Kuidas on teaduse ja tehnika areng muutnud inimeste maailmapilti? Teaduse ja tehnikaga puutume kokku iga päev. Mõnel juhul sellele mõeldes, mõnel juhul seda isegi mitte märgates. Need valdkonnad pakuvad tööd, toodangut, mida tarbitakse ja mis peamine, need on muutnud inimeste maailmapilti ja igapäevaelu. Tänu nende hiilgavatele saavutustele infotehnoloogias oleme kättesaadavad üle terve maailma. Meil on võimalus suhelda kõigi inimestega, olgu ta türklane, austraallane või soomlane. Kui sul on olemas mobiil, siis võib öelda, et terve maailm mahub taskusse. Tuues näiteks arvuti, on loodud erinevad suhtluskeskkonnad, mis võimaldavad inimestel suhelda kellegagi teisest maailma otsast. Internetis on tohutult informatsiooni kõige vajaliku ja ebavajaliku kohta. Teaduse ja tehnika saavutused nagu mobiil ja arvuti suudavad meid globaalselt mõtlema panna. Rääkides ...
Nõuanded arutleva kirjandi ettevalmistamiseks: Vali teema, koonda mõttet Märgi märksõnu, kasutades kõiki mõtteid mis pähe tulevad Süstematiseeri kogutud materjal, tee valik Püstita teemast lähtuv põhiprobleem ja peamõte Vastused põhiprobleemile olgu lõikude tuumaks Paiguta lõigud loogilisse järjekorda Otsusta milliseid argumente tood oma mõtete kinnituseks Vali sobivad arutluse võtted (analüüs,- vastandamine jt) Jälgi, et kirjandil oleks põhiidee, sõnum, mis jääb kokkuvõtteks kõlama Teksti ülesehitus Sissejuhatus · Probleemi püstitamine · Teema piiritlemine ( oma vaatenurga leidmine ) · Idee rõhutamine (peamõttest lähtumine) · Mõiste avamine · Vastupidine väide · Teemakohane lühilugu · Ajalooline taust Püstita probleem! Nt. ,,Mida õpetavad mulle muinasjutud"
III. Stiil Stiil on mul tavaliselt nõrk. Sõnakordusi esineb suhteliselt palju ning sõnavara on piiratud. Lauseehituse ja sõnajärjega kipub vigu tulema. · Sõna ja vormivalik Peale selle kooli lõppu saabki pärast selle kooli lõppu saabki, peale eksameid pärast eksameid, peale põhikooli pärast põhikooli IV. Vorm Minu kirjandite vorm on rahuldav, kuna lõigud muutuvad väga pikaks ning lõike on üldiselt vähe. Kokkuvõte läheb kokku sissejuhatusega. Mõnel kirjandil on kehv käekiri, kuid üldiselt loetav. Nt t tähed jätan poolikuks ning a ja o on sarnased. Kirjandis pole mul tugevaid külgi. Nõrkadeks külgedeks on õigekiri ning eneseväljendamine. Loodan 20 punktile eksami sooritada. Kõik olenebka kirjandi teemast.
