Heliloojad Leoninus Philippe de Vitry4; J.S.Bach, G.F.Händel; J.Haydn, W.A.Mozart, L. Perotinus Guillaume Dufay; C.Monteverdi; J.Peri; Van Beethoven; J.Stamitz, 1 Ühehäälne, proosatekstidega ladinakeelne, saateta roomakatoliku jumalateenistuse laul 2 Igapäevane peamine jumalateenistus. Proprium (vahetub vastavalt kirikukalendrile), ordinarium (iga päev samad tekstid) 3 Ühe meloodia pisut erinevate variantide kooskõla 4 Traktaat ARS NOVA J. Ockeghem; J. Desprez; H.Schütz; Lully; Corelli; Gluck6 Orlandus Lassus; A.Vivaldi; Rameau; Gabrielid; C. Janequin; Telemann; Scarlatti;
-ühele silbile vastab mitu erinevat nooti. -taktimõõtu ei saa määrata. -meloodia ulatus on väike. -suured hüpped meloodias puudusid. Liturgia- jumalateenistuse läbiviimise kord. Keskaeg kristlik kirikulaul on tihedalt seotud liturgiaga kristlik jumalateenistus, selle rituaalid ja korraldus. Tähtsaim kristliku liturgia liik keskajal oli Missa 1. sõnaliturgia 2. armulaualiturgia. Missatekstid jagunevad: ordinarium- kõikidel missadel kõlavad laulud. Ja propium- vastavalt kirikukalendrile ja tähtpäevadele lauldavad laulud. Missa osad: 1. Kyrie issand (halasta) 2. Gloria au ( olgu jumalale kõrges). 3. Credo usun (ainujumalasse). 4. Sanctus/benedictus püha/kiidetud olgu. 5. Agnus dei jumala tall. Sakrement jumaliku armu vahendav püha talitlus. Reekviem leinamissa. Sekvents vaimuliku luule vorm. Noodikirja areng millest tulenes vajadus gregoriuse koraali üles kirjutada? Et ühtsustada liturgiline laul tohutu suurel territooriumil.
MITMEHÄÄLSUSE TEKE. NOODIKIRJA ARENG. Kristlik kirikulaul on tihedalt seotud liturgiaga - kristlik jumalateenistus, selle rituaalid ja korraldus. Tähtsaim kristliku liturgia liik keskajal oli Missa 1. katoliku jumalateenistuse põhivorm 2. tsükliline kooriteos Missatekstid jagunevad: ordinarium kõikidel missadel kõlavad laulud ja proprium vastavalt kirikukalendrile ja tähtpäevadele lauldavad laulud Missa osad: 1. KYRIE ELEISON Issand halasta 2. GLORIA IN EXCELSIS DEO au (au olgu jumal kõrgel) 3. CREDO IN UNUM DEUM usun (mina usun ühte jumalat) 4. SANCTUS/ BENEDICTUS püha/kiidetud olgu 5. AGNUS DEI jumala tall Reekviem leinamissa, jumalateenistus surnu(te) mälestuseks Tuntuim sekvents (vaimuliku luule vorm keskajal), mis on kasutusel tänapäevani, on DIES IRAE.
9. Tunnipalvus. 1) Lihtne, ilma eriliste rituaalideta. 2) 8 korda päevas. 3) Peamiselt kloostrites. 10. Missa. 1) Igapäevane jumalateenistus. 2) Keerulisem ülesehitus ja palju rituaale. a) Eelmissa sissejuhatavad palved, sõnaliturgia. b) Peamissa keskpunktiks altarirituaal ja armulaulud. 11. Tunnipalvuses ja missas on tekste, mis on alati samad. Ordinaarium. 12. Proprium tekstid, mis muutuvad iga päev vastavalt kirikukalendrile. 13. Gregooriuse laul. 1) Roomakatoliku kiriku ühehäälne liturgiline laul. Saateta. 2) Ei saa lahutada muusikat ja teksti, sest liturgilised tekstid pole algselt eksisteerinud kõnelduna. Neid on alati ühel või teisel viisil lauldud. a) Tekstid on mõeldud ainult jumalateenistuse, palvuse või eriliste rituaalsete talituste jaoks. 3) Tavaliselt ladinakeelne, proosatekstid või vahelduva rütmiga vabavärsid. 14. Retsiteerimine.
