." Suuremast osast 20. sajandi hiskonna- ja kultuurikriitikute kirjutatud reklaamiuurimustest vib leida aga pigem selliseid hinnanguid, et reklaam on ohtlik, ta hoopis hvitab telist kunsti ja kultuuri ning nestab hiskonna vrtusi. sna varsti prast tnapeva mistes reklaami sndi 19.sajandi lpul hakkasid kirjanduskriitikud rkima reklaamist kui kultuuri nestajast ja parasiidist. Kultuuri all mtlesid nad krgkultuuri (kirjandust, ooperit, maalikunsti, balletti), millel kriitikute arvates oleks pidanud olema ainupositsioon inimese kujutamisel, temast lugude jutustamisel, talle unistuste ja fantaasiate pakkumisel. Kriitikute pessimism ha svenes 20. sajandi jrgmistel kmnenditel, kui tormiliselt hakkas arenema massitstus- ja kultuur: kino ja Hollywoodi
Pärast seda kirjutas Turgenev oma 4 populaarsust kogunud romaani: "Rudin", "Aadlipesa", "Isad ja pojad" ja "Eelõhtul". F. Dostojevski: Fjodor Mihhailovits Dostojevski oli vene kirjanik. Tema perekonnanimi tuleneb Valgevene Dostojevo küla nimest. Ta kirjutas romaane, lühijutte ja esseid. Ta tegeles ja ajakirjanduse ja filosoofiaga. Tema teosed käsitlevad inimpsüühikat 19. sajandi Venemaa poliitilistes ja sotsiaalsetes oludes. Kirjanduskriitikud on nimetanud teda üheks maailmakirjanduse suurimaks psühholoogiks. Tema peateosed on "Kuritöö ja karistus" (1866), "Idioot" (1869) ja "Vennad Karamazovid" (1880). Kokku kirjutas ta 11 romaani, 3 novelli, 17 lühiromaani ja palju muud. Esimene romaan "Vaesed inimesed" avaldati 1846. aastal Oma ideid valgustas Dostojevski 1860. aastail koos vennaga välja antud ajakirjades ,,Vremja" ja ,,Epohha". L. Tolstoi:
ekraanile jõudis, olid kõik need küsimused ja Burgessi romaan endiselt aktuaalsed. Raamatu populaarsuse püsivust tänapäeval võib hinnata kas või kümnete teosele pühendatud kodulehekülgede ja tuhandete linkide järgi internetis. ARVAMUSED "Kellavärgiga Apelsin" on õigupoolest üks neid vähesteist ulmekirjanduse valdkonda kuuluvaist raamatuist, mille kirjanduslikke väärtusi tunnistavad tingimusteta ka kirjanduskriitikud (muude taoliste näidetena võiks tuua Vonneguti "Tapamaja korpus 5" ning Orwelli "1984"). Siin on kujutatud tulevikku, milleni võib teoreetiliselt viia praegugi laineharjal oleva võltsdemokraatia vohamine. Viieteist-aastane Alex, kelle slängiseguse monoloogina romaani sündmustik lugejani jõuab ning veel paar lahedat kutti täidavad vabu õhtuid baaris molutamise ning absoluutselt süüdimatult kordasaadetud pahategudega
,, Noor-Eesti I", saagem ka Bernard, Nende kirjutised ,,Noor-Eesti II" eurooplast Linde, olid suunatud jne III, IV ja V. eks" J.Havik, eelkõige haritud V.Grünthal inimestele. - Ridala, Rõhutasid vormi. Aino Olid asjatundlikud Kallas, kirjanduskriitikud. Jaan Oks. Siuru 1917- Loomisjõu Gailit, Rõhutasid, et ,,Siuru I", Siuru 1919 d see M.Under, looming tuleneb II" ja ,,Siuru III" olgu me Semper, inimese sisemistest ainus Tuglas, vajadustest. tõukejõud. Adson, Looming väljendab Visnapuu. inimesi tundeid ja
