Akadeemiline eesti keel VIITAMINE, REFEREERIMINE ja TSITEERIMINE Harjutus 1. Lisa tsitaadile viide ning vormista viitekirje. 2 Tsitaat Kirjandusallika info „Antonüümid on leksikaalsemantilise Asta Õim, sõnaraamatu pealkiri paradigma liikmed, mille puhul ühe liikme „Antonüümisõnastik“; 1995; Tallinn; Eesti tähendus vastandub teise liikme Keele Instituut; Eesti Teaduste Akadeemia. tähendusele“ (Õim 1995: 5). Tsitaat on võetud 5. leheküljelt. Õim, Asta 1995. Antonüümisõnastik. Eesti Teaduste Akadeemia. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 5. Harjutus 2
Kliimast põhjustatud sümptomid kahe taimeliigi näitel Taimeliik Liigniiskus Kõrge Liigne valgus Kasutatud temperatuur või kõrge kirjandusallika(d)s kiirguse intensiivsus 1.Jugapuu Kasvupinnas Jugapuu on Kõrvetava http://bio.edu.ee/taim Taxus baccata peab olema vett soojalembene. päikese eest ed/okaspuu/jugapuu.h läbilaskev, mitte Liigse külma tuleb tm seisev. Ei talu korral tõmbuvad jugapuud
Kliimast põhjustatud sümptomid kahe taimeliigi näitel Taimeliik Liigniiskus Kõrge Liigne valgus Kasutatud temperatuur või kõrge kirjandusallika(d)s kiirguse intensiivsus 1.Päevaliilia Päevaliilia Kõrge Päevaliilia on https://www.aiasober Hemerocallis kannatab nii temperatuur varju ja .ee/liigikirjeldused/1 liigniiskust, kui põhjustab poolvarju 84 ka kuiva. lehtede lembene.
Kontrolli mõttes liidetakse tarbimisaine koostise protsendid, mis peab andma terviku. Wt + At + Ct + Ht + Ot + Nt = 20% + 0,4% + 40,198% + 4,8556% + 34,0688 + 0,4776% = 100% Seega on tarbimisaine koostis 20 % niiskusega puidule tuvastatud ja saab jätkata sellele tuginevate arvutustega. 2. Kütuse alumise kütteväärtuse arvutuslik määramine tugineb tarbimisaine elementaarkoostisele. Eelmainitud kirjandusallika [1, lk. 28] valem (2.12). Tänu tüvepuidu põlevaine koostise muutumatusele saab kasutada lihtsustatud valemit (2.13) Qat = 18900 - 214 · Wt – 189 · At = 18900 – 214 · 20 – 189 · 0,4 = 14544,4 MJ/kg. 3. Kütuse põlemiseks vajalik teoreetiline õhuvajadus leitakse raamatu „Soojustehnika aluskursus“ [2, lk. 424] valemist (10-16) V0 = 0,0889 · Ct + 0,265 · Ht + 0,033 · St – 0,0333 · Ot =
1.TURUNDUSE MÕISTE Käesolev konspekti osa on koostatud järgmise kirjandusallika põhjal: Turunduse alused. Ann Vihalem, Külim, Tallinn 2003. Turunduse mõistet on püütud lugematul hulgal erinevate definitsioonidega väljendada, eri ajajärkudel on olnud rõhuasetused neis erinevad. Toome siinkohal välja neist kaks, mõlemad pärinevad P.Kotlerilt: *,,Turundus on tegevus, mis on suunatud vajaduste ja soovide rahuldamisele" *,,Head ettevõtted rahuldavad vajadusi, silmapaistvad loovad turgusid. Juhtpositsioon võidetakse kätte
1.TURUNDUSE MÕISTE Käesolev konspekti osa on koostatud järgmise kirjandusallika põhjal: Turunduse alused. Ann Vihalem, Külim, Tallinn 2003. Turunduse mõistet on püütud lugematul hulgal erinevate definitsioonidega väljendada, eri ajajärkudel on olnud rõhuasetused neis erinevad. Toome siinkohal välja neist kaks, mõlemad pärinevad P.Kotlerilt: *,,Turundus on tegevus, mis on suunatud vajaduste ja soovide rahuldamisele" *,,Head ettevõtted rahuldavad vajadusi, silmapaistvad loovad turgusid. Juhtpositsioon võidetakse kätte