ühtlustas läänekiriku ja selle liturgia? Greogorius Suur 12. Mis kujunesid keskaegse muusika keskusteks, kus tegeldi laulmisega, hiljem noodikirjaga jms. Kantorid 13. Mis on missa? Igapäevane peamine jumalateenistus, mille ülesehitus keerulisem ja seotud paljude rituaalidega. 14. Mis erinevus on propriumi ja ordinaariumi tekstidel? Ordinaariumi tekstid jäävad igal missal samaks, propriumi tekstid muutuvad igal päeval vastavalt kirikukalendrile. 15. Missa ülesehitus Sissejuhatus, sõnaliturgia, armulaualiturgia, lõpetus 16. Missa osad : Kyrie, Gloria, Credo, Sanctus, Agnus Dei. Mida need osade nimetused tähendavad? Kyrie- Gloria- Credo- Sanctus- Agnus Dei-jumala tall 17. Iseloomusta gregooriuse koraali! Ladina keelne saateta laul 18. Mis tüüpi gregooriuse laul on ,,Veni Creator Spiritus"? Hümni tüüpi 19. Mida tähendab 'Halleluuja'? Kiitkem jumalat 20. Mis on neuma
süstematiseeris rütmiõpetuse KESKAEG ✾ Gregorius I oli Rooma paavst, kes juhtis läänekiriku ühendamispoliitikat, võttis kasutusele uue liturgia ja ühtlustas kirikulaulude tekstid (7-8 saj.) ✾ liturgia- jumalateenistuse läbiviimise kord ✾ missa- päeva keskne jumalateenistus ✾ ordinarium- tekstid missas/tunnipalvuses, mis korduvad ✾ proprium- tekst mis muutub igal päeval vastavalt kirikukalendrile ✾ “Meie isa palve” (Pater noster) loetakse ette armulaualiturgia ajal ✾ Eesti heliloojatest on kirjutanud missa Arvo Pärt ja Urmas Sisask missa muusikalised osad I. Kyrie eleison / Issand halasta II. Gloria in excelsisdeo / Au olgu Jumalale kõrges III. Credo im unum Deum / Mina usun ainsasse Jumalasse IV. Sanctus või Benedictus / Püha või Kiidetud olgu V. Agnus dei / Jumala tall
olemuselt saateta laul, kuigi viimastel sajanditel, kui kaasa laulab ka kogudus, on seda hakatud toetama tagasihoidlike oreliakordidega. Gregooriuse laul on seotud kaht liiki liturgiaga: lihtne tunnipalvus (officium), mida peeti kaheksa korda päevas kindlatel tundidel, enamasti kloostrites ja missa – igapäevane peamine jumalateenistus (enamasti kirikus), mille ülesehitus on keerulisem ja seotud mitmete rituaalidega. Igal päeval korduvaid missa tekste nim. ordinaariumiks, vastavalt kirikukalendrile muutuvaid tekste nim. Propriumiks. Missa kolmas osa on epistel või evangeelium Ordinaariumilaulud: Kyrie eleison (issand halasta) – vanim, kreekakeelse tekstiga– palve, Gloria in excelsis Deo (au olgu Jumalale kõrges) – kiidulaul, Credo in unum Deum (mina usun ainsasse Jumalasse) – usutunnistus, Sanctus/Benedictus (püha/õnnistatud olgu) – kiidulaul, Agnus Dei qui tollis peccata mundi, miserere nobis (Jumala Tall, kes sa maailma patud ära kannad, halasta meie peale) – palve.
5. Kes oli Gregorius I ja kuidas ta oli seotud uut tüüpi kirikulaulu tekkimisega 7.-8. sajandil? Gregorius I oli paavst, kes võttis kasutusele uue liturgia. Tegeles kirikulaulude uuendamisega, ühtlustas ja uuendas liturgilisi tekste. missa igapäevane peamine jumalateenistus, mille ülesehitus on keerulisem ja seotud paljude rituaalidega. ordinarium tekst, mis on muutumatu, igal päeval korduv osa. proprium tekst, mis muutub igal päeval vastavalt kirikukalendrile. 7. Kirjuta missa muusikaliste osade nimetused õiges järjekorras koos eestikeelse tõlkega. I Kyrie issand. II Gloria au. III Gredo mina usun. IV Santus Benetictus püha. V Agnus Dei jumala tall. 8. Missuguses missa osas loetakse `'Meie Isa palve'' (Pater noster)? Santus Benetictus, IV. 10. Kes Eesti heliloojatest on kirjutanud missa? Urmas Sisask `'Eesti Missa''. Gregoriuse laul 1. Iseloomusta Gregoriuse laulu.
