lähi muinasusu reformi ja püstitas Kiievisse panteoni, selle keskele Peruni kuju. 988 Venemaa ristiusustamine bütsantsi õigeusku. Bulgaariast võeti üle kaks tähestiku glagoolitsa ja kirillitsa muutus valitsevaks. Leetopiss kroonikamunk Nestor koostas ühe vanema ja tuntuma kroonika ,,Jutustus möödunud aegadest". Ristisõdade põhjused: *Võitlus lääne ja idakiriku vahel; *Euroopa feodaalid tahtsid maid; *Vaesed tahtsid paremat elu. 1095 kutsus Clermont'i kirikukogus paavst kõiki kristlasi üles uskumatuid muhameedlasi Pühalt Maalt välja ajama. I Ristisõda 1096-1099. Lotringi hertsog Gottfried Bouillonist ja Toulouse'i krahv Raymond kutsusid kokku 40000 sõdalast. Võideti Edessa, Antiookoa ja 1099 Jeruusalemm. Moodustati: Templiordu 1018 (Prantsuse); Johanniitide ehk Hospitaliitide Ordu 1030 (Itaalia); Teutooni ehk Saksa Ordu 1098. 1144 kaotati Edessa. II Ristisõda 1147-1149. Prantsuse kuningas Louis VII ja Saksa kuningas Konrad III.
Basileose vend, nagu seda oli ka püha Makrina noorem, veel üks pühak sellest austusväärsest perekonnast. Gregorius otsustas hakata Nyssa piiskopiks aastal 372. Ta vend Basileios nimetas ta piiskopina ametisse, kuna ta soovis piiskopist liitlast enda metropoliidi läheduses. Gregorius oli kohal ka teises oikumeenilises kirikukogus Konstantinoopolis, kus ta kaitses Nikaia usutunnistust Arianismi vastu. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
VANA-ROOMA 1. Defineeri mõiste: Printsipool- esimene kodanik (keiser sai esimesena selle tiitli) Proletaarid- lihtrahvas Apostlid- kristliku usu varased kuulutajad Dogmad- ostodoksne usutunnistus, mis pandi Nikaia kirikukogus 325 p.Kr paika Märter- inimene, kes sureb oma usu tõttu 2. Nimeta Vana-Rooma perioodid ning iseloomusta igat perioodi Kuningate aeg (753-509 e.Kr) o Kreeklaste kolooniad o Rooma võimu laienemine kesk-Itaalias o Ülem- ja alamklassi kujunemine o Seitse kuningat o Kindlus rajati Kapitooliumi künkale o Kuningas kinnitati ametisse rahvakoosolekul o Kuningaga koos valitses vanemate nõukogu senat
puudus tugev ilmalik võim. Arvatavasti ei olnud ta eesmärgiks uue kiriku asutamine, vaid alustada diskussiooni katoliku kiriku rolli üle. Usupuhastuse levik tõi kaasa ususõjad. Ususõjad lõppesid Augsburgi usurahuga a. 1555, mille põhimõte on "Kelle võim, selle usk." Valitseja määras oma alamate usu. VASTUREFORMATSIOON (16. saj. keskel) Katoliku kirik ei olnud reformatsiooniks valmis. Umbes paarikümne aasta pärast läksid katoliiklased vasturünnakule. Trento Kirikukogus (1545.-1563. a.) moodustati ka keelatud raamatute nimekiri. Trento kirikukogu otsustas, et Paavst ei eksi kunagi. Trento rõhutas, et kõik protestandid on ketserid. Katoliku kiriku enda reformimise käigus loodi üks oluline organisatsioon: Jesuiitide Ordu. Jesuiitide ordu loojaks oli Ignatius Loyola. Põhikiri kinnitati 1540 .a. Ordu peamine eesmärk oli ketserite ja paganate pööramine. Jesuiitide ordul oli 4 tõotust: ela vaesuses, allu paavstile täielikult, ela
