Arutlus Kui mõelda kõnekeele ja kirjakeele peale, siis need on kaks täiesti erinevat asja. Kõnekeelt kasutatakse suulises suhtlemises. Kirjakeelt esitatakse kirjasüsteemi abil. Tänapäeval kaldub kirjakeel kõnekeelestuma, sest arvuti ja internet avaldavad inimestele suurt mõju. Seda, et kirjakeelega nii on juhtunud, on märgata ka netikommentaarides. Inimesed kasutavad järjest rohkem slänge ja lühendeid. Eelmise nädala uurimuse põhjal võin öelda, et netikommentaatorid on tihtipeale väga kibestunud ja õelad. Eriti viimasel ajal. Üksteise pihta loobitakse halvustavaid sõnu ja väljendeid, mis võib-olla et teevad halvustajal tuju paremaks. Mind üllatas selles uurimustöös see, kuidas inimesed räägivad internetis, avalikult
traditsiooni mõistes niinimetatud „vigaseid” keelendeid, mida on aga näiteks neile eelnenud põlvkondade puhul võimatu leida. See viitab omakorda sellele, et aeg on kirjakeelt tugevalt muutnud. Selle põhjuseks võib pidada meie igapäevast kõnekeelt ja sellega kaasnevaid muutusi. Igas ühiskonnas kehtivad erinevad normid, mis omandatakse tavaliselt sellest samast keskkonnast, kus parasjagu viibitakse. Osades asjades vajame me aga nõu. Ka kirjakeelega on nii. Me omandame põhilise osa oma teadmistest keskkonnast teiste inimestega suheldes, kuid mõnes asjas vajame me aga abi: uurime sõnastikke ja erinevaid käsiraamatuid. Kui mingisugune norm aga puudub ja seda ühiskonnast endast omandada võimalik pole, kehtestatakse norming. Nii on loodud terveid valdkondi nagu näiteks liiklus. Nii nagu normid esinevad meie ühiskonnas, esinevad ka kirjakeele sõnavaral ja ka näiteks grammatikal. Näiteks inglane kirjutab nädalapäevi
2. ARMEENIA KEEL Armeenia keel moodustab omaette rühma indoeuroopa keelte seas. Peale Armeenia kõneldakse seda Venemaal, Gruusias ja Aserbaidzaanis ning ka Süürias, Liibanonis, Ameerika Ühendriikides, Iraanis ja Prantsusmaal. Vanaarmeenia keel on teada alates 5. sajandist, mil loodi armeenia tähestik. Vanaarmeenia kirjakeelt nimetatakse grabariks. Vanaarmeenia keelt lakati kõnelemast 11. sajandil, kuid grabar käibis uue kirjakeelega võisteldes 19. sajandi lõpuni ning on kultusekeelena säilinud tänini. Uus Armeenia kirjakeel kujunes alates 17. sajandist kahes variandis. Idaarmeenia kirjakeel on kasutusel Armeenia (ajaloolise Armeenia idaosa) ja osaliselt Iraani armeenlaste seas. Läänearmeenia kirjakeel on kasutusel Liibanoni, Süüria, Ameerika Ühendriikide, Prantsusmaa, Itaalia ja teiste maade armeenlaste seas, kelle esivanemad on pärit ajaloolise Armeenia lääneosast (praeguse Türgi territooriumil)
välja murrakud. Vanimad eestikeelsed kirjapanekud on tehtud 13. saj (nimed Henriku Liivimaa kroonikas jms), esimene tekst leidub 16. saj. algusest pärinevas Kullamaa vakuraamatus, esimene säilinud eestikeelne trükis on 1535. a ilmunud Wanradti-Koelli katekismus. Muistset keelekuju on säilinud regivärsilistes rahvalauludes. Kirjakeel kujunes 17. sajandil, kui võeti ka kasutusele saksapärane nn vana kirjaviis. Veel 19. saj. oli keskmurdele toetuva põhjaeesti kirjakeelega kõrvuti tarvitusel Tartu murdel rajanev lõunaeesti kirjakeel. Rahvuskirjakeelele pandi alus 19. saj II poolel, kui siirduti nn uuele kirjaviisile. Tänapäeva eesti kirjakeel põhineb põhjaeesti keskmurdel, mille grammatikat on kirjakeele tarbeks süsteemipärastatud ja laenatud on ka teiste murrete grammatikatest. Murdeid kasutavad oma teostes sageli kirjanikud, näiteks Mats Traat. Esimese eestikeelse grammatika avaldas 1637 H. Stahl.
