Paljudes Euroopa riikides oli palju erakonde, see segas parlamendi tööd. 8. Erinevused: Autoritaarses riigis oli kogu võim koondudud ühe isiku või väikese rühma kätte. Totalitaarses oli ka kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle. 9.Diktatuurile iseloomulikud jooned: juhikultus, ei olnud mitmeparteisüsteeme, võistlevad parteid olid keelustatud, piirati kodanikevabadusi ning inimõigusi, riik kuulutati iga inimese ja terve ühiskonna heaolu ning helge tuleviku kindlustajaks ja tagajaks. 1.Demo laienemine. 1. MS ja sellele järgnenud ajal kehtestati paljudes riikides seadused, mis suurendasid demok. õigusi. naised said valimisõiguse,Suurendati valimisõiguslike kodanike arvu. 2. Iseloomusta demok. liikumisi: liberalism- uuenduste vastuvõtlikumad, kaitsesid isiksuse vabadusi ja vaba turumaj. Konservadid- vana korra järgi kõik,mitte midagi uut. Sotsid- kaitsesid tööliste huve. 3. Mitte demok.. Kommarid- töölised pidid olema õnneliku homse ehitajad
· Versailles'i rahulepingu ebaõiglus · Ebastabiilsus riigis · Demokraatia nõrkus nendes riikides 2. Dikratuur - jaguneb totalitaarseks ja autoritaarseks diktatuuriks. Mõlemas ei kehtinud mitmeparteisüsteem ega võimude lahususe põhimõte. See oli asendatud juhikultuse ja partei ja ideoloogia ainuõigusliku seisundiga. Piirati kodanikuvabadusi ja inimõigusi. Riik kuulutati terve ühiskonna heaolu ja helge tuleviku kindlustajaks ning tagajaks. 3. Miks kehtestati fasistlik diktatuur Itaalias? Pariisi rahukonverentsil suhtusid teised riigid Itaaliasse üleolevalt, see solvas Itaaliat ja Itaalia otsustas muuta oma maa suurriigiks, keda teised riigid austavad ja kardavad. Pealegi oli Itaalias keskvalitsus nõrk ja riigis olid segadused. Tuli fasistide partei nimega Rahvuslik Fasistlik Partei, mille esimees oli Benito Mussolini. Mussolini
aastal), mõrvates neid või saates sunnitöölaagrisse. Selleks loodi sunnitöölaagrite süsteem GULAG, kus vangide tööjõudu kasutati rasketööstuses. Kummaski kolmes riigis ei saanud enam rääkida kodanikevabadustest. Itaalias ulatulikku terrorit ei kasutatud, sest Mussolinil olid head suhted katoliku kirikuga ja intensiivne riiklik propaganda suutis itaallasi oma riigi võimsuses veenda. Saksamaal ja Nõukogude Liidus oli aga terror riigivõimu kindlustajaks. Mõlemas neist arreteeriti teisitimõtlejaid ja paigutati vastavalt koondus- või sunnitöölaagritesse. Hitler kasutas loodud julgeolekuorganeid ka sakslaste kui erilise rassi puhtuse tagamiseks, kiusates aktiivselt juute. Stalin kasutas oma võimu tagamiseks lisaks terrorile ka riiklikku propagandat, mis oli suunatud eelkõige noortele. Itaalia, Saksamaa ja Nõukogude Liidu majandused olid rangelt riigi kontrolli all.
Inimeste meelsuse pidev töötlemine ehk propaganda. Diktatuure iseloomustavad jooned Mitte üheski diktatuuririigis ei kehtinud mitmeparteisüsteem ega võimude lahususe põhimõte. See oli asendatud juhikultuse ning ühe partei ja ideoloogia ainuõigusliku seisundiga. Võistlevad parteid ja poliitilised ühendused olid kas tõrjutud või hoopiski keelustatud, piirati kodanikuvabadusi ning inimõigusi. Riik kuulutati iga inimese ja terve ühiskonna heaolu ning helge tuleviku kindlustajaks ja tagajaks. Lihtinimese eeskujuks pidi olema juht, keda tuli imetleda. Juhi eluluus rõhutati päritolu, rasket lapsepõlve, kangelaslikke tegusid .Juhi iga otsus kuulutati ainuõigeks. Juht toetus valitsevale või ainsale lubatud parteile .Partei liikmed said kindlaid eesõigusi, võrreldes mitteparteilastega. Allutamaks rahvast oma tahtele, hirmutati teda pidevalt ümbritsevate vaenlastega.
