arved, tehingud, saldod,..) jne.. Kindlustusfirma 1 * Kindlustusleping * 1..* Klient Joonis. Fragment kindlustusfirma mudelist. Üks kindlustusfirma omab palju (0 või enam) kindlustuslepinguid. Üks kindlustuse klient omab mitu (0 või enam) kindlustuslepingut. Üks kindlustusleping on seotud ühe kindlustusfirmaga. Kindlustusleping on seotud paljude (ühe või enama) kindlustuse kliendiga. Joonisel toodud olemeid nimetatakse klassideks. Klassidiagramm Klassidiagramm on mudeli tüüp, mis esitab süsteemi staatilist vaadet, kasutades klasse ja nendevahelisi seoseid. Klassidiagramm sarnaneb andmemudelitele, kuid väljendab lisaks infostruktuuridele ka käitumist (klass sisaldab käitumist).
Kindlustusteenuste pakkujad kindlustusseltsid, nende filiaalid, kindlustusvahendajad (kindlustusmaaklerid ja kindlustusagendid). Kindlustusselts D.A.S., ERGO, AS Inges, Salva, If, Seesam, Swedbank. Kindlustusvahendaja on isik, kes tasu eest tegeleb kindlustusvahendusega. Kindlustusmaakler - on isik, kes vahendab kindlustuslepingu sõlmimist kindlustusvõtja huvides. Sealjuures on eesmärgiks pakkuda kindlustusvõtja kindlustushuvile ja nõudmistele vastavat kindlustuslepingut. Kindlustuse põhiliigid kahjukindlustus, elukindlustus, edasikindlustus. Vabatahtlik kindlustus -kindlustuslepingu sõlmimise kohustus ei tulene seadusest. Nt kodukindlustus, sõiduki- ehk kaskokindlustus, õnnetusjuhtumite kindlustus jt. Kohustuslik kindlustus -isik on seadusega kohustatud sõlmima kindlustuslepingu. Nt liikluskindlustus . Sundkindlustus - on seadusega sätestatud kohustus tasuda kindlustusmakset või maksu ja hüvitamise kohustus on pandud riigile, näiteks
maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Rendilepinguga kohustub üks isik (rendileandja) andma teisele isikule (rentnik) kasutamiseks rendilepingu eseme ning võimaldama talle rendilepingu esemest korrapärase majandamise reeglite järgi saadava vilja. Rentnik on kohustatud maksma selle eest tasu (renti). 5 1.4 Kindlustusleping Antud osas keskendutakse erinevatele kindlustustele ja nende õigusnormidele. Käsitletakse kindlustuslepingut, kahjukindlustust, elukindlustust, õnnetusjuhtumikindlustust ja ravikindlustuslepinguid. Kindlustuslepinguga kohustub üks isik (kindlustusandja) kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma kokkulepitud rahasumma ühekordselt või osadena või täitma lepingu muul kokkulepitud viisil (kindlustusandja täitmise kohustus). Teine isik (kindlustusvõtja) kohustub tasuma kindlustusandjale kindlustusmakseid.
5.Kahju hüvitamine õnnetusjuhtumi korral Tehakse igasuguseid õnnetusjuhtumikindlustus lepinguid. Sellisel juhul kui juhtub kellegagi mingi õnnetus ja inimene on selle eest kindlustatud saab ta hüvitist.Kindlustusselts ei pea maksma hüvitist kui kahju tekitati tahtlikult.Samuti ei pea maksma kindlustus ka siis hüvitist kui õnnetusele aitas kaasa alkohol.Inimene peaks tegema kindlustuslepingu vastavalt oma huvidele.nt:kui tegeled ekstreemspordiga siis sul on eraldi vaja spetsiaalset kindlustuslepingut. 6.Ohutusnõuded Igal töökohal on erinevad ohutusnõuded.Ohutusnõuetele tuleb tähelepanu pöörata, et tagada oma ohutus. Freespringil on nõuded enne tööd,töö ajal,pärast tööd ja avariiolukorra kohta. 6.1 ENNE TÖÖD Kristel Reinsalu referaat Enne kui töötaja hakkab freespingil töötama peab ta kontrollima oma tööriietuse ja kaitsevahendid üle
