ja vigu ning nende tagajärgede eest vastutada. Inimene peab õppima oma vigadest. Eksimusi tuleb tunnistada ja mitte norutada, vaid pea püsti edasi rühkida oma eesmärgi poole. Eksimused õpetavad inimesi oma väärtuseid teisiti hindama. Just laiemas plaanis vaadatuna on näha, et kõik läbielatud kogemused ja sündmused on millekski vajalikud. Seega tuleb iga võimalust ja kogemust kasutada, et saada elutargemaks. 2. Iseloomusta Juulius Kilimiti, anna hinnang tema mõttemaailmale, eluideaalidele a. noorusperioodil Juuliust iseloomustab juba varases eas suur huvi hariduse ja koolmeistriameti vastu. Koolmeister oli ka tema isa, ilmselt oli see tal geenides. Juulius väärtustas antiikseid kultuure ja keeli. Ta ei olnud rumal, vastupidi, ta oli tark, kuid ei soovinud sellega eputada. Näiteks juhtum, kus enamikul külakoolipoistest oli ladina keele tunniks
Aastate möödudes hakkas Juulius armastama aga oma pedagooitööd. Peale pikki pühendunud aastaid sai Juulius lõpuks tunnustuse mida ta nii kaua oli igatsenud ja oodanud. ,,Ma olen arvamusel, et teie kui meie kooli kauaaegseim õpetaja- kui ma ei eksi, olete teie ainus, kes vabariigi algusest peale on siin koolis töötanud- võiksite võtta enda peale inspektori ülesanded." Juuliusel õnnestus lõpuks saada ka direktori kohusetäitja amet. See oli tema elu kõrghetk. Juulius Kilimiti elutee haripunktil külastas kooli minister. See külaskäik ei kujunenud paraku selliseks nagu minister oli oodanud. Minister oli pettunud nähes kõige tavalisemat koolipäev: õpilased jooksid vahetundides mööda koridore ja tundides ei vastanud hiilgavalt. Kõigest sellest sügavalt pettunud leidis minister, et nüüd on aeg Juuliusel puhkama asuda ja teha ruumi teistele.
,,Rohtaed" ja Juulius Kilimit ,,Rohtaed" näitab Eesti linnaharitlase kujunemist, esitades Juulius Kilimiti elust kolm kindlat piiritletud elulõiku: õpiaastad (1890-1896), küpsusaastad (1910-1914) ja eluloojaku aastad (1933-1934). Juulius Kilimit sündis küla koolmeistri pojana. Kõigi raskuste kiuste tahtis isa anda pojale korraliku klassilise hariduse. ,,Vaevalt esimesed emakeelsed sõnad selgeks saanud, võis ta hakata oma isalt kõike tarkust vastu võtma mida too isegi teadis. Ja headest raamatutest võis sellele peagi lisa saada
Mida aeg edasi, seda enam said Annas tema ematunded võitu. Peale suurt tüli Emmiga võttis ta lapse ja sõitis minema. Emmi oli paanikas, kuna laps oli tema jaoks kõik. Juulius arvas aga, et laps kuulubki oma emale, Juuliuse põhimõtted ei lubanud Annalt last jõuga tagasi võtta. Emmi ei mõistnud seda ja esmakordselt astus Juulius oma naisele tõsiselt vastu. Sellega lõppeb teine osa Juuliuse eluetapist küpsusaastad. Kolmas osa, Juulius Kilimiti eluloojaku aastad, algavad Juuliuse õpetajarolliga. Aastad olid läinud, kool ja õpilased olid muutunud, Juulius oli hakanud armastama õpetajatööd, ta oli aru saanud oma kutsumusest. Juulius oli selleks ajaks saanud juba kuuekümne aastaseks, iseenesest oleks ta võinud juba tööpostilt lahkuda ja teha ruumi noortele, aga õpetades tundis ta ennast noorena ja ka elujõudu paistis tal jätkuvat. Õpilaste suhtumine oli aja jooksul temasse natuke muutunud, üldiselt jäädi temaga rahule.
