suleti talvel. Tänapäeval on majades ventilatsiooni süsteemid, mis aitavad kaasa ka niiskuse vähenemisele. On võimalik osta ka eraldi õhu niisutajaid ja kuivatajaid. Vooder Keskaja kivimaju ei vooderdatud, kuid puitmaju vooderdati. Voodriks olid enamasti puidust lauad, mis lisaks voodrile tagasid ka tuuletõkke. Tänapäeval pannakse tavaliselt voodriks tuuletõkkeplaat, mis kaetakse plekist või plastikust laudisega ja need omakorda kaetakse kas kipsplaatidega, saepuruplaatidega ja muudest materjalidest plaatidega.
lähtuvalt tugevusnäitajad. Puitkonstruktsioonide tulepüsivust saab parandada elementide ristlõike suurendamisega 8jääkristlõige tulekahjutingimustes on suurem), kattekihiga katmisega (sarnaselt metallkosntruktsioonide isoleerimisele) ja spetsiaalsete puidu tulekaitsevärvide ja lakkide kasutamisega. Kaitstud puittarind jääb siiski põlevast ehitusmaterjalist tarindiks. Kaitsmine plaatidega Puitkonstruktsioonide tulepüsivuse parendamiseks kipsplaatidega kasutatakse tavaliselt puitkarkassil mineraalvillaga isoleeritud ning kipsplaadiga kaetud karkassi. Tulekahjutingiumustes töötab selline konstruktsioon esmalt kui tule eest kaitsud puitkarkass, mille puhul kipsplaadis olev kristallvesi temperatuuri toimel reagerib ning eraldub materjalist. Seda alates temperatuurist 80-100 0C ning kuni materjal on täielikult dehüdreerunud, seda ajani, mil kogu materjal on saavutanud temperatuurini 600- 800 0C
kui 9 mm kipsplaadil, on puitkiudplaadil parem soojatakistus. Seetõttu on puitkiudplaadi sisepinna talveperioodi keskmine temperatuur u 2 kraadi kõrgem ja suhteline niiskus u 9% madalam. See ei tähenda, nagu kipsplaati ei saaks üldse kasutada. Ka temal on häid omadusi, mis mõnel puhul on teiste materjalide ees eeliseks. Kipsplaadil on väiksem õhujuhtivus, mis aitab suurendada hoonete õhutihedust (lisaks sisemisele auru- ja õhutõkkekihile). Kipsplaatidega saab anda ka hoonele jäikust. Põranda ja välisseina soojustamine Puidust fassaadid lüüakse soojustamise järel üle voodrilaudadega, võib paigaldada vertikaalselt, horisontaalselt või kaldselt. Fassaadi välisvoodriks on sobivam kuuselaud, immutamise korral aga mänd. Kvaliteedi hindamisel on määravaks puidus esinevad oksad. Puitfassaadi saab soojustada ka pillirooga, mis on kindlasti loodussõbralikum kui vill või vahtplüstürool
kaotanud oma jäikuse. 2. KARKASSITÜÜBID Ühekordne karkass Ühekordne karkass on ühekordse üla- ja alavööga ühelt või mõlemalt poolt kipsplaadiga vooderdatud konstruktsioon. Karkassiruum võib olla täidetud mineraalvillaga. Sik-sak karkass. Vahelduva kinnitusega (sik-sak) karkass on ühekordse üla- ja alavööga, kusjuures karkassipostid on vööst kitsamad. Karkass on mõlemalt poolt vooderdatud kipsplaatidega. Plaadid on vastavalt vaheldumisi kinnitatud iga teise posti külge. Karkassiruum võib olla täidetud mineraalvillaga. Topeltkarkass Topeltkarkass on kahe eraldi, omavahel kinnitamata, üla- ja alavööga karkassikonstruktsioon, mille külge kinnituvad kipsplaadid. Karkassiruum võib olla täidetud mineraalvillaga. ERGO® ERGO® - seinakonstruktsioon koosneb spetsiaalsest karkassist sammuga 900 mm ja 900 mm laiusest kipsplaadist
Ühekordne karkass on ühekordse üla- ja alavööga ühelt või mõlemalt poolt kipsplaadiga vooderdatud konstruktsioon. Karkassiruum võib olla täidetud mineraalvillaga. Sik-sak karkass Vahelduva kinnitusega (sik-sak) karkass on ühekordse üla- ja alavööga, kusjuures karkassipostid on vööst kitsamad. Karkass on mõlemalt poolt vooderdatud kipsplaatidega. Plaadid on vastavalt vaheldumisi kinnitatud iga teise posti külge. Karkassiruum võib olla täidetud mineraalvillaga. Topeltkarkass Topeltkarkass on kahe eraldi, omavahel kinnitamata, üla- ja alavööga karkassikonstruktsioon, mille külge kinnituvad kipsplaadid. Karkassiruum võib olla täidetud mineraalvillaga. ERGO® ERGO®-seinakonstruktsioon koosneb spetsiaalsest karkassist sammuga 900 mm ja 900 mm laiusest kipsplaadist
