Kui võimalik, kõrvaldama enesetapuvahendid Andma inimesele aega loobuda enesetapu mõtetest. Enesetapumõtted ei pruugi kaduda üleöö ja tundidega. Inimene peab leidma omas tempos, selle miski mille nimel nö elada. Inimene peab leidma taas elutahte ja –rõõmu. Kui hindad enesetapu riski suureks, siis jää võimalusel inimese kõrvale ( suitsiidne inimene on leidlik!) Kingapaelad, kilekott, vöö, kodukeemia. Tuleb inimesega suhelda ja osata märgata väikseid muutusi lähedase sõbra/ pereliikme juures. Suitsiidne inimene ei pruugi otse abi paluda, kuid see ei tähendaks, et ta abi ei sooviks. Lähedane inimene oli koguaeg elav, rõõmus ja sotsiaalselt aktiivne. Nüüd mõnda aega vaiksem, endassetõmbunud ja väldib avalikke kohti-koosviibimisi. Tasub
käest sai,kui sellel koeral on kassi silmad nagu Aapo tähele paneb ja ta usubki,et see on tõsie,et kassil on seitse elu.Kass leidi uue elu koerana ja tuli ikka tema juurde tagasi.Aapo võtab selle koera endale(kellest saab Pavlov),kes on alles kutsikas ja asub siis rõõmsalt kodu poole teele,kuna kätte on jõudmas jõulud ja kodused juba ootavad.Ennem peab ta veel ostma uued kinhgapaelad ja koerarihma,kuna rongile ei lasta koera rihmata ja kutsikas on vanad kingapaelad katki närinud. Minu arvamus: Mulle see raamat ei meeldinud,kuna see sarnanes ´´Kevadega´´.Kõik seigad ja juhtumised oli sealt pärit.Samuti jäi arusaamatuks see,et miks Aapo Oskar Lutsu juurde läks,sest minu arust ei lähe see üldse siis raamatusse.Igavaks tegi selle raamatu veel see,et see oli segane paljud asjad jäid veel arusaamatuks.Raamatut oli igav lugeda. Kõige rohkem häiriski see,et see samstus teise raamatuga,see oleks nagu teise autori idee varastamine
Kui laps on tõmmanud hingamisteedesse vett või lima, imeb ema suuga või ämmaemand torukesega ninast ja suust vedeliku välja. Vahel piisab aga ka paarist turtsatusest. Kui nabanöör on lõpetanud pulsseerimise, paneb ämmaemand sellele kaks klambrit ja selle võib läbi lõigata. Kui laps sünnib kodus, võib nabanööri siduda ka hästi tugevasti sidemega. Üks ämmaemand rääkis loo, kuidas kord vanematel polnud midagi nabanööri sidumiseks käepärast ja issi arutas maha kingapaelad. Oluline on, et nabanöör saaks seotud kindlalt. Kui seal midagi siiski välja immitseb, seo tita naba poolt veelkord ka teise sidemega. Kohe peale sündi tõsta pisike oma rinnale. Oluline on nahk-naha kontakt. Paku talle tissi, ta saab sealt enesele elu alguseks vajaliku ja väga olulise, kuigi piim tuleb rinda alles mõne aja pärast.