Karl Ristikivi Rohtaed Liina Juuse, PS See 1942. aastal esmakordselt väljaantud teos lõpetab Ristikivi Tallinna triloogia, millesse kuuluvad veel ,,Tuli ja raud" (1936) ja ,,Õige mehe koda", mis esialgu ilmus pealkirjaga ,,Võõras majas" (1940). Raamat käsitleb Juulius Kilimiti elulugu, laiemalt Eesti linnaharitlas- konna kujunemist. Teos võtab aset 1890 1934 peamiselt Tallinnas ja käsitleb tervet Juuliuse elu, seda, kuidas ta linna tuleb, abiellub, õpetajaks ja haritlaseks kujuneb ja lõpuks sureb. Teose eesmärk on näidata, kuidas isiku otsused elu jooksul määravad ära selle, kelleks ta saab ja kellena sureb. Raamatu nimi tuleb Voltaire'i mõttest, et igaüks peab ise omaenda aeda harima. Teos algab Juulius Kilimiti gümnaasiumiaastatega
Temasugusel tähtsal isikul oli oma tuba ja oma laud, kuna teised pidid kolmekesi üheskoos läbi ajama. Tuppa ei mahtunud midagi peale voodi, laua ja tema enese, kuid rohkem polnud ka vaja, Juulius oli selle kõigega väga rahul. See on suurepärane tõestus sellest, kui kõrgelt mamma Neider Juuliust ikkagi hindas. Selline privileeg oli väga ebatavaline mamma Neiderile, Juulius Kilimit oli majas väga austatud ja kõrgelt hinnatud. Juulius Kilimiti esimene armastus oli Leonoore. Tüdruk oli tema niinimetatud muusa ja andis inspiratsiooni luuletuste kirjutamiseks. Ometi ei saanud sellest armastuset kunagi asja. See armastus oli Juuliuse jaoks rohkem nagu unelm ja illusioon, kui tõeline armastus. Kuigi Leonoore inspireeris Juuliust, ei õnnestunud noormehel luuletuste kirjutamine kuigi hästi, millest ta ka ise aru sai. Luuletuste kirjutamisega sai ta väljendada vaid neid tundeid mida ta tüdruku vastu tundis
midagi enamat kui ühes lihtsas õpilases. Temasugusel tähtsal isikul oli oma tuba ja oma laud, kuna teised pidid kolmekesi üheskoos läbi ajama. Tuppa ei mahtunud midagi peale voodi, laua ja tema enese, kuid rohkem polnud ka vaja, Juulius oli selle kõigega väga rahul. See on suurepärane tõestus sellest, kui kõrgelt mamma Neider Juuliust ikkagi hindas. Selline privileeg oli väga ebatavaline mamma Neiderile, Juulius Kilimit oli majas väga austatud ja kõrgelt hinnatud. Juulius Kilimiti esimene armastus oli Leonoore. Tüdruk oli tema niinimetatud muusa ja andis inspiratsiooni luuletuste kirjutamiseks. Ometi ei saanud sellest armastuset kunagi asja. See armastus oli Juuliuse jaoks rohkem nagu unelm ja illusioon, kui tõeline armastus. Kuigi Leonoore inspireeris Juuliust, ei õnnestunud noormehel luuletuste kirjutamine kuigi hästi, millest ta ka ise aru sai. Luuletuste kirjutamisega sai ta väljendada vaid neid tundeid mida ta tüdruku vastu tundis
Karl Ristikivi ,,Rohtaed" analüüs ,,Rohtaed" räägib Eesti linnaharitlase kujunemist, esitades Juulius Kilimiti elust kolm elulõiku: õpiaastad, küpsusaastad ja vanaduspõlv. Pärast seda, kui Juulius gümnaasiumi pooleli jätab, põgeneb ta linna ja hakkab seal ühe kunstkärneri juures õpipoisina tööle. Koolipoisina huvitas Juuliust ainult antiikkultuur ja klassikalised keeled. Tal oli unistus Tartu Ülikooli õppima minna ning ta püüdis hakata end selle jaoks ette valmistama. Selleks, et õppida, peab ta aga raha teenimiseks eratunde andma.
Tubli töö ja hea taibu eest äriasjades annab kaupmees Jakobile loa abielluda ühega oma tütardest. Kaupmehe teisele tütrele aga on lubatud suurem kaasavara ning Jakob abiellub hoopis temaga. Aastaid hiljem on mehe elu näiliselt suurepärane, kuid tegelikkuses tema naine ei armasta teda, äri hakkab halvasti minema ning ka lapsed võõranduvad temast lõpuks. Teose peamiseks teemaks on inimese muutumine võõra keskkonnaga kohanemisel. “Rohtaed” jutustab koolmeister Juulius Kilimiti elust. Raamatus on kolm põhiosa: Juuliuse õpingud, küpsusaastad ja vanaduspõli. Juuliuse vanemad surevad varakult ja ta peab minema onu tallu elama. Õige pea läheb noormees linna õppima, kus leiab endale kaasa ja varsti saab ka tööd koolmeistrina. Õpetajaametis peab Juulius end väheandekaks, sest ta ei suuda õpilastes oma aine vastu kirge tekitada. Ka koduses elus on probleeme, ta naine kaotab lapse ning nad tülitsevad tihti.
Õnnelik olevat inimene, kes sureb omas voodis abikaasa nutu ja järeltulijate naeru saatel. Ristikivi oma romaaniga ,,Rohtaed" sellise läbi elu elatud õnne kujundi loob, eestlastele väga omase kujundi, ma arvan. Ma olen nõus, inimese arusaamine õnnest kujunebki läbi elu. Muutub vanusega, arvestab kompromissidega, kohustustega, põhimõtetega, võimalustega. Õnn meie unistuste täitumise sigrimigris. Ja ikkagi, miks Ristikivia pani oma romaanile pealkirjaks mitte ,,Juulius Kilimiti õnnelik elu" vaid ,,Rohtaed"? Rohtaed oli vanas Eesti talukultuuris midagi väga ebapraktilist, peaaegu et mittevajalikku, keelatut. Rohtaias ei kasvatatud kaalikaid. Rohtaeda võis harida ainult pühapäeval, poolsalaja. Seal kasvatati lilli. Hapraid. Hingele. Rohtaed - nagu inimese peidetud unistus ja salajane lootus. Hetked, mida ootad läbi elu, kuid märkad paraku tagantjärele. Ometi olulisem mõistlikust õnnest?