Koondis, Tallinna Noored Tegijad, Eesti Kostabi Selts, Erakkond, Õige Valem, 14 NÜ. Alates aastast 1991 arenes iseseisva Eesti kirjandus. Kodueesti ja väliseesti kirjandused taasühinesid. Perioodi tähtsaimad esindajad olid Andrus Kivirähk (1970) ja Contra (1974). Otsene suhtlus omavaheline vestlus Vahendatud suhtlemine toimub tavaliselt filmi vaadates, teatris käies ja kirja lugedes. Ametlik suhtlemine range kirjakeelega. Mitteametlik suhtlemine vaba, võib kasutada slängi.
Seepärast taandub saksa keel estikeelsete trükiste tiitellehtedelt ja peatükkide algusest. 17.sajandi jooksul jäi üldiselt valitsevaks eesti keele saksapärane kirjutusviis ja grammatika vägivaldne painutamine saksa reeglite alla. Sellele suunale pani aluse Stahli grammatika aastast 1637. (Vahtre, 1993) Omaette probleemiks kujunes Piibli tõlkimine, sest sellega tekkis lugematuid ortograafia- ja tõlkeprobleeme, lisaks tuli arvestada kahe eesti kirjakeelega. Mõnda aega oli tartu murdel teatav edumaa. Kuid tõlkevaidlused polnud sugugli asjtud, nende käigus loodi ja arendati eesti keelt. (Laur, 1999) Kokkuvõte Eesti rahvakultuuri 16-17 sajandil uurides selgus, et eestlaste ehtsast kultuurist ei saa siin eriti rääkida. Meie esivanemate kombeid ja traditsioone on mõjutanud väga erinevad vallutajad, kes meie alal vähemat või pikemat aega valitsenud on. Need sajandid olid maarahvale rusuv
mitmed religioosse tähtsusega esemed, nagu päikese ketas ja väikesed kujutised või pildikesed. Haud oli tihti sisustatud igapäevaste esemetega, varieerudes lihtsatest savinõudest keerukate ning ilusalt kaunistatud metallist anumateni, vahel isegi kullaga graveeritud kannude või vaasidega. Kirjalike allikate puudumise tõttu (kirjakeel tekkis hetiitide ajal) võime ainult oletada, mida need rituaalsed matused võisid tähendada. Alles selle perioodi lõppfaasis tekkis lähedasem kontakt kirjakeelega, kui puututi tihedamalt kokku Mesopotaamia rahvastega. 1. Hetiitide ajaloost U. 2000 a. eKr, mil Anatoolias olid rahulikud ning vaiksed ajad, toimus indoeurooplastest rahva, hetiitide, sissetung. Hetiidid kohandusid väga kiirelt kohaliku olukorraga, võttes üle paljusid tavasid, mis olid olnud kasutusel nende poolt hõivatud aladel. Umbes samal ajal leidis aset Anatoolia koliniseerimine assüürlaste poolt: mitmed assüüria
sätestatule. Kool võimaldab: klassiruumis kasutada õigekeelsussõnaraamatuid ja võõrsõnade leksikoni; kasutada info- ja kommunikatsioonitehnoloogia õpikeskkondi ning õppematerjale ja -vahendeid, sealhulgas veebisõnaraamatuid. Eesti keel 2.1. Eesti keele õppe- ja kasvatuseesmärgid Eesti keele õpetusega taotletakse, et õpilane: omandab põhiteadmised eesti keelest kui soome-ugri keelest ja eesti keele õigekirjaoskuse, tuleb eesti kirjakeelega toime isiklikus ja avalikus elus ning edasiõppimisel; mõistab keele tähtsust eneseväljendus- ja suhtlusvahendina, arendab keeleoskust, arvestades kultuuris välja kujunenud keelekasutustavasid; õpib asjakohaselt kasutama erinevaid suhtluskanaleid, arendab oskust leida, kriitiliselt hinnata ning sihipäraselt kasutada meedias ja internetis pakutavat teavet, sh ainevaldkonnaga seotud elukutsete ja edasiõppimisvõimaluste infot;