aasta jüriööl alanud eestlaste suur ülestõus, Jüriöö ülestõus, Eesti vanema ajaloo üks kõige tuntumaid ja südamelähedasemaid sündmusi. Loodetud edu ja vabadust ülestõus sellest osavõtjaile ei toonud, kuid kaugemast perspektiivist vaadatuna ei jäänud ta sugugi tulemusteta. 1880. aastal ilmus Eduard Bornhöhe ,,Tasuja", mille 17-aastane autor pani uuesti leegitsema Jüriöö ülestõusu sajandeid kustunud märgutule. ,,Tasuja" näol lõi Bornhöhe tähtteose, milles kirjanduskriitikud võivad erilise vaevata leida kunstilisi puudusi ja küündimatust, ajaloolased libastumisi ja ebatäpsusi faktides, mis aga haaras jäägitult tolleaegseid lugejaid, aitas otseselt kaasa rahvuslikule vabadusliikumisele ja on jäänud eesti kirjanduses tänapäevani püsima ühe kõige loetavama teosena. ,,Tasuja" on suuresti mõjutanud seda, et Jüriöö ülestõus on eesti rahvale saanud rõhumisevastase võitluse ja vabadusiha sümboliks. See on
Prantsusmaal, Londonis). Ta oponeeris keisrivõimule ja aristokraatiale, pooldas sotsialismi ja indiviidi õigusi, pidas iganenuks õigeusu kirikut. Äärmiselt mõjukas nii vene liberaalide kui radikaalide seas. Herzeni kaasaegne oli aadlisoost vene emigrant Mihhail Bakunin (1814-1876), kellest sai üks tuntumaid anarhismi teoreetikuid. Bakunin, Herzen ja paljud teised revolutsiooniliselt meelestatud rikkad vene noored olid ühtlasi kirjanikud, kirjanduskriitikud või poeedid ning omasid tihedaid sidemeid saksa ja prantsuse revolutsiooniteoreetikutega. Herzenist tugevasti mõjutatud oli radikaalne sotsialist Nikolai Tsernõsevski (1828-1889), kelle revolutsioonile kutsuv raamat ,,Mida teha?" (1863) kujunes üheks mõjukaimaks teoseks 19. sajandi II poole vene radikaalide seas. Valdavaks sai idee, et revolutsiooni tuleb teostada läbi masside. Rahvamassid tuleb üles ärritada, nii et nad pühivad vana iganenud keisrivõimu minema ja loovad uue maailma
selgeks et kirjanduse kui tekstide kogumi ja elu suhe on keerulisem kui algus võis tunduda. Üldlevinud arusaama kohaselt väljendab kirjandus inimkonna kõrgemaid püüdlusi ja huve ning üllamaid näiteid inimmõtte ja teo haardest. See on põhjuseks, miks feministid on huvitatud kirjandusest kui mõjuvõimsast kultuurilisest praktikast, mida kehastavad võimsad institutsioonid. Feministlikke kirjanduskriitikud huvitab see, kuidas kirjandus kui kultuuripraksis osaleb tähenduste ja väärtuste loomisel, mis põhjustab naise ebavõrdset seisundit ühiskonnas, mitte ei peegelda naiste elurealiteete. Pam Morris "Literature and Feminism" (1993, 8). Feministliku kirjanduskriitika lähtekohti 1) Kirjanduskaanon põhineb patriarhaalsel (androtsentristlikul) ideoloogial, see on meeste kirjutatud. meessoost peategelased (Oedipus, Ulysses, Hamlet, Tom Jones, Huck Finn), mehelike
selgeks et kirjanduse kui tekstide kogumi ja elu suhe on keerulisem kui algus võis tunduda. Üldlevinud arusaama kohaselt väljendab kirjandus inimkonna kõrgemaid püüdlusi ja huve ning üllamaid näiteid inimmõtte ja teo haardest. See on põhjuseks, miks feministid on huvitatud kirjandusest kui mõjuvõimsast kultuurilisest praktikast, mida kehastavad võimsad institutsioonid. Feministlikke kirjanduskriitikud huvitab see, kuidas kirjandus kui kultuuripraksis osaleb tähenduste ja väärtuste loomisel, mis põhjustab naise ebavõrdset seisundit ühiskonnas, mitte ei peegelda naiste elurealiteete. Pam Morris “Literature and Feminism” (1993, 8). Feministliku kirjanduskriitika lähtekohti 1) Kirjanduskaanon põhineb patriarhaalsel (androtsentristlikul) ideoloogial, see on meeste kirjutatud. meessoost peategelased (Oedipus, Ulysses, Hamlet, Tom Jones, Huck Finn), mehelike
