a pKr XVI.sajand XV.sajand Linnad,riik Puudus ühtne riik,iga linn Väikesed linnad suuremate Palju inimesi Neli suurt püiirkonda,kogu moodustas omaette väikese võimu all,puudus ühtne linnas,korrapäraselt maa kuulus riigile. võimukeskuse,elanike riik,linna keskel tempel planeeritud vähe ,linna keskel tempel Asukoht Mehhiko kiltmaalt-Yucatani Yucatani poolsaare Kesk-Ameerika,Mehhiko Lõuna-Ameerika ranniku poolsaareni,ühelt poolt vihmametsades,Kesk- kiltmaa,algul Texcoco järve piirkondades,vaikse ookeani vaikne ookean ja teiselt Ameerikas,ühelt poolt piiras ümbruses ja selle soistel ääres kõrgel mägismaal poolt mehhiko laht Mehhiko laht teiselt poolt saartel
alla tulla vaid köetavas kasvuhoones. Nimi ja ajalugu. Okra, ehk botaanilise nimega söödav muskushibisk (Abelmoscus esculentus, sün Hibiscus esculentus) kuulub kassinaeriliste sugukonda. Mõnedes maades (näiteks Bulgaarias, Kreekas, Venemaal) tuntakse ka baamia, mõnedes (Prantsusmaal, Hispaanias, Madalmaades) gombo nime all. On üks vanemaid köögivilju, mille jäljed toiduks tarvitamise kohta Egiptuses ulatuvad II aastatuhandesse eKr. Pärinevat arvatakse olevat Ida-Aafrika kiltmaalt. Egiptuses ja Etioopias kasvab see metsikult praegusel ajalgi. Tänapäeval on okra laialt levinud ja armastatud köögivili eelkõige Aafrikas (eriti Keenias), aga samuti Indias, Tais ja üldse troopilises Aasias, Lõuna- ja Kesk-Ameerikas ning Põhja- Ameerika lõunaosas. Euroopas viljeldakse seda ulatuslikumalt Bulgaarias, Kreekas ning teistes Balkani- ja Vahemere maades. Kesk- ja Põhja- Euroopa maadesse on okrat importima hakatud alles viimastel
Seal kus on kõige põuasemad paigad, kasvavad ainult pikkade juurtega ja jämedate vartega taimed. Mõndades kohtades esineb ka palmisalusid, kuid ainult seal kuhu loomad on jätnud maha palmiseemneid sisaldavaid väljaheiteid. Kalahari kõrbes on paljud taimed kohastunud vett juuremugulatesse koguma. Kõrbeloomad ja elanikud on sellest teadlikud ja kaevavad neid mugulaid põua ajal. Tänu igaaastastele vihmavalingutele muutub Kalahari ilme ning see muudab loomade elu. Angola kiltmaalt voolav vesi põhjustab põhja pool paikneval Okavango jõel üleujutusi, mis tekitab soise delta, mis täitub kiiresti kaladega, kes langevad lindude saagiks. Kõrbes toimuvad muutused põhjustavad toidu otsingul loomadele (pühvlid, elevandid, gnuud, sebrad jt) rändamise kaugete vahemaade taha. Kui on vihmaperiood, siis liiguvad nad lõuna poole, et mitte ära uppuda, kuid põuaperioodi ajal liiguvad nad vee otsinguil tagasi põhja poole. Kalahari kõrbes on ka rohkem taimi ja loomi kui igas
''Ramajana'' Jumalad-Indra-tormi-äikese ja sõjajumal,Visnu-maailma looja,Krisna-jumalikku armastust,Siva-jumalik häbitaja. Budismi tekkimine-Pani aluse 6 ja 5 saj vahetusel eKr-Gautama.Temast sai Valgustatu ehk Buddha. Põhiseisukohad-elu ja surmaga kaasnevad kannatused,kannatusi põhjustavad hirmud,kannatustest saab vabaneda hirmudest lahti öeldes,hirmudest vabanemine on võimalik targa ning kõlbelise eluviisi korral. 4.Hiina:tsivilisatsiooni teke-Kujunes 2 Tiibeti kiltmaalt algava ja Vaiksesse ookeani suubuva jõe Huang He ja Jangtse vahel.Alates 5.a.t. eKr tekkis Huang He äärde põlluharijate asulad,umbes 1500 a eKr ühendas üks üliku suguvõsa enamik piirkonna oma võimu alla. Tähtsamad leiutised-piltkiri,savinõud,malmivalu,Suur Hiina kanal,Hiina müür,tulirelvad,paberi ja trükikunsti leiutamine. Ühiskonna struktuur-keiser-ametnikkond-sõjaväeline aristokraatia-seadusandlik kogu- eunuhhid-piirkonnakohtunikud-käsitöölised jms.