tingimustest ja mis on isiksuse aktiivsuse allikas. Vajadused jagunevad materiaalseteks ja mittemateriaalseteks. Motivatsioon -> on isiksuse omadus, kusjuures iga isiksus on kordumatu, st inimestel on erinevad vajadused, ootused, hoiakud, eesmärgid ->On teadvustatud protsess, st inimese enda poolt suunatav ja kontrollitav ->On erinevate funktsioonidega on aktiivsuse aluseks, aktiivsuse kindlustajaks, aktiivsuse suuna määrajaks. 16. Intelligentsuse mõiste Intelligentsuse all mõistetakse üldist vaimset võimekust. Erinevad vaated intelligentsusele: · kiire ja adekvaatne kohanemine uute situatsioonidega · maksimaalne õppimine kogemusest · abstraktse mõtlemise ja sümbolite kasutamise oskus 17. IQ ja EQ > · Puhas kõrge IQ-ga tüüp on vaimuvaldkonnas andekas, kuid saamatu isiklikus elus. Mees
oma täieõiguslik koht olemas. 2. Identiteet ja folkloor Identiteedi- kontseptsiooni ja folkloori vahel on märkimisväärne seos. Rahvuslikud tunnused nagu keel, riietus ja pärimused on välised märgid, mis näitavad, kes keegi on ja millisesse gruppi kuulub. Kui käsitleda veel eraldi alajaotusena rahvakeelt, rahvariietust ja rahvapärimusi, siis on selge, et etnilise identiteedi loobki folkloor, mida peetakse ka kultuurilise identiteedi kindlustajaks. Identiteedil endal on ka erinevaid määratlusi. Identiteedi puhul on oluline just küsimus ühe inimese suhetest teistega. Kas on siis tegemist rahvusliku või näiteks soolise identiteedi küsimusega. Identiteedi loomuse paremaks mõistmiseks on kindlasti palju abi rahvaluulest. Sooline identiteet on näiteks algusest peale määratud värvikoodiga ning folkloor toetab seda. Näitena võiks tuua rahvariiete värvuse või siis pärimustekstidest välja loetavad piirid, mis on
islamiusku inimestes meelehärmi. Naised ei ole ainukesed, kellele kehtivad riietumise kohta ettekirjutused. Ka meestele kehtivad riietumis reeglid, kuigi need on oluliselt leebemad. Meestel tuleb lihtsalt kanda pikki pükse ja varrukatega särke. Islamis peab vallalisele naisele kindlustama tema õiguse toidule, elukohale ja riietusele tema isa. Kui isa ei ole, siis vend või vanaisa. Abielus naiste puhul on kindlustajaks abikaasa. Öeldakse, et mida iganes abikaasa endale ei muretse, seda peab ta ka muretsema oma naisele. Mehel pole õigust lubada endale firmarõivaid, kui naine kannab kõige odavamaid hilpe. Meeste eeskoste on tihedalt seotud namuse’ga teisiti öeldes auga. Mees on selleks, et kaitsta oma naissoost pere. See tähendab ka seda, et mees kaitseb oma naise käitumist. Kui austus on kadunud, siis on kadunud ka kontroll ühiskonna ees
Protsessikunst 8. Millises vahekorras on kavatsus ja selle meeleline teostus kontseptualismi puhul? Idee on kunstis kõige tähtsam, kuidas teos välja näeb, pole oluline. 9. Keda peetakse kuulsaimaks kontseptualistiks? J. Kosuth. Kuulsaim teos 3-osaline: tavaline vabrikutool, foto sellest ja sõna tool koos sõnaraamatu definitsiooniga. 10. Mis oli selles peatükis esitatud ebatavalisel objektidel kunstin atoimimise eelduseks? Sellise kunsti edu oluliseks kindlustajaks oli sensatsiooniline ajakirjandus. 28. Postmodernism. 1. Kuidas oleks õige lahti mõtestada mõiste ,,post+modernism"? 2. Millise kunstiliigi saab kõige esimesena kõnelda postmodernismist? Postmodernismi mõiste üks ja kõige selgem tähendus sündis 3. Millest loobusid postmodernistlikud arhitektid? Postmodernlistikud arhitektid loobusid järjekindlust funktsionalismist. Kindlasti pidi olema ehitise fassaad kaunistatud ja kujundatud sümboolse tähenduse kandjaks. 4