Aja jooksul tulid murrete kõrvale teised allkeeled, mis olid levinud laiemal territooriumil ja millel oli kirjalik vorm. Sellega koos hakkasid kohamurded aeglaselt nivelleeruma. Eestis hakkasid tekkima tugevad sotsiaalsed eeldused traditsiooniliste dialektide kadumiseks 19. sajandi teisel poolel. Sel ajal sündis eestlaste kui rahvuse ühisidentiteet, mis nõrgestas lokaalse identiteediga seotud dialekte. Laialt hakkas levima kirjalik kultuur (ajakirjandus, ilukirjandus jne), mis seostus kirjakeelega. Kiiresti arenes rahvakoolide võrk. 1860. aastatel said talupojad võimaluse vabalt liikuda. Suurenes ka sotsiaalne mobiilsus, st ameti ja elulaadi vahetamise võimalus, mis soodustas talupoja laste muutumist töölisteks, väikekodanlasteks, haritlasteks jne. Samal ajal algas ka eestlaste kiire linnastumine, 32 millega on seotud ka sotsiaalne diferentseerumine ja mobiilsus. Samuti hakkas sellal vana
Sajandi esimesel poolel rahva, sundides uue keele kooli kaudu rahvale peale ning surudes alla ja hävitades konkureerivad keeled. Tähtsamad teosed- wiedemanni eesti-saksa sõnaraamat, Saareste Eesti keele mõisteline sõnaraamat. Eesti kirjakeele seletav sõnaraamat. Eesti murrete sõnaraamat. Eesti murded ja kaasaegse kirjakeele ühisosa- saarte murre, läänemurre, keskmurre, idamuure, rannikumurre, kirdemurre, mulgi murre, tartu murre, võru murre, setu murre. Kõige suurem osa kirjakeelega on keskmurdel 58%, kõige väiksem aga võru murdel 18 %. Idapoolne osa Pöide kihelkonnast ja ka muhulased saavad Õ hääldamisega kenasti hakkama. Piirid- eraldavad riike ja territooriume. Kuigi kaardil kujutatakse neid tavaliselt joonega on piiri tähendus tihti palju laiem. Piir ulatub ka vertikaalselt nt probleemid maavarade kaevandamisel. Kultuuride ja poliitlised piirid tihti ei kattu. Eesti haldus ja asustussüsteem- igas riigis tegeleb keskvõim ainult kogu riigi jaoks oluliste
keeltest. Järgime allpool seda järjestust, kuigi praktikas tunduvad laenuallikate populaarsused olevat veidi teistsugused. Keskendume taaskord sagedastele vaidlusküsimustele. Siselaenamine Suur osa meie praegusest väljakujunenud terminivarast on saadud murretest, ja see laenuallikas on väga soositud ka kirjakeelekorralduse teoorias. Murdeuurija Mariko Faster on aga juhtinud tähelepanu sellise laenamise negatiivsele mõjule: kuna kõik murde kõnelejad puutuvad kokku ka kirjakeelega, murre ja kirjakeel on väga sarnased keeled ja kirjakeel on murdest oluliselt elujõulisem, siis nihutab murdesõna kasutuselevõtt kirjakeelse terminina ära ka selle sõna tähenduse murdes. Ehk kui üldjuhul on keeleline laenamine nagu rõõmu jagamine, et ka andjale jääb alles, siis murdest laenamise puhul mitte. See tundub olevat täiesti tõsine põhjus terminimoodustuses teadlikult hoiduda murdematerjalist. Õnneks on murretest laenamine peaaegu kadunud
annaabi.ee 
