· Asusid haudehitiste vahetus läheduses · Tõid kaasa uue seisuse -preestrid · Tempel oli kuningavõimu ülistavaks sümboliks · Ehitati jumalate ja jumalannade kummardamiseks Preestrid · Preestrid olid ametnike kõrval ainsad, kes oskasid lugeda ja kirjutada. · Kohalike preestrite ülem oli väga mõjukas isik · Preestrid olid väga mõjukad ka hiljem, eriti antiikajal Templi ehitus · Egiptuse templid on enamuses ehitatud kindlustena · Pealt suuresosas lahtine · Tähtsal kohal olid sambad · Templit ümbritses tugev kaitsemüür · Templi sügavuses asus jumala kuju Templi kunstilisus · Egiptuse templid · Sfinksidest või mõjuvad väliselt jääradest moodustus rangetena pikk allee, mis · Templi seinu katavad kaunistab templisse värvikirevad viivat teed. hieroglüüfid ja · Ka seest kaunistasid
Samba osad: baas tüves kapiteel Sambaid eristatakse kapiteelide järgi Egiptlased kasutasid peamiselt papüürussammast lahtise õiega ja kinnise õiega Kõige vanemaks sambaks on protodooria sammas kapiteeliks suur ruudukujuline plaat Mõnikord kasutati ka lootos- ja palmsammast Egiptuse sambad olid kõrged ja jämedad Egiptuse templid on enamuses ehitatud kindlustena Templit ümbritses tugev kaitsemüür Püloon sissepääs templisse Pülooni ees asus tavaliselt Ra-le püstitatud obelisk Sissepääsule järgnes suur lahtine õu, mis oli kõigile kasutamiseks peristüül Järgnes templi katusega osa sammassaal ainult ülikutele Egiptuse poos maalidel ja reljeefidel (silm otse, nägu proofilis, õlad otse, keha poolviltu, jalad proofilis)
Sambaid on hiljem kasutatud palju Kreekas ja Roomas ning ka uusaja ehituskunstis Sambaid eristatakse kapiteelide järgi. Egiptlased kasutasid peamiselt papüürussammast lahtise õiega ja kinnise õiega. Kõige vanemaks sambaks on protodooria sammas kapiteeliks suur ruudukujuline plaat. Egiptuse sambad olid kõrged ja jämedad Uue riigi aegsed suuremad templid asusid Teeba läheduses Karnakis ja Luksoris (Amon-Ra templid) Egiptuse templid on enamuses ehitatud kindlustena. Templit ümbritses tugev kaitsemüür. Püloon sissepääs templisse. Pülooni ees asus tavaliselt Ra-le püstitatud obelisk . Sissepääsule järgnes suur lahtine õu, mis oli kõigile kasutamiseks peristüül. Järgnes templi katusega osa sammassaal ainult ülikutele. Amon-Ra tempel Karnakis. Lisaks kindlustemplitele ehitati ka kaljutempleid ja terrasstempleid. Kõige suurem Egiptuse tempel on kaljutempel Abu-Simbelis (Ramses II). Kuulus on ka Hatsepsuti terrasstempel
Vanad egiptlased uskusid, et jumalate hinged elavad templites. Iga templi südames asus jumalakuju. Seda võisid vaatamas käia vaid vaarao ja ülempreester Kunstnikud maalisid majade ja hauakambrite seintele ning templite sammastele. Värve saadi looduslikest ainetest - kivimitest ja mineraalidest. Värvid on säilitanud oma erksuse paljude templite ja hauakambrite seintel meie päevini, kuigi värvimisest on möödas 5000 a. TEMPLI EHITUS Egiptuse templid on enamuses ehitatud kindlustena Pealt suures osas lahtine Tähtsal kohal olid sambad Templit ümbritses tugev kaitsemüür Templi sügavuses asus jumala kuju VÄRVID MUSTRID TÜPOGRAAFIA MÖÖBEL
Samba osad: baas tüves kapiteel Sambaid eristatakse kapiteelide järgi Egiptlased kasutasid peamiselt papüürussammast lahtise õiega ja kinnise õiega Kõige vanemaks sambaks on protodooria sammas kapiteeliks suur ruudukujuline plaat Mõnikord kasutati ka lootos- ja palmsammast Egiptuse sambad olid kõrged ja jämedad Uue riigi aegsed suuremad templid asusid Teeba läheduses Karnakis ja Luksoris (Amon-Ra templid) Egiptuse templid on enamuses ehitatud kindlustena Templit ümbritses tugev kaitsemüür Püloon sissepääs templisse Pülooni ees asus tavaliselt Ra-le püstitatud obelisk Sissepääsule järgnes suur lahtine õu, mis oli kõigile kasutamiseks peristüül Järgnes templi katusega osa sammassaal ainult ülikutele Amon-Ra tempel Karnakis. Lisaks kindlustemplitele ehitati ka kaljutempleid ja terrasstempleid Kõige suurem Egiptuse tempel on kaljutempel Abu-Simbelis (Ramses II) Kuulus on ka Hatsepsuti terrasstempel
profaan- linnused,kindlused) romaani stiili arhitektuuri põhitunnusteks on ümarkaar ja Bayeux vaip silindervõlv. Kirikud mõjuvad raskepäraselt, madal, ümarate kaartega, paksude seintega ja väikeste akendega. Kasutati ka kindlustena. Iseloomulik oli ka perspektiiv portaal, mis on fasaadi uks e pea sissekäik, mis oli kivist välja taotud. Põhiliseks kirikutüübiks oli basiilika- Basiilika kirik on Rooma päritolu ja oli Lääne-Euroopas levinuim. Esines ka ühelöövilisi kirikuid.