6. Budismis on alles jäänud, et kui inimene sureb siis ta sünnib uuena mingis teises kehas. Aga juurde on tulnud arusaamad, et elu ja surmaga kaasnevad kannatused, kannatusi põhjustavad himud, kannatustest saab lahti öeldes himudest, himudest vabanemine on võimalik targa ning kõlbelise eluviisi korral. Kirgedest ja himudest vabanemine toob neile nn hingerahu ehk nirvaana. HIINA 1. Hiina tsivilisatsioon kujunes välja kahe Tiibeti kiltmaalt algava ja Vaiksesse ookeani suubuva jõe, Huang He ja Jangtse alam- ning keskjooksu alal. Looduslikud ja klimaatilised tingimused on Hiinas piirkonniti päris erinevad. Huang He tasandikul on kliima parasvöötmeline ja suhteliselt kuiv, Huang He-l on kevadeti väga suured üleujutused ja on vägagi hukatuslikud, niisutavad ja väetavad maapinda viljaka mullaga. Hiinal ja Indial on vägagi sarnane kliima. V at. eKr kerkis Hiinas esile põlluharijate asulaid
HIINA Hiina tsivilisatsioon kujunes kahe Tiibeti kiltmaalt algava ja Vaiksesse ookeani suubuva jõe, Huang He ja Jangtse alam- ning keskjooksu aladel. Huang He tasandikul on kliima parasvöötmeline ja suhteliselt kuiv, selle kevadised ja äraarvamatud ning hukatuslikud üleujutused niisutavad ja väetavad maapinda viljaka mudaga. Lõunapoolne Jangtse voolab rahulikumalt, kliima on siin subtroopiliselt soe ning niiske, kuid pinnas seevastu vähem viljakas. Seetõttu sai Hiina tsivilisatsioon alguse põhjapoolselt Huang He tasandikul. Sellest
Hiina referaat Tallinn 2009 Sisukord: 1. Geograafiline asend 2. Riiklus ja ühiskond 2.1 Tsivilisatsiooni teke ja esimesed riigid 2.2 Keisririigi teke ja areng 2.3 Tehnoloogia ja majanduse areng 2.4 Keisririik ja ühiskond 2.5 Perekond ja naiste positsioon ühiskonnas 3. Religioon 1.Geograafilised ja looduslikud olud Hiina tsiilisatsioon kujunes kahe Tiibeti kiltmaalt algava ja Vaiksesse ookeani suubuva jõu , Huang He ja Jangtse alam- ning keskjooksu aladel. Põhja poole jäävad Mongoolia stepid ja poolkõrbed. Läänes ja edelas aga eraldavad Hiinat Indiast Tiibeti mägismaa ja Himaalaja mäestikuahel. Hõlpsaim looduslik ühendustee nii maa eri piirkondade kui ka Hiina ja muu maailma vahel on sajandeid olnud Vaikse ookeani rannikuveed. Looduslikud ja klimaatilised tingimused on Hiinas piirkonniti üsna erinevad. Huang He
Kauged tsivilisatsioonid HIINA tsivilisatsioon kujunes kahe Tiibeti kiltmaalt algava ja Vaiksesse ookeani suubuva jõe, Huang He ja Jangtse alam- ning keskjooksu aladel. Hiina tsivilisatsioon sai alguse põhjapoolsel Huang He tasandikul. Hiljem avastati Jangste ja sellest sai Hiina majanduslikult arenenuim ning tihedamini asustatud piirkond. Alates 5. aastatuhandest eKr tekkis Huang He äärsetele küngastele põlluharijate asulad, mille elanikud kasvatasid otra, hirssi ja nisu. Ajajooksul tekkis ka riisikasvatus.
