kohaliku võimu toestavate käsknikega. Alles 15. sajandi keskel hakkas ordu Preisimaa keskvalitsuse alt iseseisvuma. Ülejäänud maaisandad, piiskopid, olid eelkõige paavsti poolt ametisse seatud vaimulikud, kellele langesid automaatselt ka ilmaliku valitseja kohustused. Piiskopiriikidest vanim ja kaalukaim oli Riia peapiiskopkond, talle järgnes Tartu-, Saare- Lääne-,Kuramaa piiskopkond. Kirikuõiguslikult moodustasid Liivimaa ja Preisimaa piiskopkonnad 13. sajandi keskpaigast ühtse kirikuprovintsi Riia peapiiskopkond kuulus ka pärast Taani valduste võõrandamist Lundi kirikuprovintsile.
Vana-Liivimaa 1. Defineeri mõiste Vana- Liivimaa ehk orduaeg- keskaegsed Eesti ja Läti alad moodustasid Vana-Liivimaa (mõiste tekkis 17. sajand) Eestimaa hertsokkond- taani vallutatud osa eesti aladel Pullad- seadused Ühe regiooni piiskopkonnad moodustasid kirikuprovintsi Saksa ordu kõrgeim juht kõrgmeister Liivimaa meister- Liivimaa haru juht Läänistamine- maa andmine lääniks Vasall- see, kes sai maa Seniöör- läänistaja Legaat- paavsti saadik Mõis- tootmisüksus (võeti kasutusele peale kristianiseerumist), keskajal põllumajanduslik tootmisüksus Vakused- Talupoegade ja isandate kokkusaamine, pidusööming Linnafoogt- hoolitses maaisanda ja linna vahel olevate
· Vana-Liivimaa koosnes pärast 1346.aastat viiest iseseisvast väikeriigist: 1. Saksa ordu Liivimaa haru 2. Riia peapiiskopkond 3. Tartu piiskopkond 4. Saare-Lääne piiskopkond 5. Kuramaa piiskopkond · Kiriku õiguslikult moodustasid Liivimaa ja Preisimaa piiskopkonnad 13.sajandi keskpaigast ühtse kirikuprovinti Riia peapiiskopi juhtimisel. · Tallinna piiskopkond kuulus ka pärast Taani valduste võõrandamist Lundi kirikuprovintsi. Saksa ordu Liivimaa haru · Suureim ja tugevaim · Seda valitses Liivimaa meister koos ordu sõjalise valmisoleku eest vastutava maamarssali ja kohaliku võimu teostavate käsknikega · Tegemist oli suure Saksa ordu osaga, mis hakkas iseseisvuma · Piiskopid pidid jagama võimu toomhärradest koosnevate toomkapiitlitega Riia peapiiskopkond · Piiskopriikidest vanim ja kaalukaim · 18 000 ruutkm Tartu piiskopkond · Tähtsuselt teine piiskopriikidest(peale
kohta. Alates 5. sajandist nimetati sedasi Rooma piiskoppi, kellest sai läänekiriku pea. Esimesena võttis endale selle tiitli Leo I Suur, keda kutsuti ka Rooma salakeisriks. Pärast seda paavstlus nõrgenes, kuni Gregorius Suur ja tema järglased aktiivse misjonipoliitikaga paavstide prestiizi taas tõstsid. Ametlik tiitel: Rooma piiskop, Jeesuse Kristuse asemik, apostlite järglane, algkiriku pea, Õhtumaa patriarh, Itaalia priimas, Rooma kirikuprovintsi peapiiskop ja metropoliit, Vatikani Riigi Suverään, Jumala teenrite teener. 8. sajandil õnnestus paavstidel sõlmida liit Frangi riiki valitsevate Karolingidega ning saada seeläbi Kesk-Itaalia valitsejateks. Edaspidi langes paavstide autoriteet taas, kui nad muutusid mängukannideks Itaalia valitsejate käes. Nende positsiooni parandas aga oluliselt kirikureform 11. sajandi keskel. Paavst sai sellega Õhtumaade kiriku vaieldamatuks peaks