Viitamisel on omad kindlad reeglid, mis moodustavad viitamise süsteemi. Erinevaid viitamissüsteeme on üsna palju, aga töö ulatuses peab olema viitamissüsteem ühtne. Viitamise nõuded võivad kooliti erineda. Viidata tuleb kõigi selliste seisukohtade allikatele, mis ei ole autori omad. Tallinna Kunstigümnaasiumi põhikooli loovtöös kasutatakse numbriga viitamist: tekstiviiteks olev number juhib kirjanduse loetelus sama numbriga kirjandusallika juurde. Teiste autorite mõtteid võib esitada refereerides või tsiteerides. Tsiteerimine on kellegi mõtete esitamine täpselt sellisel kujul, nagu need on esitatud alustekstis. Plagiaat on kellegi teise teksti või mõtete esitamine enda nime all. Kõige sagedamini põhjustab tahtmatut plagiaati halb viitamisoskus. REFERAADI ÜLESEHITUS Referaat ülesehitus: Tiitelleht Sisukord Sissejuhatus Põhiosa Kokkuvõte
Muudatuste juhtimine ja õppiv organisatsioon. Tallinn: Külim. Kui viidatakse ühe autori (toimetaja, koostaja) mitmele samal aastal ilmunud tööle, siis eristatakse need tähtedega a, b, c, ja järjestatakse pealkirja esimese sõna alfabeetilise koha järgi. Aastaarvu ja tähe vahele tühikut ei jäeta. Näide 16: Alas, R. (2001a). Juhtimise alused. Tallinn: Külim. Alas, R. (2001b). Strateegiline juhtimine. Tallinn: Külim. Mitme autori, toimetaja või koostaja puhul esitatakse nende nimed kirjandusallika tiitellehel esinevas järjekorras. Näide 17: Smeltzer, C. S., Bare, G. B. (Eds.) (2004). Textbook of Medical Surgical Nursing. New York: Lippicott Williams and Wilkins. Kui autorit, toimetajat või koostajat ei ole näidatud, paigutatakse allikas kirjanduse loetellu pealkirja esimese sõna alfabeetilise koha järgi. Kindlasti on vaja kirjutada organisatsiooni nimetus. Kirjandusallika pealkirja ja sulu vahele punkti ei panda. 29
2.2.1 Heading 3/Pealkiri 3 2.2.2. Heading 3/Pealkiri 3 2.2.2.1 Heading 4/Pealkiri 4 1.7. Töös kui ka sisukorras nummerdatakse araabia numbritega järgnevad osad ning alustades number ühest: peatükid, alapeatükid ja nende alajaotused. Peatüki alapeatüki number peab sisaldama ka vastava peatüki numbrit. Sissejuhatust ja kokkuvõtet ei nummerdata. 1.8. Kasutatud allikate loetelus kasutatakse ühe allika kirje koostamisel ühekordset reavahet (Single-/Rea-ja lõiguvahe). Iga kirjandusallika vahele jäetakse vahe 12 punkti (Home-Paragraph-Spacing-After/Avaleht-Rea-ja lõiguvahe) 12pt 1.9. Kohustuslik on vältida töö peatüki alustamist ja lõpetamist tabelitega, joonistega, loeteluga. 1.10.Teksti esile tõstmise kasutamisel tuleb olla mõõdukas, et säilitada rahulik kirjapilt. Kasutatakse 1-2 erinevat vormindamise võtet. 1.11.Võõrkeelsed sõnad, selgitused eestikeelses tekstis tuuakse kaldkirjas (Italic/Kursiiv) ja on sulgudes kohe selgitava sõna järel. 1.12