õigekirjaprobleemidaga. Nende parandamiseks on aega hiljem! Pealkiri (näiteks : Mis on edukuse mõõdupuu?) · Pealkirjast pead tuletama probleemi, mille paigutad sissejuhatuse viimaseks lauseks. Probleemlause võib olla nii küsimus kui väide, kuid pole hea, kui selleks on pealkiri sõna-sõnalt. NÄITEKS · Erinevad inimesed mõõdavad edukust erinevalt. · Missugust inimest võiks pidada edukaks? · MINGIL JUHUL EI TOHI KIRJANDIL OLLA · 2 PROBLEEMLASUSET (Mis on edukuse mõõdupuu ja kes on edukad inimesed- nii ei sobi!!!) Sissejuhatus Sissejuhatuse pikkuseks peaks olema u 5 lauset, millest viimane lause peaks olema probleemlause. Sissejuhatus peaks liikuma üldiselt üksikule. Seega tuleks algul tutvustada, miks antud teema on valitud, miks on see kirjutajale oluline. Alustada võib aga ka hoopis mõne mõiste selgitusest. Lõpuks tuleb
a. Kas kirjand vastab teemale b. Kas kirjandis on üleliigset, teemaga nõrgalt haakuvat materjali, tühilauseid ja fraase c. Kas kirjand on selge, loogiline ja lühidalt on kõik öeldud d. Kas kirjand on stiililt ühtne e. Kas sõnavalik ja terminikasutus on õige f. Kas kirjand on vormistuselt ja õigekeelsuselt laitmatu 12) KÕIK PARANDUSED TEEN MUSTANDIS 13) KONTROLLIN KAS KIRJANDIL ON ALGUS JA LÕPP, KAS TA ON TERVIK NING KAS LIIGENDAMINE VASTAB SISU- JA VORMINÕUETELE 14) LOEN KIRJANDI 3 KORDA LÄBI NN ''VÕÕRASTE SILMADE'' JA ANALÜÜSIN SEDA: 1. Sisu seisukohast loen läbi iga lõigu eraldi ja vaatan kas nad omavahel seostuvad ning uurin, kas on olemas terviklik läbiv mõte mu kirjandil. Seejärel uurin sissejuhatust ja kokkuvõtet, kas nad on tõstatatud probleem ja leitud lahendus ning kuidas nad sisuga haakuvad.
teab, millest jutt, võib ta kirjutatust viimaks aru saada, kuid kirjutaja asi ei ole mitte lugeja intelligentsuse, asjatundlikkuse ja kirjaoskuse proovilepanek, vaid omaenese intelligentsuse, asjatundlikkuse ja kirjaoskuse ülesnäitamine ja tõestamine. Intelligentsus on muu hulgas ka võime olukorda õigesti hinnata - teha vahet suulisel ja kirjalikul suhtlemisel; sõbrale ning tundmatule inimesele mõeldud tekstide vahel; kirjavahetusel, kus kirjad astuvad omavahel dialoogi, ja kirjandil, mis peab kohe ise enda eest kõnelema, ilma et lugejal tarvitseks olla võimalust autorile lisaküsimusi esitada ja autoril võimalust oma mõtteid tagantjärele selgitada või õigustada. Nagu erinevad need olukorrad, erineb ka käitumine. Keelemängud on toredad, aga nende tähendus muutub vastavalt kontekstile ja tõlgendajale: kui kirjutada «rahvas» kahe f-iga, peetakse seda jututoas normaalseks kirjapruugiks, uurimistöös aga paremal juhul trükiveaks
Kondikava tuleks kasutatada põhjendamata väidete leidmiseks. Kondikava: Põhidee Väide Väide kõik väited on põhjendatud Väide Jne 19. Lõpetuse struktureerimine.Lõpetusele esitatavad nõuded, sagedasemad vead lõpetuse kirjutamisel: · Kokkuvõte peab olema asjalik ja kokkuvõttev. Eesmärgid: · Tuua esile teksti tuum, põhiidee. · Esitada hinnang. · Teravdada tähelepanu millegi või kellegi suhtes. · Võtta kirjutatu kokku. Sagedasemad vead: · Kirjandil puudub kokkuvõte,lõpetamata. · K(kokkuvõte) on lõpetatud mitu korda. · K puudub seos teema arendusega. · K on esitatud uusi väiteid. · K puudutab ainult ühte osa teemast. · K on nii lakooniline, et ei suuda oma funktsiooni täita(lühikene). · K on liiga tundeline, paatuslik. · K korratakse seda, mida on teema arenduses öeldud, samade sõnadega. · K lisatakse familiaarseid vabandusi. · K on liiga pikk. 20.Viimistlemine. Selle ülesanne.