Keskaegse Liivimaa poliitiline jaotus: Liivimaa suurim riik oli Saksa ordu valdus. 1346. Aastal see veel suurenes, kui Saksa ordu ostis Taani kuningalt Eesti hertsogkonna. Ordu valdustele järgnesid Riia peapiiskopkond, Tartu piiskopkond, Saare- Lääne Piiskopkond, Kuramaa Piiskopkond. Liivimaa orduriik oli osa Saksa ordu valduses. Enamik siinseid piiskoppe oli seotus Saksa- Rooma keisririigiga. Piiskop on piiskopkonna ehk diötseesi kiriklik juht. Regiooni piiskopkonnad moodustasid kirikuprovintsi, mille eesotsas seisis piiskop. Piiskopi valis ametisse toomkapiitel või paavst. Keskaegne Liivimaa jagunes kiriklikult kaheks: Riia kirikuprovints (Riia, Saare- Lääne, Tartu ja Kuramaa piiskopkond), Lundi kirikuprovints (Tallinna piiskopkond). Liivimaa kõrgemad vaimulikud pärinesid enamasti Saksamaalt, mõned ka Taanist. Hiliskeskajal olid pärit ka Preisimaalt. Eestima hertsogkonna moodustasid Satnsby lepingu kohaselt 1238. Aastal taani kuningale antud Harju-ja Virumaa
Leeduga > 1560 oli poolakatega diil, et võtavad enda kätte Vene piiri äärsed linnused. 1561 juuni algul katkevad Eesti ala põhjaosa sidemed Liivim orduga > 4. Juuni annavad Harju, Viru ja Järva rüütelkond, 6.juuni Tln ustavusvande Rootsi kun Eerik XIV-le. 28.nov 1561 Liivim orduriigi lõplik likvideerimine. 1562 märtsis truudusevanne Poola kuningale. 1237 end Mõõgavendade ordust sai Saksa ordu Liivimaa haru Kirikuõiguslikult mood Liivim ja Preisim pk-d 13.saj keskelt ühtse kirikuprovintsi Riia pp juhtimisel, üksnes Tln pk kuulus ka pärast Taani alade võõrandamist Lundi kirikuprovintsi. Riigiõiguslikult koosnes Vana-Liivimaa pärast 1346.aastat 5 iseseisvast väikeriigist: 1. Saksa Ordu Liivimaa haru-suurim ja tugevaim, mida valitses Riiast ja hiljem Võnnust Liivim ordumeister koos sõj valmisoleku eest vastutava maamarssali ja koh võimu teostavate käsnikega-komtuuride ja foogtidega. (ka nn Liivim ordu, kuid pollnud
ilmutusele. Kirik õpetab, et katoliiklased peaksid austama protestante, kes samuti usu ja ristimise läbi päästetakse. "Katoliku kiriku lapsed tunnustavad neid kui vendi" (Dekreet oikumeeniast, 3). , Paavst ehk Rooma paavst on katoliku kiriku pea ja ühtlasi üks patriarhidest. Ametlik tiitel: Rooma piiskop, Jeesuse Kristuse asemik, apostlite järglane, algkiriku pea, Õhtumaa patriarh, Itaalia priimas, Rooma kirikuprovintsi peapiiskop ja metropoliit, Vatikani Riigi Suverään, Jumala teenrite teener (Episcopus Romanus, Vicarius Christi, Successor principis apostolorum, Caput universalis ecclesiae, Pontifex Maximus, Patriarcha Occidentis, Primatus Italiae, Archiepiscopus ac metropolitanus provinciae ecclesiasticae Romanae, Princeps sui iuris civitatis Vaticanae, Servus Servorum Dei). Kreekakeelset sõna "pappas" ('isa') kasutati Hommikumaal algselt abtide, piiskoppide ja patriarhide kohta. Alates 5
