Sissejuhatuseks (mis on jaotav kauplemine?) Jaotavat kauplemist võib teisisõnu nimetada ka distributiivseks või võistlevaks kauplemiseks, samuti võidu- kaotuse kauplemiseks. Ühe osapoole eesmärgid on tavaliselt vastuolus teise poole eesmärkidega. Ressursid on paigas ja piiratud. Põhimõtteliselt on see võistlus, kumb saab piiratud ressursidest enda käsutusse rohkem, sõltuvalt strateegiast ja taktikast. Paljude silmis on jaotava kauplemise strateegia ja taktika ,,läbirääkimiste sisu". Kaks põhjust, miks iga läbirääkija jaotava kauplemisega kursis peaks olema: 1)Iga läbirääkija puutub kokku olukordadega, mis oma olemuselt on jaotavad, läbirääkija peab neid tundma,et olukorrast välja tulla. 2) Paljud inimesed kasutavad jaotava kauplemise strateegiat ja taktikat ja kui tahta neid pareerida, tuleb tunda meetoteid. Jaotava kauplemise situatsioon Lähtepunktid tehakse tavaliselt teatavaks avakäigus, sihtpunkt selgub aga läbirääkimiste käigus
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool R11-KÕ2 Margit Kiviväli LÄBIRÄÄKIMISTE PIDAMINE Kirjalik töö Õppejõud: Virve Transtok Mõdriku 2013 SISUKORD: Sissejuhatus................................................................................................. 3 1. ERA- JA AVALIKSEKTOR............................................................................. 4 2. LÄBIRÄÄKIMISED...................................................................................... 5 2
Tartu rahu Tartu rahulepingu sõlmimine · Tartu rahuleping on 2. veebruaril 1920 Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel Tartus sõlmitud rahvusvaheline leping, millega lõpetati Vabadussõda, määrati Eesti idapiir ning Nõukogude Venemaa tunnustas Eesti Vabariigi iseseisvust. Rahuläbirääkimise protsess · Vaherahu sõlmimise idee esitas Nõukogude Venemaa 25. juulil 1919 · Kuna läbirääkimiste osapoolte nõudmised olid väga erinevad, kujunesid läbirääkimised raskeks, ähvardades isegi katkeda Läbirääkimiste osapooled · Läbirääkimistel Eesti osapoolel olid Jaan Poska, kindral Jaan Soots, Ants Piip, Julius Seljamaa Läbirääkimiste osapooled · Läbirääkimistel Venemaa osapoolel olid Adolf Joffe, Leonid Krassin, Maksim Litvinov Lepingu tagajärjed · Lepingu sõlmimise jooksul lepiti kokku, et Eesti saab Narva- tagused vallad ja Petserimaa tagasi
· Pealesunnitud tegutsemisviisi võtab inimene ainult siis omaks, kui ta on kindlalt veendunud, et see ta päästab ja säästab 22 VI PEATÜKK. KONFLIKT. · K on vastastikuse sõltuvuse (VS) nähtus, ilma VS-ita poleks K-d · K põhjused on v erinevad: vastandlikud huvid, emotsionaalne sobimatus jne enamasti on tegu asiste ja emotsionaalsete tegurite põiminguga. · K on läbirääkimiste (LR) ajend, aga sageli ka kaasnähtus või tulem · LR-is osalemine eeldab K olemuse mõistmist · K on vastuolude teravnemise piirijuhtum · Ettevõtluses tehakse vahet väärtus, eesmärgi-, vahendi- ja isiksusliku K vahel · Juhtub nii, et inimesed teavad olevat tülis nt vahendite pärast, tegelikult aga on initsieeritud ebasümpaatiast · K olemuse tajuga seotud (nt vastalise kuju loomine) kujundab paljuski selle keskmes toimimist
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool K10 KÕ2 Lii Raudsepp LÄBIRÄÄKIMISTE ARTIKLID Analüüs Õppejõud: Merje Õun Mõdriku 2012 Edukas läbirääkija on kui kameeleon Peamised käitumisstiilid selle artikli põhjal on: · Kaasajad- nad on rõõmsameelsed ja avatud inimesed ning sõbralikud. Nad vaidlevad meelsasti ja naudivad seda. Alati on neil olemas igale asjale oma
Võlasuhte tekkimine lepingueelsetest läbirääkimistest ja eellepingust Teemad 1. lepingueelsed läbirääkimised; 2. läbirääkimistest tekkivate kohustuste sisu (kaitsekohustused); 3. lepingueelne vastutus; 4. eelleping. Tudengi teadmised ja oskused: 1. tunneb ära lepingueelsed läbirääkimised ja teab, millised on läbirääkimistest tulenevad kohustused; 2. teab, milliseid nõudeid võib läbirääkimistest esitada järgmistel asjaoludel: 2.1. läbirääkimiste tulemusel lepingut ei sõlmita; 2.2. leping sõlmitakse ja leping on kehtiv ning läbirääkimistel antud teave on muutunud lepingu sisuks; 2.3. leping sõlmitakse ja leping on kehtiv ning läbirääkimistel antud teave ei ole muutunud lepingu sisuks; 2.4. leping sõlmitakse ja leping on tühine (VÕS § 15); 3. tunneb ära eellepingu ja oskab seda eristada lepingulisest võlasuhtest; 4