Ühekordne karkass on ühekordse üla- ja alavööga ühelt või mõlemalt poolt kipsplaadiga vooderdatud konstruktsioon. Karkassiruum võib olla täidetud mineraalvillaga. Sik-sak karkass Vahelduva kinnitusega (sik-sak) karkass on ühekordse üla- ja alavööga, kusjuures karkassipostid on vööst kitsamad. Karkass on mõlemalt poolt vooderdatud kipsplaatidega. Plaadid on vastavalt vaheldumisi kinnitatud iga teise posti külge. Karkassiruum võib olla täidetud mineraalvillaga. Topeltkarkass Topeltkarkass on kahe eraldi, omavahel kinnitamata, üla- ja alavööga karkassikonstruktsioon, mille külge kinnituvad kipsplaadid. Karkassiruum võib olla täidetud mineraalvillaga. ERGO® ERGO®-seinakonstruktsioon koosneb spetsiaalsest karkassist sammuga 900 mm ja 900 mm laiusest kipsplaadist
konstruktsiooni. Üldjuhtudel on Gyproc-vaheseinte karkassi samm 600 mm. Karkassitüübid Ühekordne karkass Ühekordne karkass on ühekordse üla- ja alavööga ühelt või mõlemalt poolt kipsplaadiga vooderdatud konstruktsioon. Karkassiruum võib olla täidetud mineraalvillaga. Sik-sak karkass Vahelduva kinnitusega (sik-sak) karkass on ühekordse üla- ja alavööga, kusjuures karkassipostid on vööst kitsamad. Karkass on mõlemalt poolt vooderdatud kipsplaatidega. Plaadid on vastavalt vaheldumisi kinnitatud iga teise posti külge. Karkassiruum võib olla täidetud mineraalvillaga. 5 TTK Topeltkarkass Topeltkarkass on kahe eraldi, omavahel kinnitamata, üla- ja alavööga karkassikonstruktsioon, mille külge kinnituvad kipsplaadid. Karkassiruum võib olla täidetud mineraalvillaga. ERGO®
· määratakse põlemiskoormus MJ, · eripõlemiskoormus MJ/m², · materjali eripõlemissoojus (kütteväärtus) MJ/kg 66 · tuleleviku kiirus pinnal jne. Teras ei põle, ei sütti, kuid teras kaotab oma tugevuse temperatuuri tõusmisel üle 500 °C, seega võib konstruktsioon kaotada kandevõime ja kokku variseda ning seetõttu tuleb kandvaid konstruktsioone katta (näiteks katmine kipsplaatidega) ja teisalt kontrollida pärast tulekahju kandekonstruktsioonide kandevõimet Kergbetoonide tulekindlus ületab raskebetooni vastava näitaja. Puit on põlev materjal. Puidu pinna temperatuuri tõusmisel üle 100 °C hakkavad temast eralduma gaasid. Puidu süttimine on võimalik temperatuuril 250 °C. See iseenesest tähendab, et leegi juuresolekul süttivad emiteeritud gaasid. Kui puidu pinna temperatuur tõuseb 500 °C, siis sellel temperatuuril on võimalik juba nn. isesüttimine.
· määratakse põlemiskoormus MJ, · eripõlemiskoormus MJ/m², · materjali eripõlemissoojus (kütteväärtus) MJ/kg 66 · tuleleviku kiirus pinnal jne. Teras ei põle, ei sütti, kuid teras kaotab oma tugevuse temperatuuri tõusmisel üle 500 °C, seega võib konstruktsioon kaotada kandevõime ja kokku variseda ning seetõttu tuleb kandvaid konstruktsioone katta (näiteks katmine kipsplaatidega) ja teisalt kontrollida pärast tulekahju kandekonstruktsioonide kandevõimet Kergbetoonide tulekindlus ületab raskebetooni vastava näitaja. Puit on põlev materjal. Puidu pinna temperatuuri tõusmisel üle 100 °C hakkavad temast eralduma gaasid. Puidu süttimine on võimalik temperatuuril 250 °C. See iseenesest tähendab, et leegi juuresolekul süttivad emiteeritud gaasid. Kui puidu pinna temperatuur tõuseb 500 °C, siis sellel temperatuuril on võimalik juba nn. isesüttimine.
puitkiudplaadil parem soojatakistus. Seetõttu on puitkiudplaadi sisepinna talveperioodi keskmine temperatuur u 2 kraadi kõrgem ja suhteline niiskus u 9% madalam. See ei tähenda, nagu kipsplaati ei saaks üldse kasutada. Ka temal on häid omadusi, mis mõnel puhul on teiste materjalide ees eeliseks. Kipsplaadil on väiksem õhujuhtivus, mis aitab suurendada hoonete õhutihedust (lisaks sisemisele auru- ja õhutõkkekihile). Kipsplaatidega saab anda ka hoonele jäikust. Puitkarkasspiirete niiskustehnilist toimivust aitavad parandada järgmised abinõud: · toimiva tuulutusvahe olemasolu; · piirde siseosa aurutakistuse tõstmine; · tuuletõkkeplaadi soojatakistuse tõstmine; · soojustuse hügroskoopsuse ja aurutakistuse tõstmine; · tuuletõkkeplaadi aurutakistuse alandamine; · tuuletõkkeplaadi hügroskoopsuse tõstmine; · toimiva kütte- ja ventilatsioonisüsteemi olemasolu.