* SaareLääne piiskopkond, keskus Lihula, hiljem Haapsalu ja siis Kuressaare * Tartu piiskopkond, keskus Tartu Taani kaotab alad Liivi ordule ostumüügitehing Pärast 1346.a viis iseseisvat väikeriiki * suurim ja tugevam Saksa ordu Liivimaa haru, algul Riia, hiljem Võnnu * vanim ja kaalukam Riia peapiiskopkond * Tartu piiskopkond * SaareLääne piiskopkond valitsemine keerukas, kuna valdused killustunud Kirikuõiguslikud moodustasid 13.saj keskpaigast ühtse kirikuprovintsi Riia peapiiskopi juhtimisel. Läänisuhted Maa jagunes maaisanda domeenideks ja vasallide läänivaldusteks. Domeen kuulus maaisandale ja selle tuludest kaeti riigivalitsemise kulud ning isiklikud väljaminekud Läänivaldused vasallidele sõjateenistuse eest pakutud maa, läänisid hallati 13.saj lõpust eramõisatest ,,Taani hindamisraamat" Läänid alates 1315.a pärandatavad, ordu alal mittepärandatavad. Pärandatavus vähendas maaisanda võimutähtsust. Maaisandale kuulunud õigused (nt
Riigiõiguslikult koosnes Vana-Liivimaa viiest iseseisvast väikeriidist. Kõige suurem ja tugevaim oli saksa ordu liivimaa haru, mida valitses Liivimaa meister kes omakorda allus Preisimaa keskvalitsusele. Vanim ja kaalukaim oli Riia peapiiskopkond. Talle järgnes Tartu piiskopkond, Saare-lääne piiskopkond ja Kuramaa piiskopkond mis oli ühtlasi kõige vaesem. Tallinna piiskopil oli ilmalik võim ja ta kuulust ka pärast taani valduste võõrandamist Lundi kirikuprovintsi. Pilet nr4 *rauaaeg raua laialdase kasutamisega kaasnes maaviljelus, loomapidamine, käsitöö, ehituse, liiklusvahendite ja relvastuse edendamine. Rohkenes kaubavahetus, hakati kasutama münte. Tekkisid riigid ja hakati tegema kirjalikke ülestähendusi. Eelrooma-esimesed linnused, korrapärased põllud, tarandkalmed, ühiskondlik võimuvõitlus, maa maksustamise algus. Rooma-käsitöö areng, kauba elavnemine
1229 Albert suri ja Bremeni peapiiskop määras uueks Riia piiskopiks Suerbeeri. Riia kapiitel aga Nikolause. Legaat otsustas Nikolause kasuks. Vahepeal suri Preisi piiskop Christian – paavst korraldas nüüd. Nimetas 1245 Albert Sauerbeeri Eesti-Liivi-Preisi peapiiskopiks. Aga maad polnud – jama orduga. 1253 suri Nikolaus ja Sauerbeer läheb Riiga ning temast saab Riia peapiiskop. Sellest ajast peale kannab Balti pp nimetust Riia pp. Riia kirikuprovintsi kuulusid Eesti, Liivi, Preisi alad. S-L, Tartu, Kuramaa, Ulmi (Preisi), Ermlandi, Samland jms. Ermland e Warmia piiskopond oli mingi ala ka. Riia peapiiskopkonna toomkirik ja kapiitel Riias. Ise elas ta mujal. Riia toomkapiitel algul augustiinlik, hiljem premonstraatlik ja hiljem jälle augustiinlik. 1374 augustiinlik, 1394 ordu jne. Reaalne saksa ordu mõju kapiitlile aga polnud väga tugev. S-L piiskopkond Episkopatis Osiliensis. Alles 19saj nimetati Ösel-Wik (S-L)
annaabi.ee 