· Sambaid eristatakse kapiteelide järgi · Egiptlased kasutasid peamiselt papüürussammast lahtise õiega ja kinnise õiega · Kõige vanemaks sambaks on protodooria sammas kapiteeliks suur ruudukujuline plaat · Mõnikord kasutati ka lootos- ja palmsammast · Egiptuse sambad olid kõrged ja jämedad · Uue riigi aegsed suuremad templid asusid Teeba läheduses Karnakis ja Luksoris (Amon-Ra templid) · Egiptuse templid on enamuses ehitatud kindlustena · Templit ümbritses tugev kaitsemüür · Püloon sissepääs templisse · Pülooni ees asus tavaliselt Ra-le püstitatud obelisk · Sissepääsule järgnes suur lahtine õu, mis oli kõigile kasutamiseks peristüül · Järgnes templi katusega osa sammassaal ainult ülikutele · Amon-Ra templi sammassaal Karnakis oli 0,5 ha suur, sambaid oli 34, nende kõrgus 10 20 m · Lisaks kindlustemplitele ehitati ka kaljutempleid ja terrasstempleid
[17] Joonis 16. Basiilika San Piero a Grado. [1] Joonis 17.Pisa katedraal. [21] 13 Romaani stiili kõige tüüpilisemateks tunnusteks ongi ümarkaar ja silindervõlv. Romaaniaegne hoone mõjub raskepärasena: ta on suhteliselt madal, paksude müürilaadsete seinte ning väikeste ja kitsaste akendega. Kirikuid kasutati sageli ka kindlustena. Romaani ajal jäi valitsevaks kirikutüübiks basiilika, kuid esines ka ühelöövilisi- ja kodakirikuid. Itaalias olid romaani stiilil Bütsantsi ja Araabia mõjud. Kirikutel puudusid tornid, nende asemel ehitati kupleid ning kiriku kõrval asus eraldiseisev kellatorn ehk kampaniil. Saksamaa kirikutele on omased arvukad, erineva kõrgusega tornid, ehitusmaterjaliks punane tellis. [19] Enamik meieni säilinud romaaniaegsetest ehitusmälestistest ongi kirikud. Seda ajastut iseloomustab
· Egiptlased kasutasid peamiselt papüürussammast lahtise õiega ja kinnise õiega · Kõige vanemaks sambaks on protodooria sammas kapiteeliks suur ruudukujuline plaat · Mõnikord kasutati ka lootos- ja palmsammast · Egiptuse sambad olid kõrged ja jämedad · Uue riigi aegsed suuremad templid asusid Teeba läheduses Karnakis ja Luksoris (Amon-Ra templid) · Egiptuse templid on enamuses ehitatud kindlustena · Templit ümbritses tugev kaitsemüür · Püloon sissepääs templisse, selle juurde viis Niiluse äärest pidulik tee, mida võisid ääristada sfinkside kujud · Pülooni ees asus tavaliselt Ra-le püstitatud obelisk · Püloonid, sambad ja müürid värviküllased · Sissepääsule järgnes suur lahtine õu, mis oli kõigile kasutamiseks peristüül · Järgnes templi katusega osa sammassaal ainult ülikutele ja mõned hämarad ruumid ainult
venelaste röövretkede ja vallutuspüüetega. 1236 vallutasid kogu Kesk-Volgamaa mongolid, edasi kuulus maride asuala Kuldhordi, selle lagunemise järel Kaasani khaaniriiki. Seejuures säilis mari feodaalne ülemkiht (luzavui'd) ning maridel oli teatav autonoomia. 1552 vallutasid Moskva väed Kaasani. Maride täielik allutamine võttis siiski veel aastakümneid - 1553-1587 peeti sel eesmärgil maha nn tseremissi sõjad. Nende laastavate vallutussõdade käigus asutati kindlustena tänase Marimaa linnad. Mari ülemkiht hajus vallutuse käigus. Maride maid jagati vene suurfeodaalidele ja kloostritele, sinna asustati vene talupoegi. 17.-18. sajandil lahkus suur osa niidumaridest venelaste survel oma põlistelt asualadelt Loode-Baskiiriasse (idamarid). Oluliseks ümberasumise põhjuseks oli pagemine vägivaldse õigeusustamise eest. Maride sunniviisilise kristianiseerimise kõrgajaks oli 18. sajandi I pool. Suur osa
ja kanalitega, mis viitavad otsesele traditsioonile tagasi hellenistlikesse ja rooma peristüülaedadesse. Alcázari aed oli suletud tervik ja ka selle eri osad olid üksteisest eraldatud õuesugusteks elementideks. Alcázar arenes veelgi edasi renessansiajal, säilitades selgelt islamiusu tunnusjooned. Põhikompositsioon koosnes nii mauri- kui ka renessansiteemast. Alhambra ja Generalife olid rajatud alguses mauri kindlustena 9. saj. Paiknevad mägedes väljaspool Granadat (sõjaline eelpost, isoleeritud mauri kultuuri punkt). Piiratud müüridega, kindlustatud. 1492: Granada langes kristlastele (Ferdinand ja Isabella), maurid aeti välja. Alhambra paikneb kiltmaa tipus ning seda on kutsutud "Punaseks linnaks" (al-hamra = punane kants) - peamiselt domineerivate oranzikas-punaste kivide tõttu, millest loss on ehitatud.
annaabi.ee 
