90-ndatel aastatel: varasematel aastatel oli teaduslike tööde esitamisel oli MINA vorm täiesti keelatud. Nüüd on aga see mõeldamatu. Probleeem ei ole MINA vormis vaid enda positsiooni esitamine. Eeldatakse, et minu positsiooon mingi rühma suhtes hakkab mõjutama, minu suhtumist uurimisteemasse. Kultuuriline teadmine iseenda kultuurist muudab teatud väljendid isenesest mõtistetavaks, mingid märgid saavad seetõttu vähem tähelepanu. Mihkel Mutt "Kandilised sambad" Kui suulise ja kirjalikkuse vahe ei olnud oluline, siis paljudes uurimustes ei küsitud seda, et kas teksti kirjapanekulka midagi muutub. Kui ma kirjutan ja räägin sama lugu, siis kas see on sama? Probleem pole mitte esitamise erinevuses vaid ka vastuvõtu erinevuses. Suuliselt saadakse teisiti aru kui kirjalikult. Millises eas inimesed rahvaluulet valdavad. Arvatasti vanemad, kui mõelda põlvest põlve päritavale rahvaluulele. Samas internetifolkloristika on levinum noorte seas. Enam ei ole küsimus vaid selles,
ahelkirjad, õnneketid jms (1930. aastail, Walter Anderson) salmialbumid (Eda Kalmre) elulood (1990ndail) · rahvaluule Internetis Filmidest, raamatutest jne võetud tsitaadid muutuvad rahvaluuleks, kui neid kasutatakse muus kontekstis. KOKKUVÕTE: suuline, kirjalik vm vorm on ainult tehnika, suulisus ei ole rahvaluule olemuslik tunnus kirjalike vormide kopeerimistehnika> taotlus tugevamini esitleda pärimusrühma (keskendumine kasutajaskonnale ja mitte autorile) suulisuse ja kirjalikkuse uurimine Vormeliteooria (oralformulaic theory) (Milman Parry, Albert b. Lord, John Miles Foley) uuendas Eesti rahvaluule uurimist 90ndatel. · Laul komponeeritakse igal esitlusel uuesti laulik ei mäleta laule, aga oskab neid luua, kui on teada üldisem teema ja detailid. · esitaja (looja) kasutab laulu loomisvahenditena vormeleid meetriliselt ja kõlaliselt samasugused struktuuriüksused, millest laulja saab luua teose. Uut vormelit on raskem luua kui uut laulu.
etteennustatavusega või vastupidi. 7) Kirjalikkus kõik dokumendid peavad olema kirjalikud, sest teeb organisatsiooni töö kontrollitavaks. Nende tunnuste järgimine toob Weberi arvates kaasa parema efektiivsuse. Bürokraatia eelised (nt võrreldes traditsiooniliste süsteemidega): 1. Bürokraatia on kiire tuleneb hierarhilisest süsteemist (käsud liiguvad ülevalt alla) 2. Etteennustatavus tuleneb legaalsuse printsiibist 3. Kontrollitavus tuleneb kirjalikkuse printsiibist 4. Suudab rohkem tuleneb tööjaotusest 5. Bürokraatia on odavam. Kriitika Weberi bürokraatiateooriale: - administratiivüksuste liigne kontroll inimeste elu üle võib viia olukorrani, kus nad muutuvad liiga suureks ja võimsaks. - sõna "bürokraatia" negatiivne kasutamine viitab süsteemile, mis on liiga paindumatu ja isikukauge (inimene = arv) - bürokraatlikud reeglid vabastavad ametnikud vastutusest poliitikute ees.
kaotame etteennustatavusega või vastupidi. 7) Kirjalikkus – kõik dokumendid peavad olema kirjalikud, sest teeb organisatsiooni töö kontrollitavaks. Nende tunnuste järgimine toob Weberi arvates kaasa parema efektiivsuse. Bürokraatia eelised (nt võrreldes traditsiooniliste süsteemidega): 1. Bürokraatia on kiire – tuleneb hierarhilisest süsteemist (käsud liiguvad ülevalt alla) 2. Etteennustatavus – tuleneb legaalsuse printsiibist 3. Kontrollitavus – tuleneb kirjalikkuse printsiibist 4. Suudab rohkem – tuleneb tööjaotusest 5. Bürokraatia on odavam. 30 Kriitika Weberi bürokraatiateooriale: - administratiivüksuste liigne kontroll inimeste elu üle võib viia olukorrani, kus nad muutuvad liiga suureks ja võimsaks. - sõna “bürokraatia” negatiivne kasutamine viitab süsteemile, mis on liiga paindumatu ja isikukauge (inimene = arv)
etteennustatavusega või vastupidi. 7) Kirjalikkus – kõik dokumendid peavad olema kirjalikud, sest teeb organisatsiooni töö kontrollitavaks. Nende tunnuste järgimine toob Weberi arvates kaasa parema efektiivsuse. Bürokraatia eelised (nt võrreldes traditsiooniliste süsteemidega): 1. Bürokraatia on kiire – tuleneb hierarhilisest süsteemist (käsud liiguvad ülevalt alla) 2. Etteennustatavus – tuleneb legaalsuse printsiibist 3. Kontrollitavus – tuleneb kirjalikkuse printsiibist 4. Suudab rohkem – tuleneb tööjaotusest 5. Bürokraatia on odavam. Kriitika Weberi bürokraatiateooriale: - administratiivüksuste liigne kontroll inimeste elu üle võib viia olukorrani, kus nad muutuvad liiga suureks ja võimsaks. - sõna “bürokraatia” negatiivne kasutamine viitab süsteemile, mis on liiga paindumatu ja isikukauge (inimene = arv) - bürokraatlikud reeglid vabastavad ametnikud vastutusest poliitikute ees.