India Hiina Araabia Ameerika põliskultuurid Looduslik Tsivilisatsioon Tsivilisatsioon Kõrbete ja pool- Kesk-Ameerika ud olud kujunes suurte kujunes kahe Tiibeti kõrbetega kaetud tsivilisatsioon jõgikondade kiltmaalt algava ja Araabia poolsaar kujunes alal. Vaiksesse ookeani asus vara- geograafiliselt Kaks suurt jõhe suubuva jõe, Huang seimate lähedastes, kuid Indus ja Ganges He ja Jangtse alam- Tsivilisatsiooni- looduslikult ning mõlemad ning keskjooksu kollete küllalt erinevates saavad alguse aladel
lahte. Kui 1887. a. murdis Huanghe oma 22 m paksusest kaldatammidest läbi, uppus jõevooludes väidetavalt 900 000 inimest. Pärast Esimest maailmasõda püüti tujukat jõge kammitseda taas tammide vahele. 1938. a., kui olude sunnil osa tammidest õhiti, uppus umbes pool miljonit inimest. Jangtse 1931 Hiina ja Euraasia suurim jõgi, 5800 km pikkune Jangtse saab samuti alguse Tiibeti kiltmaalt. Ka see jõgi on põhjustanud katastroofilisi üleujutusi. 1931. a. Suvel tekitasid paduvihmad umbes 20 m kõrguse allavoolu liikuva laine, mis lõpuks mitmesse lisajõkke jõudes hääbus. Tohutud veemassid ujutasid üle terved maakonnad. Hakkasid levima nakkushaigused, inimesid nälgisid. Tol suvel kaotas oma elu 1 400 000 inimest. -5- Vulkaanid
Vase kasutuselevõtmine. 3500 eKr savinõude valmistamisel võetakse kasutusele potikeder 2800 eKr rajatakse Harappa ja Mohenjo Daro; Induse oru kultuuri teke. 2250-1750 eKr Induse oru õitseng; tsivilisatsiooni laienemine. 2000 eKr pronksi kasutuselevõtt. 1800 eKr inimesed lahkuvad linnadest; Induse oru tsivilisatsioon killustub. U 1500 eKr Iraani kiltmaalt saabuvad aarialased (Põhja-Indiasse). Induse oru tsivilisatsiooni lõpp. (2003: 48-50) 12 Allikmaterjalid Ecy Bitannica, 1953 vol 12 McIntosh, J., Twist, C. 2001. Tsivilisatsioonid. Kümme tuhat aastat ajalugu. Varrak, Tln. Morris, N., Grant, N., Isenman, L., jne. 2003 Maailma ajalugu sõnas ja pildis. Alates suurest paugust kolmanda aastatuhandeni. (lk 48-50) http://www.harappa.com/indus http://www
Hiina kliima põhikujundajad on vahelduv pinnamood ja paikkonna kaugus merest. Hiina ulatub parasöötmest troopilisse vöötmesse. Idaosas valitseb mussoon, siseosas aga mandriline kliima. Sajab peamiselt suvel, talv on kuiv ja külm. Tiibeti kiltmaa on kuiv ja karm, igilumepiir on kuni 6000 meetri kõrgusel. Sageli on liiva- ja tolmutorme. Sademed vähenevad idast läände. Vetevõrk on tihe ainult Ida- ja Lõuna- Hiinas. Enamik suuri jõgesid (Huanghe, Jangtse) algavad Tiibeti kiltmaalt. Need jõed kannavad ka palju setteid. Lääneosas kaovad jõed kõrbeliiva või kasutatakse nad ära niisutamiseks. Järvi on u. 2800, millest suuremad asuvad Jangtse alamjooksul ja on jõega ühenduses. Mullastik on väga mitmekesine aga tähtsamad on aga Jangtse keskjooksualal paiknevad põllustatud alluviaalmullad. Maaharimist raskendab ulatuslik erosioon. Mets katab 12% territooriumist. Hiina on paljude kultuurtaimede tekkekoht. Hiinas elab palju endeemseid
annaabi.ee 