Salva Kindlustus annab võimaluse kindlustusandjal lepingust taganeda, kui kindlustusvõtja ei teatanud kindlustusandjale kindlustuslepingu sõlmimiseks olulistest asjaoludest ning lisaks on antud kindlustusandjal võimalus nõuda kindlustusmakse suurendamist. IF Kindlustus reguleerib seda, mis osi üldse hüvitatakse. Lisaks on eraldi välja toodud, et kui kindlustusvõtja või isik, kelle eest kindlustusvõtja vastutab, on kindlustuslepingut rikkunud, on kindlustusandjal õigus vähendada kindlustushüvitist või keelduda kindlustushüvitise maksmisest, kui seaduse või kindlustuslepingu tingimustega ei ole ette nähtud teisiti. Tegemist on vägagi imperatiisel moel sõnastatud tingimusega, mis pole seadusega vastuolus, kuna on eraldi välja toodud, et kindlustushüvitise vähendamine või mitteväljamaksmine toimub vaid seadusega kooskõlas. 8
jäänud ärikasum, kahju perioodi püsikulud (sh töötajate palgad koos riigimaksudega) ning muud kokkulepitud tulud või kulud. Ergo Kindlustuses ärikatkestuskindlustus sõlmitakse ainult koos ettevõttekindlustusega samaks kindlustusperioodiks. Kuna ärikatkestuskindlustus on n-ö finantsriski kindlustus, soovib kindlustusandja enne võimaliku kindlustuslepingu sõlmimist tutvuda ettevõtte viimaste aastate bilansi ja kasumiaruandega. Kindlustuslepingut ei sõlmita, kui kindlustuslepingu sõlmimist taotleb: 1) ärikahjumiga töötav äriühing; 2) äriühing, mille kindlustatavas äritegevuses otseselt kasutatav vara (sh hooned, inventar, materjali- ja/või kaubavarud) ei ole kindlustatud ERGO Kindlustuse ASis või on teadlikult kindlustatud alakindlustusega; 3) äriühing, mille raamatupidamine ei vasta §-is 8 esitatud nõudmistele. 38. Ettevõtte varakindlustuslepingud
hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma kokkulepitud rahasumma ühekordselt või osadena või täitma lepingu muul kokkulepitud viisil (kindlustusandja täitmise kohustus). Teine isik (kindlustusvõtja) kohustub tasuma kindlustusandjale kindlustusmakseid ja täitma muid lepingu tingimusi. Kindlustusmaakler isik, kes viib omavahel kokku kindlustusandja ja kindlustuslepingut sõlmida sooviva isiku, samuti kindlustusandja ja edasikindlustusandja. Kindlustusmaakler tegutseb kindlustusvõtja huvides. Kindlustuspreemia kogutud kindlustusmaksete summa Kindlustusperiood - ajavahemik, millal kindlustuskaitse on jõus ja mille alusel arvutatakse kindlustusmakseid. Kindlustusrisk - oht, mille vastu kindlustatakse. Kindlustusväärtus - kindlustushuvi väärtus kindlustusjuhtumi toimumise ajal.
3) on iseenda eest maksnud või kelle eest on makstud sotsiaalmaksu lepingu sõlmimisele eelneval kalendriaastal vähemalt kaheteistkümnekordselt eelarveaastaks riigieelarvega kehtestatud kuumääralt arvutatuna. 2 Õigustatud isiku ja Haigekassa vahel sõlmitavale lepingule kohaldatakse võlaõigusseaduse sätteid, mis reguleerivad kindlustuslepingut, üksnes niivõrd, kuivõrd need ei ole vastuolus ravikindlustuse seaduses sätestatuga. Kindlustustegevuse seadust ei kohaldata. Sõlmitava lepingu tähtaeg on vähemalt üks aasta. Lepingu alusel makstava kindlustusmakse suurus kalendrikuus on lepingu sõlmimisele eelnenud kalendriaastal Statistikaameti poolt avaldatud Eesti keskmise kuubrutopalga ja arvu 0.13 korrutis (ümardatud 10 sendi täpsusega). Kindlustuskaitse tekib ühe kuu möödumisel lepingu sõlmimisest. Kui kindlustusleping
telefoni, raadio, arvuti, faksi või televisiooni kasutamist, adresseerimata või adresseeritud trükise, sealhulgas kataloogi või tüüpkirja toimetamist tarbijani ja tellimislehega reklaami ajakirjanduses. (3) Sidevahendi abil sõlmitud finantsteenuse osutamise lepinguks loetakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tingimustele vastavat lepingut investeerimisteenuste ja fondivalitsejale lubatud teenuste osutamiseks ning krediidiasutustele lubatud tehingute tegemiseks, samuti kindlustuslepingut ning teenuse osutamist maksekäsundi alusel. Isikute paljusus võlasuhetes- Lepingu ühel või teisel poolele või ka mõlemal poolel võib olla enam kui üks isik. Seda nimetataksegi isikute paljususeks. Isikute paljusus võib esineda osakohustusena või osanõudena, solidaarse kohustusena või solidaarnõudena või ühiskohustuse või ühisvõlana. 1. jaguVõlgnike paljusus § 63. Osavõlgnikud (1) Kui mitu isikut peavad täitma sama osadeks jagatava kohustuse, peavad nad seda tegema