õigusmõistmisele pidid alluma kõik kristlased. Riigikiriku positsiooni saavutanud kiriku seisukoha järgi oleks nüüd kõik kodanikud kui kristlased pidanud kuuluma piiskopi jurisdiktsiooni alla. Vaatamata üksikute keisrite suuremeelsusele, ei saanud riik olla siinkohal järeleandlik, ei saanud oma volitusi loovutada, mistõttu tekkis rida arusaamatusi ilmaliku ja vaimuliku võimu vahel. Olukord muutus Rooma riigi nõrgenedes, ametnike pädevuse vähenedes ning kirjalikkuse, eriti Lääne-Rooma territooriumil. Kirik tuli manduvale riigile appi, sest tema valdas kirjaoskust ja spetsialiste, kes tundsid õigust paremini kui ametnikud. 3.3. Õiguse kirjalikkus Kiriku teenistusse tulnud juristid olid arusaamisel, et õigus pidi olema kindel ja kirja pandud. Rooma-katoliku kiriku vanim otsustekogu pärineb 343 aastast ning on vastuvõetud Serdikka kirikukogul. Õiguse autonoomsuse printsiibi teadvustamine ning arusaam, et Rooma piiskop - paavst on
§ 43 Põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus I Sätestus : PSJKS II Menetluse põhimõtted 1. taotlus / kaebus 2. uurimispõhimõte , PSJKS § 50 lg 2 lause 2 inkvisitsiooniline protsess (uuriv kohtunik) kohtunik võib koguda tõendeid /erineb poole protsessist 3. (Tsiviilprotsess); protsessi initsiatiiv on täielikult poolte käes; kohtunik võib näha, et hagejal oleks vajalik esitada tõendeid. Tsiviilkohtunik ei kogu ise tõendeid. 4. Kirjalikkuse põhimõte, PSJKS § 51 lg 1 III Menetluste liigid 1. Vabariigi Presidendi proaktiivne (enne jõustumist) abstraktne normikontroll (ANK) PSJKS §§ 4 lg 2, 5 51 2. Õiguskantsleri reaktiivne (pärast jõustumist) abstraktne normikontroll PSJKS §§ 4 lg 2; 6 saab vaidlustada seadust, VV määrust, ministri määrust, KOV määrust, Eesti Panga määrust 3
§ 43 Põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus I Sätestus : PSJKS II Menetluse põhimõtted 1. taotlus / kaebus 2. uurimispõhimõte , PSJKS § 50 lg 2 lause 2 inkvisitsiooniline protsess (uuriv kohtunik) kohtunik võib koguda tõendeid /erineb poole protsessist 3. (Tsiviilprotsess); protsessi initsiatiiv on täielikult poolte käes; kohtunik võib näha, et hagejal oleks vajalik esitada tõendeid. Tsiviilkohtunik ei kogu ise tõendeid. 4. Kirjalikkuse põhimõte, PSJKS § 51 lg 1 III Menetluste liigid 1. Vabariigi Presidendi proaktiivne (enne jõustumist) abstraktne normikontroll (ANK) PSJKS §§ 4 lg 2, 5 53 2. Õiguskantsleri reaktiivne (pärast jõustumist) abstraktne normikontroll PSJKS §§ 4 lg 2; 6 saab vaidlustada seadust, VV määrust, ministri määrust, KOV määrust, Eesti Panga määrust 3
§ 43 Põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus I Sätestus : PSJKS II Menetluse põhimõtted 1. taotlus / kaebus 2. uurimispõhimõte , PSJKS § 50 lg 2 lause 2 inkvisitsiooniline protsess (uuriv kohtunik) kohtunik võib koguda tõendeid /erineb poole protsessist 3. (Tsiviilprotsess); protsessi initsiatiiv on täielikult poolte käes; kohtunik võib näha, et hagejal oleks vajalik esitada tõendeid. Tsiviilkohtunik ei kogu ise tõendeid. 4. Kirjalikkuse põhimõte, PSJKS § 51 lg 1 III Menetluste liigid 1. Vabariigi Presidendi proaktiivne (enne jõustumist) abstraktne normikontroll (ANK) PSJKS §§ 4 lg 2, 5 2. Õiguskantsleri reaktiivne (pärast jõustumist) abstraktne normikontroll PSJKS §§ 4 lg 2; 6 saab vaidlustada seadust, VV määrust, ministri määrust, KOV määrust, Eesti Panga määrust 3. KOV pädevusvaidlus §§ 4 lg 2; 7 4
§ 43 Põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus I Sätestus : PSJKS II Menetluse põhimõtted 1. taotlus / kaebus 2. uurimispõhimõte , PSJKS § 50 lg 2 lause 2 – inkvisitsiooniline protsess (uuriv kohtunik) – kohtunik võib koguda tõendeid /erineb poole protsessist 3. (Tsiviilprotsess); protsessi initsiatiiv on täielikult poolte käes; kohtunik võib näha, et hagejal oleks vajalik esitada tõendeid. Tsiviilkohtunik ei kogu ise tõendeid. 4. Kirjalikkuse põhimõte, PSJKS § 51 lg 1 III Menetluste liigid 1. Vabariigi Presidendi proaktiivne (enne jõustumist) abstraktne normikontroll (ANK) PSJKS §§ 4 lg 2, 5 2. Õiguskantsleri reaktiivne (pärast jõustumist) abstraktne normikontroll PSJKS §§ 4 lg 2; 6 – saab vaidlustada seadust, VV määrust, ministri määrust, KOV määrust, Eesti Panga määrust 3. KOV pädevusvaidlus §§ 4 lg 2; 7 4
annaabi.ee 