kunstina võib toimida peaaegu mis tahes. Muidugi pole suuremas osas selletaolises kunstis põhjust otsida traditsioonilisele kunstile, isegi modernismile omaseid väärtusi, näiteks visuaalset ilu. Kunstina toimimise eelduseks oli see, et sündmused, ideed ja installatsioonid pakkusid üllatavaid või isegi sokeerivaid kogemusi, mis heal juhul kõigutasid vaataja tuimunud maailmapilti ja sundisid teda mõnedest asjadest uut moodi mõtlema. Sellise kunsti edu oluliseks kindlustajaks oli muidugi sensatsioonijanune ajakirjandus. 10. modernism - postmodernism Postmodernismi mõiste üks ja kõige selgem tähendus sündis arhitektuuriteoorias. Inglise arhitektuuriajaloolane Charles Jencks avaldas 1977. a. raamatu modernistliku arhitektuuri keelest, kus väitis, et modernistlik arhitektuur on surnud. Jencksi arvates olevat modernismi "alasti funktsionaalsus" olnud hoolimatu kohaliku ajaloo, arhitektuuri sümboolse tähenduse ja ehitusliku konteksti suhtes. Sellega olevat
Ometi on olemas mingi alamate tasemete rahuldamatuse piir, millest alates kõrgema tasandi vajadused kaovad. · Motiiv tegevuse ajend (vajandusmotiivmotivatsioon) · Motivatsioon: o Isiksuse omadus, kusjuures iga isiksus on kordumatu, st inimestel on erinevad ootused, hoiakud, eesmärgid o Teadvustatud protsess, st inimese enda poolt suunatav ja kontrollitav o Aktiivsuse aluseks, aktiivsuse kindlustajaks ja selle määrajaks. · Edukus = Võimed X Motivatsioon X Võimalus=A X M X O · Motivatsioonikonflikt: o ,,Lähenemine-lähenemine" konflik tahame mingit kahte erinevat asja korraga. Nt ma tahan minna kinno ja ma tahan minna teatris, aga mul ainult tänane õhtu vaba, kumma ma valin? o ,,Vältimine-Vältimine" konflikt kahest ebameeldivast olukorras tuleb valida üks.
enamasti vaid looduslikke vahendeid, istutas 7000 tamme). Kehakunst - Moodsa kunsti vorm, ideede väljendamiseks kasutatakse keha. Tekkis konseptualismi ja happening arendamse aastail. Teose teemaks muudeti keha ja selle füsioloogilised talitused. 1960-1970. aastail peamiselt euroameerika kultuuriruumis levinud kunstiliik. Puudub selge piir Performance’I ja kehakunsti vahel. Kehakunst sünnib ilma suurema publikuta, levib fotode ja filmidena. Edu oluliseks kindlustajaks on ajakirjandus. Vito Acconci (astus oma ateljees süstemaatiliselt taburetile ning laskis seda pildistada). Bruce Nauman “Purskaev” (tähtis, mis tunne vaatajal tekib tema tööd vaadates). Orlan (naiskunstnik, kasutas plastilist kirurgiat kunstilisel eesmärgil). Anselm Kiefer (s. 1945), Niebelungide laul 1973 Maakunst – Loodusliku keskkonna muutmine ja mõjustamine kunsti loomise eesmärgil. Teosed rajatud tavaliselt inimtühjadesse paikadesse
Joonis. Hüpoteetiline energia jaotumine kolme peamise eluavalduse vormi vahel, mis on vajalikud ellujäämiseks neljas väga erinevas situatsioonis, kus iga eluavalduse olulisus liigi/koosluse jaoks muutub. A – tavaline situatsioon kolonisatsiooni staadiumis või suktsessiooni varastes järkudes, kus valdavaks on r-valik ja C ning D – situatsioon vanematele kooslustele, kus valitseb K-valik. • r-valikuga populatsioonis võib järglaste suur hulk olla paremaks reproduktsiooni kindlustajaks kui kvaliteet, sest suremus kipub olema juhuslik sündmus. • r-valikuga populatsioonidel on suundumus fluktueeruda vastavalt keskkonna muutustele ja nad jõuavad harva oma kandevõimeni. Stabiilses keskkonnas limiteeritud ressursside juures on populatsioonide arvukus kontrollitud peamiselt tihedusest sõltuvate faktorite poolt ja nende arvukus on sageli kandevõime ümbruses. Sellistes tingimustes reproduktiivne edu võib rohkem sõltuda
annaabi.ee 