Jaak armus temasse ja käis seetõttu tihemini Pukspudel külas. Jaak kutsus Virve tihti kinno ja helistas talle. Kirjandus tunnis anti neile ülesanne, kirjutada kirjand Koidulast ja Kreuzwaldist. Just sellist ülesannet Jaak ootaski, sest ta tahtis Virvele muljat avaldada. Eelmine kord oli Rääkind Virve, et ta oli käinud ,,Vaimu Kultuuri ühingus" ja kuulanud seal kellegi kirjandit ja mis oli tundunud talle ,,niiiii" igav. Jaak märkas, et tema kirjandil on palju ühist Virve omaga. Jaak tahtis lugeda oma kirjandit ,,Vaimu kultuuri ühingus", et Virve kuuleks tema arutlusi ning, et need oleksid Virvele vastuvõetavad. Kuid ,,Vaimu kultuuri ühingusse" peaks Kõtsberg teda soovitama. Nõnda, et ta satuks sinna ilma igasuguse omapoolse pürgimiseta, sest muidu oleks Virve Johansoni üle ironiseerinud. Mõne päeva pärast, kui nende tööd kätte jagati saigi Jaak teada, et
asja ainult sel eesmärgil, et näida targem. Parandajad näevad sinust läbi. Kirjuta lihtsalt, selgelt ja arusaadavalt. Lihtsat asja keeruliselt esitada ei ole mingi kunst. Aga keerulist asja lihtsalt ja arusaadavalt esitada vot see on kunst ning see on ka definitsioon heale õpetajale samas. Mis on stiil? Stiil on stiiliväliste väljendite kasutamine kirjandis. Segane? Kirjandil on teatud stiil, milles tuleb seda kirjutada. See stiil on ametlik kujuta ette, et sa kirjutad oma ülemusele kirja. Üldjuhul ei hakka kirjutama 'tsaupakaa', vaid kirjutad siiski 'Tervist' ja 'Head aega'. Kirjandiga on sama lugu. On teatud väljendid, mida ei ole sobilik kirjandis kasutada. Kirjandis ei ole sobilik kasutada: · slängi lühendid tavalistest, eestikeelsetest sõnadest või teistest keeltest sisse toodud sõnadest
minu stiil hea, korra isegi väga hea, kuid proovikirjandil oli stiil kõigest rahuldav. Vorm oli kolmel korral väga hea ja kahel korral hea. Aasta jooksul võis märgata kirjandite kirjutamises arengut, kuid aasta viimane kirjand läks siiski väga kehvasti. Kaheteistkümnendas klassis olen hetkeseisuga kirjutanud viis kirjandit. Punktisummad jäid vahemikku 68- 80. Kolmel juhul neljast oli sisu hea, korra ka väga hea. Õigekiri oli igas kirjandis väga hea. Aasta esimesel kahel kirjandil oli stiil hea, kuid kahel viimasel väga hea. Vorm oli igas kirjandis väga hea. On toimunud silmnähtav areng. Paranenud on õigekiri, stiil ja vorm. Gümnaasiumi viimases klassis õnnestus mul saada ka enda kõrgeim punktiskoor- 80, mille üle olen väga uhke, sest nii kõrget sihti polnud julenud ma varasemate tulemuste põhjal endale seada. 2. ÕIGEKIRI Õigekiri ei ole minu tugevaim külg, kuigi kolme aasta jooksul on see kõvasti arenenud. Tavaliselt on see hea või väga hea. 2.1
pikalt ühe küsimuse juurde vaid mine järgmise juurde; 5 rea ulatuses ei tohi korrata sõnu, vaid taotlikult võib; Sina kui kirjutaja pead oma mõtetega minema edasi ja liikuma sügavamale; ! Alati kui midagi väidada tuleb ka seda ka põhjendada (Näide: eestlased on põikpäised. Miks?). Kui ei suudapõhjendada väidet siis peab mõtest loobuma. Põhjendamatud väidet võivad tuua kaasa põhjendamatuid hinnanguid; Kirjandil peab välja kujunema ,,selgroog"; Kui kasutad näiteid siis see peab olema uus, huvitav, ülevaatlik; Faktide esitamisel peab olema täpne, võib neid esitada milles oldakse kindel; Arutledes tuleb püüelda üldistusele seepärast ei tohiks üle rõhutada isiklikke kogemusi; Lõigud ei tohiks olla väga erineva pikkusega, mis näitab, et sisu ei suudeta loogiliselt arendada; Lauses on 10-12(14) sõna; Lauset mitte alustada sidesõnaga ,,ja".
annaabi.ee 