õpilastelt kui ka õpetajatelt oma koolis. Kuigi tema elu oli täis raskusi ja katsumisi, sai ta neist üle tänu oma kindlameelsusele .Ta ei andnud kunagi alla, vaid võitles parima nimel ja selleni ta ka jõudis. Oma rasketel hetkedel sai ta ka innustust teistelt inimestelt, mis ta taas rajale aitas. 5. Läbi raskuste tähtede poole. See on lause mis seda raamatut iseloomustab.Ristikivi on saanud hakkama suurepärase teosega ja tegelasega Juulius Kilimiti näol. Raamat oli hea ja ka lugemine läks kiiresti kuna raamatut oli raske käest ära panna. Ristikivi huvitavad mõtted ja tema kirjutusviis meeldis mulle väga. 6. "Õnn on see, kui inimene oma olukorraga rahul on." See mõte jäi mulle silma kuna nõustun selle väitega täielikult. Inimene peab kõigepealt olema rahul iseendaga ja seejärel oma olukorraga. Kuna siis tunneb igaüks end paremini. Või pingutama selle nimelt, et kõik oleks hea . Ütlen seda kuna enda seisukohalt
Õpilaste autoriteet tema vastu tõusis. Peale kõiki raskeid aastaid austati teda rohkem kui iial varem. Ja Juulius Kilimit oli õnnelik. Ta oli auahne, kuid ta ei lugenud seda ise eriti suureks paheks. Miks ei olekski pidanud Juulius olema õnnelik ja auahne. Kõik need aastad oli ta koolis töötanud, au mida ta oma elutöö eest sai oli igati õigustatud. Juuliusel õnnestus lõpuks saada ka direktori kohusetäitja amet. See oli tema elu kõrghetk. Juulius Kilimiti poeg Valeerius sai valmis oma esikkoguga ,,Orhideed". Juulius ja Emmi olid uhked oma poja üle. Vastupidiselt Juuliusele saavutas Valeerius suurt tunnustust. Tema teose ilmumine oli kirjandusrigkondades suursündmus. Juulius ei suutnud poja luulet kunagi mõista, ta ei saanud sellest aru ja ei osanud arvata, et poega ootab selline edu. Temale oli selline kirjutamisstiil võõras ja ebaharilik, talle see ei meeldinud. Ometi hinnati poja luulet väga kõrgelt.
Nimi ,,Võõras majas" tuleb sellest, et Kabarikku ei võeta baltisakslaste hulka. Viimaks ,,Rohtaed" 1942. Juulius Kilimit on Eesti haritlaskonnast, aga suurem osa haritlasi on maarahvas. Kilimit on samuti maalt, koolmeistri poeg. Õpib gümnaasiumis, raha selleks saab onult, aga onul ei ole rohkem raha. Kilimit tahaks kirjanikuks saada, läheb tööle ja üürib tuba. Toaomanikul Mamma Neideril on kaks tütart, aga Kilimit võtab vale õe. Teine õde saabub Peterburist ja on rase, aga Kilimiti naine ei saa lapsi. Lõpuks saab Kilimitist ladina ja kreeka keele õpetaja. Kirjutas esimesed pagulusromaanid diloogiatena. Need räägivad Eestist. Eesti vabariik oli mandunud, haiglane baaside lepingud, vaikiv ajastu. ,,Kõik, mis kunagi oli" 1946. Tegevus toimub 23. augustil. Peremees, kes oli kaks päeva haige, sureb haiglas. Haigust vaadatakse teiste silmade läbi. Võidupüha läbikukkumine, sest Eesti ei olnud tugev. Ristikivi usk: surmameeleolu, igavik. ,,Ei juhtunud midagi" 1947
PILET NR.10 1.KARL RISTIKIVI ,,ROHTAED" Teos leiab aset 1890 1934 peamiselt Tallinnas ja käsitleb tervet Juuliuse elu, seda, kuidas ta linna tuleb, abiellub, õpetajaks ja haritlaseks kujuneb ja lõpuks sureb. Teose eesmärk on näidata, kuidas isiku otsused elu jooksul määravad ära selle, kelleks ta saab ja kellena sureb. Raamatu nimi tuleb Voltaire'i mõttest, et igaüks peab ise omaenda aeda harima. Teos algab Juulius Kilimiti gümnaasiumiaastatega. Koolis näitab ta erakordset nutikust ja koolikaaslased ning õpetajad ootavad temalt tulevikus suuri tegusid. Tal on annet keelte peale, tema lemmikuteks on ladina ja kreeka kultuur ja sealt pärit autorite teosed. Temast teatakse veel vaid, et ta on maalt, et ta vanemad on mõlemad surnud ja et ta isa oli olnud kihelkonnakooli õpetaja. Suvevaheajaks peab Juulius koolist tagasi maale naasma, kus elab ta ametlik hoolekandja onu Andres
annaabi.ee 
