Harjumaa hoonestatud elamumaa turg aastatel 2003- 2011 Käesolev töö analüüsib Eesti majanduse ja kinnisvara turu vahelist seost Harjumaal. Selle jaoks on võrreldud Harjumaa hoonestatud elamumaa tehingute arvu ja maakonna keskmiste palkadega aastatel 2003-2011. Antud ajavahemikku mahuvad nii majanduse kiire kasv kui ka langus, kinnisvaramulli puhumine kui ka selle lõhkemine, ajavahemiku valimisel sai määravaks ka andmete kättesaadavus. Andmed pärinevad statistikaameti koduleheküljel asuvatest andmebaasidest. Ülevaade kinnisvara turust Eestis Kinnisvaraturg ja selle areng kajastavad riigi sotsiaal-majanduslikku arengut. 2000. aastate esimesel poolel toetasid kinnisvaraturu ostjate ja müüjate aktiivsust pankade liberaalne laenupoliitika ning soodne majanduskeskkond. Euroopa Liiduga ühinemine
Ning lõpuks: paljud riigid on oma viljareservid ära tarvitanud ning on tulnud rahvusvahelisele toiduturu lisa hankima just praegu, kui olukord on niigi pingeline. Tegelikult lisatakse veelgi põhjusi: näiteks palmiõli kriis Indias ja Indoneesias (palmiõli annab sadedele miljonitele inimestele vajalikud kalorid), mis on põhjustatud viimastest üleujutustest nendes riikides. Või siis rahvusvaheliste finantssahkerdajate tegevus, kes pärast USA kinnisvaramulli lõhkemist tuletasid meelde ütluse ,,põllumees põline rikas" ning on asunud sahkerdama toidu- ja tooraineturgudel. Mõned nimetatud põhjused on ajutised (kuues ja seitsmes, võib-olla ka kolmas), enamik aga jäävad. Seega olukorra iseeneslikule lahenemisele loota ei maksa. Millest inimene toitub? Tänapäeval tuntakse ligi 80000 söödavat taimeliiki. Vähem kui 10% osatakse kasutada toiduks. Tähtsamad kasutatavad kultuurtaimed on nisu, riis, mais ja kartul
oli see, et Euroopa Liitu nähti tervikuna ja sarnasena USA-le. Ka riske hinnati mitte riikide, vaid terviku alusel ja näiteks Kreeka puhul osteti usaldust ette. 9 Siinkohal joonistub jällegi välja ajaloost tuttav paradigma – tõusuperioodil ei mõtle keegi langusele. USA – s kasvas võlausaldajate usaldus laenusaajate vastu nii palju, et ei mõeldud adekvaatselt, mis saab, kui hiljem teatud põhjustel tagasi maksta ei suudeta ja see viis lõppkokkuvõttes finantskriisisni ja eelkõige kinnisvaramulli lõhkemiseni. Eurost rääkides leiab poliitik ja ajakirjanik Martin Helme, et ühisraha kasutuselevõtt pole kunagi olnud majanduslik projekt, ta on alati olnud poliitiline projekt. Euro ei ole kunagi pidanud tooma jõukust või stabiilsust. Selle ainus eesmärk on alati olnud tuua kaasa tihedam integratsioon, rohkem võimu keskusesse ja suurem võim rahvusvahelistele korporatsioonidele, eelkõige pankadele.10 Helme seisukoht viitab aga
25 Kinnisvaramull võib tekkida ilma panganduskriisita ning finantskriisidega ei pea ilmtingimata kaasneva kinnisvara suuri hinnakõikumisi, kuid need kaks nähtust on omavahel siiski tugevas korrelatsioonis. Sektoritevaheline seos sõltub eelkõige sellest, kui palju on riigi finantssüsteem sõltuvuses pankadest. (Herring, Wachter 2002: 3) Mulli kindlakstegemine ei ole lihtne ning tihtipeale on põhjuseks andmete puudulikkus. Kinnisvaramulli kindlakstegemiseks peaks analüüsima, millest on tingitud kinnisvarahindade kiire tõus, ehk kas tegu on fundamentaalsete nõudluse ja pakkumise tingimuste muutustega või on põhjused milleski muus. Siegel (2003: 12) seletab mulli kui olukorda, kus kõrged ja kiiresti kasvavad hinnad ei ole õigustatud, ehk ei ole seotud sissetulekute tasemega, ning mulli hinnatõusu provotseerivad investorid, kes ostavad kinnisvara kiire edasimüügi eesmärgil, et saada kõrgemat hinda
Eeldused, mis võivad viia eelarve jätkuva kärpimiseni, töötute arvu järsu kasvuni, töötajate sissetulekute vähenemiseni, arstiabi kättesaadavuse halvenemiseni jne. Ja viinud on selleni ikka valdavalt vigane rahandus ja majanduspoliitika, mis väljendus vähemalt kohapeal pankade kergekäeliselt antud laenudes ning valitsuse ebapädevas toimimises. Kuid nii ulatuslik kriis ei saa olla põhjustatud vaid puhttehnilistest põhjustest meie variandis kinnisvaramulli lõhkemisest ja maailmas tervikuna pankade likviidsusprobleemidest. Sellel totaalsel kriisil on tunduvalt sügavamad põhjused, mis ei piirdu kaugeltki probleemidega ainuüksi rahanduses ja majanduses tervikuna. Tegelikult on see hoopis laiahaardelisem kriis. See on väärtuste kriis. Kaugeltki mitte ainuüksi vead ökonoomika vallas, vaid kümnete aastate jooksul järjepidevalt kujundatud väärtushinnangud ja skaalad on praeguse kriisi esmapõhjusteks.