varisemise. 476. aastal kukutati Rooma keiser, Odoaker Germaanlaste poolt. Risti usk kujunes valitsevaks usuks. Frangi riik Frangid olid Germaani hõim, kes rajasid oma riigi Galliasse ja see oli endise rooma impeeriumi osas. Chlodoveck oli Frankide kuningas , kes vallutas Gallia ja allutas ülejäänud hõimud oma tahtmisele.Teiste hõimude seas oli levinud usk, Üks ristiusu vorme , ariaalus, kes pidasid jeesust inimese pojaks. 4.saj Nikaia Kirikukogus töödeldi välja usu dogma vaieldamatu seisukoht.Kiriku pead ütlesid , et Jeesus on nii inimese , kui jumala poeg. Aastal 496 võtab Chlodoveck vastu katoliikluse vormis usu vastu. Tal oli kiriku toetus oma vallutuste jätkamiseks. Täna Chlodoveckile hakkasid kujunema katoliiklased. Majatoomused hakkavad tugevaks saama ja võimu enda kätte haarama. Karl Suure impeerium 768-814 Ta pani aluse Frankide suur riigile. Sõjalisel teel vallutas endale uusi alasid. Aastal 800
Lääne pool oli Ivani sihiks Liivimaa. Jan. 1558 alustas Ivan Liivi sõda ja varsti saavutas edu, mis tõi kaasa Liivi orduriigi lagunemise. Tartus, mis jäi venelaste kätte, toimus küüditamine Siberisse. (See oli esimene Vene küüditamine Eestis). Ivan IV alustas rünnnakut Siberile, vägi haaras enda kätte Lääne-Siberi kuid seekord ei õnnestunud kohta põlistada. Ivan IV pidas vajalikuks kindlustada vene õigeusu seisundit. Eriti oluliseks kirikukogus sai Stoglavi kogu 1551 aastal. Ivan IV soovil otsustas kirikukogu teha preestrite õpetamise kohustuslikuks.Nagu Lääne-Euroopas, nii ka toimus Venemaal võitlus kloostrimaade pärast. Ivan tuli välja väitega, et need mungad, kes on siit ilmast lahkunud, ei saa enam maaomanikud olla, kuid metropoliit Makari pidas seda jumalavallatuks. Lõpuks lepiti kokku, et kirikud võisid omaks pidada neid maid mis nad olid saanud enne Ivani troonile tulekut.
peetud ka Vastureformatsiooni juhiks. Trento Kirikukogu - 1545.a. - 1563.a. tegutses. Kõrgematest vaimulikest koosnes. Käis koos ja tegutses vaheaegadega. See oli mõeldud Paavsti ja kirikukogu autoriteedi tõstmiseks ja, et tuua välja selgem vastanud protestantismile. Kirikukogu otsustas, et indulgentside müük tuleb lõpetada. Aga, mindi sellisesse äärmusesse, et raamatud, milles kirjeldati indulgentside müüki, kõik need raamatud pandi keelatud raamatute nimekirja. Trento Kirikukogus pandi kokku ka Keelatud Raamatute Nimekiri. Trento kirikukogu otsustas, et Paavst ei eksi kunagi. Kui protestantide puhul usutöö allikaks oli piibel, siis Trento rõhutas lisaks piiblile on olulised ka erinevate katoliiklike autorite tööd ja kirikuisade teosed. Trento rõhutas ka seda, et kõik protestandid on ketserid. Katoliku kiriku enda reformimise käigus loodi üks oluline organisatsioon: Jesuiitide Ordu. Jesuiitide ordu loojaks oli Ignatius Loyola. Kinnitati põhikiri 1540 .a
Sotsiaalabi tähendab, et riik tegeles vaestega, leskedega ja kodututega. Hoolitseti haigete eest, säilitati antiikkultuuri. Hariduse andmine oli kiriku käes. Kiriku hoone andis varjupaiku. Kiriku hierharhia oli allumisvahekord. Kõige tähtsam oli Rooma peapiiskop. Esimene paavst oli Peetrus. Paavstile allusid peapiiskopid. Peapiiskoppidele allusid piiskopid. Neile allusid preestrid. Nemad oli kogudude vaimulikud. Piiskop oli mingi piirkonna ülevaataja. Kirikukogus arutati erinevaid asju. Eremiidid (erakud) asusid elama üksikutesse paikadesse. Nad palvetasid, paastusid, elasid onnides. Erakute vennaskonnad ehk kloostrid. 