korrastus, igapäev korduv sündmus. Matutinum enne koitu Laudes päikesetõusul Prima 1.päevatunnil (üks tund pärast päikesetõusu) Tertia 3.päevatunnil MISSA päeva keskel peamine jumalateenistus Sexta 6.päevatunnil Nona 9.päevatunnil Vesper päikeseloojangul Completorium öö tulekul Missa koosneb kahest osast - eelmissast (sissejuhatavad laulud ja sõnaliturgia) ja peamissast (keskseks altarirituaal ja armulaud). Suur osa tekstidest muutub igal päeval vastavalt kirikukalendrile, neid osi nimetatakse propriumiks. Nii tunnipalvuses kui missas on aga tekste, mis jäävad alati samaks ehk igal päeval korduvaid missaosi nim. ordinariumiks. Missa ordinariumi osad: Kyrie eleison - Issand, halasta Gloria in excelsis Deo - Au olgu Jumalale kõrges Credo in unum Deum - Mina usun ühte Jumalat Sanctus/Benedictus - Püha/Kiidetud olgu Agnus Dei [anjus] - Jumala tall Kõik Missa osad on ladina keeles, v.a. Kyrie, mis on kreeka keeles. 8. Keskaegsed põhihelilaadid (lk. 43)
peetakse 8 korda päevas ,peamiselt kloostrites. Tunnipalvused toimuvad kindlatel tundidel , korraldades nii tervet päeva. 2. Missa igapäevane peamine jumalateenistus, mille ülesehitus on keerulisem ja seotud paljude rituaalidega. Nii tunnipalvuses kui missas on tekste, mis jäävad alati samaks ,neid muutumatuid iga päev korduvaid osi nimetatakse ordinaariumiks. Suur osa tekstidest aga muutub igal päeval vastavalt kirikukalendrile, neid osi nimetatakse propriumiks. 5.Gregooriuse laul. Gregooriuse laul on roomakatoliku kiriku ühehäälne liturgiline laul. Nagu vanakreeka klassikalises lüürikas , ei saa siingi lahutada muusikat ja teksti (liturgilised tekstid pole algselt eksisteerinud kõnelduna ,neid on alati lauldud) Liturgilised tekstid on mõeldud jumalateenistuse, palvuste või rituaalse talituse jaoks- nii pole ka gregooriuse laulul muud funktsiooni. Olemuselt on see laul ühehäälne ja saateta
(näit. Krahv ja Krahvinna ,,Figaro pulmas") ja väljendusviisi. Mozarti-aegsed kuulsad o.b autorid olid ka Paisiello (,,Sevilla habemeajaja" 1782, hiljem 19. sajandil kirjutas samal ainestikul Rossini) ja Cimarosa (,,Salaabielu" 1795). Itaalia teatrikorraldusest Itaalias juhtis teatritruppi impressaario, kes üüris enda käsutusse teatri, koostas trupi ja tellis ooperid. Itaalias on aasta jooksul kolm hooaega e. stagione't. Need kujunesid välja juba 17. sajandi teisel poolel, vastavalt kirikukalendrile: esimene oli sügisest kuni advendini, teine algas pärast Kolmekuningapäeva ja kestis kuni paastuajani siia langes ka karnevaliaeg, kus oli mitmesuguseid pidustusi, sealhulgas ka ooperietendusi, oli eriti rohkelt. Kolmas algas pärast 15 Ülestõusmispühi ja kestis suveni. Igaks stagione'ks pandi kokku uus trupp (eriti häid lauljaid taheti muidugi edasi endale hoida, seda ka järjest suurenevate honoraride abil)
sügisene roheluse koltumine, päikese järgi otsustades aeg, mil päike käib kõige madalamalt, põlluharija aastalõpu määrab saakide salvesaamine. Päevi loendati taevase Kuu "nägude" järgi (siit lähtub nimetus kuupäev), kuufaase näitavad vastava joonise abil ka praegused trükikalendrid. Tundide arvestust ei olnud, kuid tänini on kasutusel mõisted, nagu videvikuaeg, koiduaeg, kesköö, täiskuuaeg, lõunaaeg, söögiaeg, silmapilk. Üleminek kirikukalendrile Kirikukalendrist tuli rahvakalendrisse rohkesti pidepunkte pühakutähtpäevade näol. Tõnisepäev (püha Antoniuse mälestuspäev, 17. jaan.) ja küünlapäev (päev, mil Neitsi Maarja Jeesuslapsega esimest korda kirikusse läks, 2. veebr.) võtsid tasapisi üle kujutluse taliharjast talve keskpaigast. Neitsi Maarjale pühendatud paastumaarjapäev (25. märts) sidus enda külge palju kevade saabumisega seotud endeid.
annaabi.ee 