linnal erinevad nimed. Kus ja millal oli renessanss? Võime mõistet konst- rueerida nii või teisiti. 3.3 Objektiivsus Objektiivsust võib käsitleda ajalooprotsessi enda objektiivsusena — uurija jaoks on objektiivne, kui ajalooprotsess ei ole tema poolt konstrueeritud. Näiteks Sulev Vahtre poolt loodud "Muistne Eestlaste iseseisvussõda"ei ole objektiivne. Tänapäevane ajalugu ei ole üldiselt objektiivne, ta on konst- rueeritud. Loone leiab, et mitmed Eesti pedagoogid, kirjanduskriitikud jt lähtuvad seisukohast, et kui lüüa käega vastu klaasi ning see läheb katki, siis nende kahe sündmuse vahel seost ei ole. Loone väidab, et vana inimese- na võib ta vahel — mitte alati — tõtt rääkida. Teine objektiivsuse mõiste on epistemoloogiline. On positivistid, kes väi- davad, et on võimalik objektiivne teadmine sellest, mida ajaloolane uurib. Relativistid — teised — väidavad, et objektiivne teadmine sellest võimalik ei ole
Varasemaid elulugusid oli võimalik lugeda "Kandilistes lauludes" ja viimaseid "Kultuuris ja Elus". Autor jätkas endale 2 arvatavasti südamelähedaste "Harala elulugude" seeriaga värsikogus "Sügislootus", kusjuures need jõudsid järjest kaasajale lähemale. Viimased elulood ilmusid 2001. aastal. Need annavad ülevaate eesti rahva saatusest 20. sajandil. 3. Teised "Harala elulugudest" "Harala elulood" on nõnda omapärane teos, et paljud kirjanduskriitikud on seda retsenseerinud. Arvamused on positiivsed. Pahaks pannakse kirjanikule väheseid asju. "Harala elulugudele" eesti kirjandusest võrdkujusid otsides on välja toodud enamasti Mats Traadi enese teoseid: praeguseks kümneosalist romaani "Minge üles mägedele" ja lühiromaani "Tants aurukatla ümber". Retsenseerijad nimetavad "Harala elulugusid" kokkuvõtlikuks raamatuks. Seda sellepärast, et sinna on koondatud tõenäoliselt kõik, mida Mats Traat on Harala kohta kirjutanud
Eesti kirjandusklassika üks väljapaistvam teos on Anton Hansen Tammsaare (18781940) 5-köiteline romaan "Tõde ja õigus" (19261933). kirjanduskriitika kirjandusteaduse osa, mis tegeleb kirjanduse arvustamisega. Kirjanduskriitika jälgib uudisteoseid, annab neile hinnangu ja suunab sellega kirjanduse üldist arengut. Kirjanduskriitika on teaduse ja kunsti süntees: seal kasutatakse teaduse ja kunsti sõnavara, järjekindla analüüsiga kaasnevad kriitiku isiklikud arvamused. Kirjanduskriitikud on enamasti teoste esmatõlgendajad, nende seisukohtadel põhinevad sageli kirjandusteadlaste analüüs ja hinnangud. kirjanduslik portree publitsistika zanr; tegelasest loodud tervikkujutlus, mis on saavutatud tema välimuse, riietuse, käitumise, tunnete jm kirjeldamise abil. kirjanduslik stiil ajastule või voolule iseloomulik väljenduslaad. Näiteks kroonikate vanapärane või Lydia Koidula (18431886) luule romantiline stiil.