5. sajandil eKr sündis Benedictus. Aastal 530 rajas ta Monte Cassino kloostri. Ta kirjutas ka reeglid, ning nende reeglite järgijaid kutsuti benediktlasteks. Kõik kloostrid olid isemajandavad. Nad tegid kõik riided ja tööriistad ise ning nad kasvatasid ise sööki. Kõige tähtsam töö oli munkadel raamatute ümberkirjutamine
Koguduselaulu saatmine orelil sai üldtuntuks alles 18.saj. lõpul. Esimesed luterlikud lauluraamatud ilmusid 1524 ja sisaldasid ka Lutheri loomingut (tuntumad „Üks kindel linn ja varjupaik“, „Ma tulen taevast ülevalt“). Reformatsiooni kalvinistlik suund suhtus kultuuritraditsioonidesse erinevalt-orelid lõhuti välja, puhastati kunstist, pole kunstmuusikale kohta, ei lubata laulda tekste, mis pole Piiblist pärit. Vastureformatsioon-Trento kirikukogus arutati reformatsiooni leviku üle ning püüti protestantidega leppida. Viisid sisse mitmeid reforme, mis pidid Rooma kirikut tugevdama. 1) gregooriuse laulu lihtsustamine, kaunistuste lühendamise teel. Üldine otsus oli, et muusikas ei tohi olla midagi kirglikku ja ebapuhast. Rooma koolkond Rooma koolkond kujunes kirikukogu juhiste järgijatest. Kõige tähtsam esindaja oli G.P da Palestrina.
aktiivselt ketserite vastu. Esialgu oli taotluseks kat kiriku ühtsuse taastamine. Tulemuseks arenes Saksamaa ususõdade poole. Saksamaa evangeelsed riigiseisused mood enda kaitseks Schmalkaldeni liidu (1531). Protestandid otsisid toetust Habsburgie ja paavsti vastu ning leidsid selle Prantsumaa näol. Pöördeliseks kujuneb Trento kirikukogu (1545 63), milles toimub katoliku usu põhjalik reorganiseerimine konservatiivses vaimus. Kirikukogus valmib ka vastureformatsiooni töökava, kuna saadakse aru et kat kirik on jäädavalt lõhenenud. I Schmalkaldeni sõda Lõuna- ja Kesk-Saksamaal (1546 47), mida võis pidada Saksa ususõdade (1546 1648) I vaatus. Oluline vaherahu on Augsburgi usurahu (1555): kohalik territoriaalvürst määrab oma alamate usutunnistuse. Usuvabadus kehtib riigilinnades. Augsburgi usurahu kinnitas Saksamaa usulise lõhenemise. Usurahu
madrigali). Palestrinat tuntakse siiski eelkõige ta missatsüklite põhjal: neid on säilinud 104, ligi pooled neist avaldati trükis juba tema elu ajal ja suur hulk ilmus varsti pärast ta surma. Motette on vähemalt 400, lisaks hulk hümne, 35 Magnificat'i ja teisi kiriklikke teoseid. Ta on loonud ka u 100 ilmalikku ja 50 vaimulikku madrigali. Tema missadest on kuulsaim paavst Marcellus II-le pühendatud Missa Papae Marcelli, mis olevat Trento kirikukogus heaks kiidetud. Teose pühendus on arvatavasti tingitud sellest, vaatamata Marcelluse vaid kolmenädalasele valitsuajale, jõudis ta teha rangeid ettekirjutusi kirikumuusikale. Palestrina peamine taotlus ideaalsusek on rahulik, lihtsas rütmikas kulgev ja iseseisev meloodia kõigis häältes. Eelistatud on sujuv astmeline liikumine. Kõik suuremad hüppet on tasakaalustatud. Selgekõlaline kolmkõlaharmoonia! Omas ajastus mõjub tema stiil väga konservatiivsena. Veneetsia koolkond
annaabi.ee 