12. Sotsiaalsete suhtumiste ring 13. Transaktsionaalne analüüs (ego-tasandid ja transaktsioonid) 14. Sõltuvussüsteemid (Boulding) 15. Enesekehtestamise olemus. Suhtlemisviisid (3) 16. Enesekehtestamise võtted (vähemalt 5) 17. Peegeldav kuulamine (Robert Bolton Igapäevaoskused lk 76) 18. Konflikti kulgemise protsess 19. Suhtlemisel põhinev konfliktide lahendamine 20. Läbirääkimised.Jaotava kauplemise strateegia. 21. Läbirääkimised. Liitvate läbirääkimiste strateegia. 22. Armastuse stiilid (Lee) 23. Armastuse liigid (Sternberg) 24. Kiindumusmudelid (Bartholomew) 25. Suhete lagunemise mudel (Duck) 26. Investeerimismudel (Rusbult) 27. Mulje kujundamine töövestlustel 28. Mulje kujundamise strateegiad (vähemalt 5) 29. Kultuuriśoki staadiumid (4) 30. Suhtlemistõkked (vähemalt 7) (Robert Bolton Igapäevaoskused.) 1) Enesehinnang Enesesse suhtumine. Enesehinnang Mina kontseptsioon aitab kirjeldada seda kes me oleme.
Võimalik on selline tootmine, mis minimeerib küll era-, kuid mitte sotsiaalseid kulusid. Turg ei suuda pakkuda kõiki avalikke teenuseid. Demokraatia. Otsustusprotsessi iseloomustavad: 1) vaba hääletusmehhanism; 2) enamusprintsiip; 3) valitsuste ja parlamentide piiratud võimuperiood. Bürokraatia. Seda on vaja demokraatlike otsuste elluviimiseks. Võimaldab jagada keerukaid probleeme osadeks ja kasutada spetsialiste. Mitmesugused läbirääkimiste süsteemid. Näiteks tööandjate ja töövõtjate esindajate läbirääkimised palkade üle, lobism poliitikas, strateegilised liidud majanduses, ka ühiskondlik kokkulepe 3. Mis põhjustab erinevusi teoreetilise ja praktilise majanduspoliitika vahel? Teoreetilise ja praktilise majanduspoliitika vahel on sageli olulised erinevused (Raudjärv,1995, lk 21). Selle põhjuseks on enamasti järgmised asjaolud.
Eriti oluline on rahvusvaheliste investeeringute mahu kasv. Sise- ja rahvusvahelise väärtpaberituru arenemine. Globaalne meedia (eriti laiatarbekaupade globaliseerumise osas). Institutsioonide areng. Globaliseerumine on tänapäeval jõulisem kui kunagi varem ka see-tõttu, et vabakaubandus põhineb praegu tunduvalt püsivamatel institutsionaalsetel alustel kui varem. 20. sajandi algul oli vabakaubandus peamiselt riikidevaheliste kahepoolsete läbirää-kimiste tulemus. Praegu tagavad selle aga mitmesugused WTO-laadsed institutsioonid. 26. Regionaalse majandusliku integratsiooni viis taset Võib eristada mitmeid regionaalse majandusliku integratsiooni tasemeid, mis erinevad eeskätt integratsiooniprotsesside ulatuse poolest. Vabakaubandustsoon on selline integratsiooni vorm, kus kõik kaubandusbarjäärid liikmete vahel on kõrvaldatud, kuid iga osaleja võib iseseisvalt kujundada oma kaubanduspoliitikat kolmandate riikide suhtes
juhtimisel saavutas jaanilaupäeval suure võidu Võnnu lahingutsüklis. Tema ettepanekul tähistataksegi 23. juunit võidupühana. Landeswehr ja Saksa üksused purustati, Eesti väed jõudsid Riiani ja ametisse sai astuda Läti seaduslik Ajutine Valitsus. Eest- laste sõjaline panus Läti demokraatli- ku vabariigi loomisse oli suur. Vabadussõja viimase perioodi ras- kuspunkt langes detsembrisse 1919. Punaarmee püüdis ränkade pealetun- gidega mõjutada Tartu rahuläbirää- kimiste kulgu, kuid nii rahudelegat- Aleksander Tõnisson (18751940), sioon, keda juhtis välisminister Jaan Eesti kindralmajor; üks rahvusväe Poska, kui ka Viru väerind jäi van- osade juhte; Vabadussõjas 1. diviisi ja Viru väerinna juhataja; hiljem sõ- kumatuks. 3. jaanuaril 1920 hakkas jaminister ja omavalitsustegelane maksma vaherahu. Seda tähistatakse kui Vabadussõjas langenute mäles-
annaabi.ee 