Kontrollitakse süsteemi korrasolek. Vajadusel likvideeritakse kiiresti puudused. Kipsvaheseinad moodustavad suure mahu bürooruumide sisetöödes. Nende ehitust alustatakse pärast põrandakatete paigaldamist. Siseviimistlus värvkatted tehakse kahes osas: krohv (kus vaja) pahtel krunt esimene värv. Eeldatakse, et raudbetoonelementidel ja kergvaheseintel tehakse ainult lauspahteldus, krohvimine on ainult kivist sahtidel, mis ei ole vooderdatud kipsplaatidega. Eeldatakse, et hoone sees viimaseks mustaks tööks on seinte lihvimine, ning enam suurt tolmu ei tekki. Siis kui esimene värv on paigaldatud, tehakse ripplaed, põrandad, klaasvaheseinad, siseuksed, piirded ja paigaldatakse santehnika. Pärast loetletud töid tehakse värvkatete teine osa värviparandused ja teine lõplik värvikiht. See on viimane ehitustöö, pärast tuleb lõppkoristus ja üleandmine. Siseviimistlustööd tehakse korraga esimesel ja teisel korrusel
· Väsimuse (fatigue) tekkimine koormamise seisundis ja seega võimalik purunemine · Madal püsivus kõrgetel temperatuuridel, millest tekib vajadus kaitsta kandvaid konstruktsioone tule eest · Vajadus konstruktsioonide jäigastamiseks Tulekindlus. Teras ei põle, ei sütti, kuid teras kaotab oma tugevuse temperatuuri tõusmisel üle 500oC, mistõttu konstruktsioon võib kaotada kandevõime ja kokku variseda. Seetõttu tuleb kandvaid konstruktsioone katta (näiteks katmine kipsplaatidega) ja teisalt tuleb pärast tulekahju kontrollida kandekonstruktsioonide kandevõimet. Korrosiooniks nimetatakse metalli riknemist või hävinemist ümbritseva keskkonna mõjul. Algpõhjuste järgi liigitatakse korrosiooni järgmiselt: · ilmastikuline korrosioon tekib ilmastiku mõjust metallile, · veealune korrosioon kujutab endast vees oleva metalli elektrokeemilist lagunemist,
paber. Siseviimistlus Betoonseinad tehakse kohe nii siledad, et vajavad vaid pahteldust ja värvkatet. Kivi- ja plokkseinad laotakse nõnda sirged, et neile saab anda sileda pinna õhukese, kuni 3 mm paksuse peenmördikihiga. Muidugi võib jätta kiviseina faktuuri ka nähtavale, kas puhasvuukmüürina või ülevärvituna. Kvaliteetsed rõhtpalkseinad jäetakse samuti nähtavale. Sõrestikseinad kaetakse viimistlusplaatidega, tavaliselt kipsplaatidega. Ühekihiline kipsplaatkate kobiseb; kvaliteetsema seina annab kahe- või kolmekihiline kipsplaatkate. Pragusid kipsplaatide vahel ja seinte nurkades väldib plaadivuukide ülekleepimine võrklindiga, nurkade täitmine elastse mastiksiga, värvkatte sarrustamine klaaskiudkangaga. Kivist massiivseinad Paekiviseinu paksusega 60 cm ehitati elamutele kuni möödunud sajandi alguseni, nende soojajuhtivus on kuni 1,85 W/m2 0K.
vanade järgi. 13.1.7 Trepid ja trepikojad Trepikojad, mis on TP2 tuleõhutusklassiga hoone osad ning mis on evakuatsiooniteed, ei tohi olla süttivast materjalist väljaarvatud põrand. Vabariigi Valitsuse määrus nr. 315 (RT I 2004, 75, 525) kehtestab selle nõude ka tagasiulatuvalt. Trepikodade laed ja seinad tuleb renoveerimise käigus võimalusel katta mittesüttiva kihiga, kas mõne lakiga, krohvida või kipsplaatidega. Hoonetes, kus trepikojas on väärtuslik siseviimistlus (aaderdatud seinapaneelid, maalingud vmt) tuleb erilahendus välja töötada projekteerimise käigus. Kui vanu korteriuksi soovitakse säilitada, tuleb neile tulepüsivuse tõstmiseks paigaldada spetsiaalsed tihendid. 13.1.8 Korstnad Enne korstna renoveerima asumist tuleb korsten lasta üle vaadata tuletõrje- päästeametnikul, väljaõppinud korstnapühkijal või pottsepal. Erialaspetsialist oskab
annaabi.ee 