Buss jõuab bussijaama, inimesed hakkavad maha liikuma, Karina jääb meelega kõige viimaseks. Kuid bussipealt maha minnes ta komistab ja kukkub asfaltile. Ta ajab end püsti ja läheb pingile istuma, et haava puhastada. Möödakäijatest ei paku keegi abi, ainult vaatavad ning Karinale tundub, et itsitavad tema üle. Karina mõtleb siis, et võiks sööma minna, ta teadis siin läheduses head kohvikut. Ta oli juba Wilde kohvikule üsna lähedal kui ta märkas, et tal olid kingapaelad lahti, ta kummardas ja sidus need kinni. Kui ta jälle pea püsti tõstis oleks ta nagu täiesti teises kohas, ükski koht ei tundunud tuttav. Ta sattus segadusse. Ta ei saanud aru kuidas tema ees oli järsku vanaraamatupood. Miski tundmatu sisemine jõud sundis teda raamatupoodi sisenema. Raamatupoes oli mingi eriskummaline lõhn. Karina käis raamatupoes ringi, katsus erinevaid raamatuid nagu otsiks midagi kindlat kuid ei teadnud mida. Poes oli ka keegi
Tnis ei söönud enam peaaegu üldse. Kui Taavi ülekuulamisele viidi, andis ta oma sprade nimede asemel väljameldud nimed ja ütles, et aadresse ei tea, aga kui ta Tallinnasse lahti lastakse, siis uurib paari päeva jooksul välja. Ütles, et tal on töö juures ka marssal Mannerheimi koostatud nimekiri kigist Soome sjakooli lpetanutest - seepeale läksid ülekuulajad närvi ja viisid ta kongi tagasi. Varsti tuldi talle järele, anti talle riided, kingapaelad jms ja viidi ta tänavale. Kuna tal pgenemisvimalust polnud, läks ta nendega oma vanasse töökohta kaasa ja tegi näo, et paberid on peidetud akna kohale - vttis laualt paberinoa, ronis aknalauale ja hüppas järsku välja, hoovi. Kohe tema järel tulid lasud, alguses tahtis ta pgeneda vabrikusse sisse, kuid uks oli lukus, sellepärast jooksis ta hoovist välja ja 600 m kaugusel algavasse metsatukka. Tema jälitamiseks toodi koer, kuid see hakkas hoopis
peaaegu üldse. Kui Taavi ülekuulamisele viidi, andis ta oma sprade nimede asemel väljameldud nimed ja ütles, et aadresse ei tea, aga kui ta Tallinnasse lahti lastakse, 8 siis uurib paari päeva jooksul välja. Ütles, et tal on töö juures ka marssal Mannerheimi koostatud nimekiri kigist Soome sjakooli lpetanutest - seepeale läksid ülekuulajad närvi ja viisid ta kongi tagasi. Varsti tuldi talle järele, anti talle riided, kingapaelad jms ja viidi ta tänavale. Kuna tal pgenemisvimalust polnud, läks ta nendega oma vanasse töökohta kaasa ja tegi näo, et paberid on peidetud akna kohale - vttis laualt paberinoa, ronis aknalauale ja hüppas järsku välja, hoovi. Kohe tema järel tulid lasud, alguses tahtis ta pgeneda vabrikusse sisse, kuid uks oli lukus, sellepärast jooksis ta hoovist välja ja 600 m kaugusel algavasse metsatukka. Tema jälitamiseks toodi koer,
jääks ruumi kinni. - Vaikusenõue, igasugune lärmi tekitamine ning kõvasti rääkimine lõppeb, kui inimene on surnud. - Surnu pesemine, toimus ka siis, kui surnu näiteks eelmisel õhtul alles pesemas oli käinud. See näitab, et tegemist on tõesti riitusega. - Surnu riietamine, on oluline, et surnu saaks selga need riided, mis ta ise on tahtnud või lasknud endale valmis panna. Riietel ei tohi olla sõlmesid sees, kingapaelad, vööd jt. peavad lahti olema, lihtsalt vaheliti pandud. Vastasel juhul võib surnu hakata unes käima ning seletusi nõudma. - Rinnale „hingeristike“, praeguseks on see komme kadunud, surnu rinnale pandi peale riietamist laastudest, õlekõrtest tehtud hingeristike, mis surnut kaitses. - Surnu valvamine, surnut ei jäetud üksinda, eriti öösel. Küünal pidi kogu aeg surnu juures põlema, valvati mitmekesi ning valvajad ei tohtinud magama jääda, et surnuga