(Sealsamas: 201) Eesti ettevõtted keskenduvad nüüd pigem põhitegevusele ja hoiavad kinnisvarasektorist eemale. Eesti Panga hinnangul on investereeringute kasvu peamine korrektsiooniallikas just kinnisvarasektor. Siiamaani on välisinvesteeringud luukunud peamiselt finantsvahendusse( 33 protsenti) ning kinnisvarasse, rentimisse ja äritegevusse( 28 protsenti) ( Eesti Pank, esimene kvartal, 2008). (Sealsamas) Seega annab kinnisvaramulli lõhkemine võimelduse põhitegevusele. Eelkõige keskendutakse tootlikkuse tõstmisele, mis tähendab enam investeeringuid masinatesse ja seadmetesse. Kuna see suurendab meie konkurentsivõimet, siis tuleb seda muutust tervitada. Teisalt pärsib investeerimissoovi laenuressursi nappus. Pangad on ülimalt ettevaatlikud raha laenamisel ning kõrged intressitasemed võivad paljud kavandatud projektid edasi lükata. (Sealsamas: 202) Suur potentsiaal peitub IT- investeeringutes
tööhõivet ja konkurentsivõimet. Teatavates riikides kasvas valitsemissektori võlg nii suureks, et seda ei olnud võimalik hallata, mis omakorda tõstis laenamise intressimäärad vastuvõetamatu tasemeni ja viis mõne riigi pankroti äärele. Pangad kogu Euroopas rahastasid laene, mille puhul oli oht, et neid ei maksta tagasi, seades seega ohtu ka laenu andvad pangad. Teistes riikides andsid pangad liiga innukalt laene majade ehitamiseks, samal ajal kui hinnad üha kasvasid. Kinnisvaramulli lõhkemine kahjustas pangandussektorit ja tekitas suuri kahjumeid. Valitsused pidid sekkuma ja rekapitaliseerima panku inimeste rahaga. Pangad ei soovinud enam anda laenu ettevõtetele, kes vajasid kapitali oma tegevuse või idufirmade arendamiseks, ehk krediit kuivas kokku. Majandusareng peatus, algas majanduslangus, ettevõtted sulgesid uksi ja töötajaid koondati. Maksutulud vähenesid, töötushüvitiste kulud suurenesid ja riigid
struktuurifondide raha kasutanud kahtlast tüüpi avaliku ja erasektori koostöös juba kümneid aastaid Portugali majanduskasvu pidurdab suur eelarvedefitsiit ning laenukoormus 2011 aprillis kinnitati Portugalile võimetusest end finantseerida 78 miljardi euro suurune abipakett Portugal on abiprogrammist väljunud HISPAANIA Hispaania võlakoormus võrreldes teiste riikide ei olnud väga kõrge, aastal 2010 60% SKP-st Samas oli defitsiit madal tänu erakordsele maksutulule kinnisvarasektorist Kinnisvaramulli lõhkedes on Hispaania võtnud osaluse mitmes pangas Erakordsed kulutused on suurendanud riigivõlga ja vähendanud reitingut Lõpuks tingis 100 miljardi eurose päästepaketi pankadele Valitsus on seda tasakaalustanud reformide ja kasinusmeetmetega 2011 lisati põhiseadusesse tasakaalus eelarve nõue (al 2020) KÜPROS Küprose pangad olid suure osa Kreeka võla hoidjad ning kannatasid seetõttu osalise pankroti tõttu Riigi krediidireiting langetati samale
vohava majanduskasvu" üle ning nentis, et "peamiseks poliitiliseks väljakutseks, on juhtida majandus ülekuumenenud rajalt kõrvale ja reguleerida haavatavaid valdkondi". Peamised ohud, mida tekitab valitsuskoalitsiooni arutu jõukuse tagaajamine, on sisemaised ning seotud juba nähtavalt ülekuumenenud majanduse ja püsivalt kõrge inflatsiooniga (alates 2004. aastast üle 6%), mis soodustab jooksevkonto defitsiiti ja kinnisvaramulli. Poliitika keskendub lühiajalisele kasvule ja eirab pikemaajalisi tagajärgi. 25 Läti pole suutnud luua ka ühtset liitumisjärgse välispoliitika raamistikku, mis aitaks kaasa otsuste tegemisele, millest ollakse nõus loobuma millegi saavutamiseks. Samas on eesmärkideks seatud vaba tööjõu liikumise tagamine Läti tööjõuturul, mis on Selver Latvia jaoks oluline tööjõu puuduse situatsiooni tekkimisel ja EL-i liikmesmaade
annaabi.ee 