number ühest): sissejuhatus, uurimistöö metoodika, peatükid, alapeatükid ja nende alajaotused ning arutelu. Peatüki alapeatüki number peab sisaldama ka vastava peatüki numbrit (Format/Bullets and Numbering/Outline Numbered). 19 11. Kasutatud kirjanduse loetelus ühe allika kirje koostamisel kasutatakse ühekordset reavahet (Singel). Kahe kirjandusallika vahele jäetakse plokkstiilis vahe 12 punkti (Format/ Paragraph/Spacing/After 12pt). 12. Võõrkeelsed sõnad ja eestikeelse teksti selgitused tuuakse kaldkirjas (Italic) ning on sulgudes kohe selgitava sõna järel. 13. Kirjavahemärk on kohe sõna või mõne muu sümboli järel ja talle järgneb tühik. Kahe sõna vahel on ainult üks tühik. 14. Tuleb vältida töö peatüki alustamist ja lõpetamist tabelitega, joonistega, loeteluga
täiskirjed koos märkusega, millist otsest allikat on kasutatud (kaudsed allikad on Kask, 2001 ja Newton, 1987 ning otsesed Kuusk, 2002 ja Rattiste, 1996). Kui viidataval allikal puuduvad üheselt mõistetavad autorid, viidatakse sellele pealkirja maksimaalselt 2-3 esimese sõna ning aastaarvu abil: Pedeli jõgi on 53 km pikk (Eesti jõgede ..., 2001) 3.1.2. Numbriline viitamine Tekstisiseste kandiliste sulgude vahele kirjutatakse kirjandusallika(te) järjekorranumber(id): ... on tõestatud [8] ...; või ... käsitletavat probleemi on uuritud varemgi [2, 4, 10]; või: Kask ja Kuusk [4, 10] on tõestanud ... 3.2. Kirjanduse loetelu Sõltuvalt töö iseloomust kasutatakse kas tähestikulist bibliokirjete järjekorda (geoökoloogia, bioloogia, keskkonnakorraldus, keemia) või nummerdatud bibliokirjete järjekorda (füüsika, keemia). Nummerdatud loetelus on kirjed viitamise järjekorras. Tähestikulises loetelus on
mitte kellegi kolmanda arvamusele apelleerimine (õpetaja pakkus sellise teema välja ja arvas, et see on huvitav). 2. Töö eesmärgi sõnastamine: millisele probleemile otsitakse lahendust, millisele küsimusele otsitakse vastust, mida nähakse uurimistöö lõpptulemusena. 3. Eesmärgi saavutamiseks püstitatud uurimisülesannete sõnastamine. 4. Töö ülesehituse selgitamine. 5. Kasutatavate andmete ja metoodikate lühitutvustus. 6. Mõne peamise kirjandusallika mainimine (soovituslik). Sissejuhatuses võib autor tähelepanu juhtida nendele töö koostamisel ilmnenud asjaoludele, mille teadmine aitab lugejal töö sisu paremini mõista. Sellisteks asjaoludeks võivad olla näiteks kogutud andmete esinduslikkuse ja hankimisega kaasnevad probleemid, aga ka isikute või institutsioonide nimetamine, kellelt on saadud abi töö kirjutamisel. Tuleb silmas pidada, et
1. Teema valiku põhjendamine (sh teema tähtsus ja uudsus). 2. Töö eesmärgi piiritlemine: mida soovitakse tõestada või ümber lükata, millisele probleemile otsitakse lahendust, millisele küsimusele otsitakse vastust, mis on selles valdkonnas tehtud. 3. Eesmärgi saavutamiseks püstitatud uurimisülesannete piiritlemine (hüpoteesi ja uurimisküsimuse sõnastamine). 4. Töö alaosadeks jaotamise põhimõtete selgitamine. 5. Mõne peamise kirjandusallika mainimine (soovituslik). Sissejuhatuses ei esitata töö tulemusi ega järeldusi. Kui autor soovib töö valmimisega seoses kedagi tänada, on seda sobilik teha sissejuhatuse lõpus. Sissejuhatus tuleb valmis kirjutada töö alguses, aga selle lõplik versioon valmib töö sisulise osa ja kokkuvõtte kirjutamise järel. Sissejuhatust peatükina ei nummerdata. 2.5. Kirjanduse ülevaade Selles peatükis antakse ülevaade uuritavast probleemist loetud kirjanduse põhjal.
annaabi.ee 