viimasel on õigus nõuda pandiõiguse kinnistamist hoonestusõigust koormava hüpoteegina alates hoonestusõiguse kohta kinnistusregistri osa avamise teate avaldamisest Ametlikes Teadannetes 3 (Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 13 lg 2). 4.1.5. Kindlustama pandi esemed oma kulul Pandipidaja poolt aktsepteeritud kindlustusfirmas Pandipidajat rahuldavatel tingimustel. Nimetatud kindlustuslepingut võib Pantija muuta, lõpetada või lubada kindlustuseandjal lõpetada üksnes Pandipidaja eelneval kirjalikul nõusolekul. Pandi esemete täieliku või osalise hävimise korral on Pandipidajal õigus saada oma valdusse kindlustushüvis. Pantija nõudel kindlustushüvis deponeeritakse. 4.1.6. Ilma Pandipidaja nõusolekuta pandi esemeid mitte rentima, üürima, samuti muul viisil kasutama ja käsutama, kui see toob kaasa kolmanda(te)le isiku(te)le kuuluva(te) õigus(t)e
kokkulepitud viisil ( kindlustusandja täitmise kohustus). Teine isik (kindlustusvõtja) kohustub tasuma kindlustusandjale kindlustusmakseid. Kindlustusrisk - kindlustusrisk on oht, mille vastu kindlustatakse. Kindlustussumma - kindlustusandja peab kahjukindlustuse puhul kindlustusjuhtumi toimumisel tekkinud kahju hüvitama üksnes kokkulepitud rahasumma ulatuses, mis on kindlustusandja poolseks maksimaalseks väljamaksusummaks (kindlustussumma). Lepingu sõlmimine. Kindlustuslepingut sõlmida soovivale isikule avaldatakse teavet kindlustusandja ja kindlustustingimuste kohta. Poliis - kindlustusandja peab kindlustusvõtjale väljastama enda poolt allkirjastatud dokumendi kindlustuslepingu sõlmimise kohta (poliis). Kindlustusriski võimalikkuse suurenemine Kindlustusvõtja peab kindlustusriski võimalikkuse suurenemisest viivitamata kindlustusandjale teatama, välja arvatud juhul, kui kindlustusriski võimalikkuse suurenemise põhjustas üldiselt
intressimäär on endine? Intressi lisamine arvele toimub iga aasta lõpul. 4.46 25-aastane ülikooli lõpetaja otsustab oma 40 tööaasta vältel panna igal aastal panka 1000 krooni intressimääraga 10% aastas. Akumuleerunud kapitali kavatseb lõpetaja kasutada pensionilisana järgneva 20 aasta vältel sama intressimääraga. Kui suureks kujuneb optimisti iga-aastane pensionilisa? 4.47 Pakutakse järgmist kindlustuslepingut: 5 aasta vältel makstakse iga kuu lõpus sulle 500 kr, kusjuures kindlustusleping maksab 25 000 kr ja intress on 8% aastas. Kas see investeering tasub end ära? 4.48 Kui suur peab olema perioodiline sissemakse, kui lõppkapitaliks on 18000 kr, intressimäär on 8% aastas ja sissemakseid tehakse 10 aastat kord 3 kuu jooksul? Intress lisatakse kord aastas. MAJANDUSMATEMAATIKA I Lineaarsed võrrandsüsteemid 31 4
isikuteks järgmised isikud (RKS § 22 lg 1): 1) välisriigist pensioni saav isik, kui välislepinguga ei ole ettenähud teisiti; 2) seaduse alusel kindlustatud isikud, va eelpool p-des 1-4 nimetatud kindlustatutega võrdsustatud isikud, kui vastav isik või tema ülalpeetav isik on olnud kindlustatud vähemalt 12 kuud lepingu sõlmimisele eelneval kahel aastal. Õigustatud isiku ja Haigekassa vahel sõlmitavale lepingule kohaldatakse võlaõigusseaduse sätteid, mis reguleerivad kindlustuslepingut, üksnes niivõrd, kuvõrd need ei ole vastuolus ravikindlustuse seaduses sätestatuga. Kindlustustegevuse seadust ei kohaldata. Sõlmitava lepingu tähtaeg on vähemalt üks aasta. Lepingu alusel makstava kindlustusmakse suurus kalendrikuus on lepingu sõlmimisele eelnenud kalendriaastal Statistikaameti poolt avaldatud Eesti keskmise kuubrutopalga ja arvu 0.13 korrutis (ümardatud 10 sendi täpsusega). Kindlustuskaitse tekib ühe kuu möödumisel lepingu sõlmimisest. Kui