siinkohal loodetavasti silmas pidanud mitte asja mõttelist osa, vaid omandi mõttelist osa asja suhtes. Kaasomandi esemeks on terve asi, mitte asja mõtteline osa. Päraldis on vallasasi, mis, olemata peaasja osa, teenib peaasja ning on sellega seotud ühise majandusliku eesmärgi ja sellele vastava ruumilise seose kaudu. Nii võib olla kiriku päraldiseks orel, viiuli päraldiseks poogen ja kingade päraldiseks kingapaelad. Asja omandamise ja valdamise, samuti kinnisasjale ehitamise kohta käivad dokumendid, kaardid ja plaanid on asja päraldised. Majandus- või kutsetegevuses kasutatava kinnisasja päraldisteks on muu hulgas sellel asuvad masinad, seadmed, tööriistad ja muud vallasasjad, mis on vajalikud korrapäraseks majandus- või kutsetegevuseks kinnisasjal. Põllumajanduslikuks otstarbeks kasutatava kinnisasja päraldisteks on muu hulgas selle majandamiseks kasutatav
ja kaasa võtab neljanda, viies pealt jääb vaatama. (Laule mudilastele. Kirjastus "Muusika" 2001. Lk 4) Laste laulumäng "Pimesikk" Pimesikk, nüüd tule siia, kõiki meid sa kinni püüa! Mis mu nimi, mõista sa, seo siis minu silmad ka! (R. Eespere, M. Vikat, M. Klaas. Laulik 1.2. kl. Tallinn: Koolibri 1993. Lk 121) "Kop ja plaks" Kop-kop jalaga, Plaks-plaks kätega, La-la laulan ma. Natukene tantsin ka! (I. Joandi, N. Lunjova) Liisusalm "Teen ise!" Ma seon ise kingapaelad, panen ise salli kaela. Selle järel hop, On mul seljas jopp! Inglise lastelaul "Hommikul". Eestikeelne tekst E. Ait 1. Hommikul käsi pesen nii, pesen nii, pesen nii. Hommikul käsi pesen nii, uut päeva rõõmsalt algan. 26 Õpetajaraamat 2. Hommikul nägu pesen nii... 3. Hommikul hambaid harjan nii... 4. Hommikul juukseid kammin nii... 5. Hommikul putru söön ma nii... (A. Kumpas. Väikese lapse laulud
Tnis ei söönud enam peaaegu üldse. Kui Taavi ülekuulamisele viidi, andis ta oma sprade nimede asemel väljameldud nimed ja ütles, et aadresse ei tea, aga kui ta Tallinnasse lahti lastakse, siis uurib paari päeva jooksul välja. Ütles, et tal on töö juures ka marssal Mannerheimi koostatud nimekiri kigist Soome sjakooli lpetanutest seepeale läksid ülekuulajad närvi ja viisid ta kongi tagasi. Varsti tuldi talle järele, anti talle riided, kingapaelad jms ja viidi ta tänavale. Kuna tal pgenemisvimalust polnud, läks ta nendega oma vanasse töökohta kaasa ja tegi näo, et paberid on peidetud akna kohale vttis laualt paberinoa, ronis aknalauale ja hüppas järsku välja, hoovi. Kohe tema järel tulid lasud, alguses tahtis ta pgeneda vabrikusse sisse, kuid uks oli lukus, sellepärast jooksis ta hoovist välja ja 600 m kaugusel algavasse metsatukka
ÄRATUNDMINE END SÕNALISELT VÄLJENDAMATA Lapsed seisavad paarikaupa ja annavad teate edasi teisele ilma rääkimata. Teade võib olla tavaline, näiteks "väljas on külm" või emotsionaalne "mulle meeldib sinu pluus". Jälgi, et lapsed kasutaksid oma keha ja mitte ainult nägu. KARTUSEST ÜLESAAMINE Mängi lastega mängu "Naljakad kõned." Mõtle ise ja küsi ka lastelt abi, et mõelda parajalt naljakaid pealkirju juttudele kommikarbid, kingapaelad, nöör, seebikarp jne. Kirjuta jututeemad paberilipikutele ja lase igal lapsel tõmmata üks lipik. Iga laps peab rääkima saadud teemal 1 minuti. Kuna jutud tulevad väga naljakad ja ebatavalised, siis ei oota keegi mingit ideaalset juttu. Mängu eesmärk on, et igaüks saab võimaluse rääkida kogu rühma ees. 125 JUHTIMISSTIILID
annaabi.ee 
